Language of document : ECLI:EU:F:2014:232

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

15. oktoober 2014

Kohtuasi F‑107/13

José António de Brito Sequeira Carvalho

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Pensionil olev ametnik – Distsiplinaarmenetlus – Distsiplinaarkaristus – Kinnipidamine pensionilt – Süüstavaid ütlusi andva tunnistaja ärakuulamine distsiplinaarnõukogus – Asjaomase ametniku ära kuulamata jätmine – Õiguse olla ära kuulatud rikkumine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, milles J. A. de Brito Sequeira Carvalho palub esimese võimalusena tühistada Euroopa Komisjoni 14. märtsi 2013. aasta otsus määrata talle distsiplinaarkaristusena igakuise pensioni netosummalt ühe kolmandiku kinnipidamine kahe aasta jooksul, ning mõista komisjonilt välja temale väidetavalt tekitatud kahju.

Otsus:      Tühistada Euroopa Komisjoni 14. märtsi 2013. aasta otsus, millega J. A. de Brito Sequeira Carvalhole määrati distsiplinaarkaristusena igakuise pensioni netosummalt ühe kolmandiku kinnipidamine kahe aasta jooksul. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja J. A. de Brito Sequeira Carvalho kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Administratsiooni hoolitsemiskohustus – Piirid – Teenistuse huvid – Distsiplinaarmenetluse algatamisest tulenev rikkumine – Puudumine

2.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Eelneva või täiendava juurdluse läbiviimise kohustus – Puudumine

(Personalieeskirjad, artikkel 86; IX lisa artiklid 3 ja 17)

3.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Menetlus distsiplinaarnõukogus – Kaitseõiguste ja menetluse võistlevuse tagamine

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a; personalieeskirjad, IX lisa artikkel 4, artikli 16 lõige 1 ja artikli 22 esimene lõik)

4.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Menetlus ametisse nimetavas asutuses – Kaitseõiguste ja menetluse võistlevuse tagamine – Puudumine

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a; personalieeskirjad, IX lisa artikli 22 esimene lõik)

5.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Menetlus distsiplinaarnõukogus – Ametniku distsiplinaarnõukogus ärakuulamise võimatus, mis on meditsiiniliselt tuvastatud – Ärakuulamise edasilükkamise taotlus – Edasilükkamisest keeldumise põhjendus

(Personalieeskirjad, IX lisa)

1.      Hoolitsemiskohustuse nõudeid ei või mõista nii, et need takistavad ametisse nimetaval asutusel algatada ja viia läbi ametniku suhtes distsiplinaarmenetlust. Nimelt võetakse selline otsus ennekõike institutsiooni huvides selleks, et ametniku personalieeskirjadest tulenevate kohustuste võimalikud rikkumised tuvastatakse ning vajaduse korral määratakse nende eest karistus.

Ametnik ei saa taotluse või kaebuse esitamise ettekäändel levitada kolmandate isikute seas süüdistusi ühe oma kolleegi suhtes. Nimelt isegi personalieeskirjade artiklis 90 ametisse nimetavale asutusele taotluse või kaebuse esitamise kohta ette nähtud õiguste kasutamisel peab ametnik jääma reserveerituks ja mõõdutundlikuks, mida nõuavad temalt objektiivsuse ja erapooletuse kohustused, ning ta peab austama ametiväärikust, ei tohi isikute au teotada ja peab järgima süütuse presumptsiooni. Lisaks, kui ametnik kavatseb juhtida institutsiooni tähelepanu ühe oma kolleegi käitumisele, peab ta kasutama personalieeskirjade artiklites 22a, 22b või 24 talle selleks ette nähtud õiguslikke abinõusid, mitte aga levitama selle kolleegi kohta süüdistusi, mis võib paratamatult viimase ametialast mainet kahjustada. Seega rikub ametnik kolmandate isikute seas niisuguste süüdistuste levitamisega oma personalieeskirjadest tulenevaid kohustusi. Sellisel juhul on ametisse nimetava asutuse ülesanne võtta kõik vajalikud haldusmeetmed, sealhulgas algatada ja läbi viia distsiplinaarmenetlus.

(vt punktid 76–78)

Viited:

Esimese Astme Kohus: kohtuotsus Brendel vs. komisjon, T‑55/03, EU:T:2004:316, punkt 133.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused A ja G vs. komisjon, F‑124/05 ja F‑96/06, EU:F:2010:2, punkt 377, ning de Brito Sequeira Carvalho vs. komisjon, F‑126/11, EU:F:2013:126, punktid 72 ja 88.

2.      Personalieeskirjade artikli 86 alusel eelneva või personalieeskirjade IX lisa artikli 17 alusel täiendava juurdluse alustamiseks on ametisse nimetaval asutusel või distsiplinaarnõukogul kaalutlusõigus. Need sätted ei näe ette juurdluse automaatselt alustamist ega seda, et ametisse nimetav asutus on alati kohustatud juurdlust alustama, kui esineb eeldus, et personalieeskirjadest tulenevaid kohustusi on rikutud.

Kuigi personalieeskirjade IX lisa artiklist 3 ilmneb, et ametisse nimetav asutus teostab oma distsiplinaarvõimu juurdlusaruande põhjal, ei keela miski tal viia seda juurdlust läbi nii, et ta lihtsalt analüüsib talle teatavaks saanud faktilisi asjaolusid ilma täiendavaid meetmeid võtmata.

(vt punktid 90 ja 91)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Brito Sequeira Carvalho vs. komisjon, EU:F:2013:126, punkt 123 ja seal viidatud kohtupraktika.

3.      Personalieeskirjadega reguleeritud distsiplinaarmenetluses rakendatakse õigust olla ära kuulatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta tähenduses esiteks personalieeskirjade IX lisa artikli 16 lõikes 1, milles on sätestatud, et asjaomase ametniku kuulab ära distsiplinaarnõukogu, ja teiseks sama lisa artiklis 4, milles on sätestatud, et ametnikul, keda objektiivsetel põhjustel ei saa käesoleva lisa sätete kohaselt ära kuulata, võidakse paluda väljendada oma seisukohta kirjalikult või teda võib esindada tema enda valitud esindaja.

Lisaks peab distsiplinaarmenetluse võistlevuse põhimõtte tagamiseks juurdluse raames olema süüdistataval ametnikul või tema kaitsjal võimalik osaleda tunnistajate ärakuulamisel ja esitada neile küsimusi, mis näivad kaitse seisukohalt vajalikud. Kui distsiplinaarnõukogu leiab, et tal ei ole piisavalt selget teavet kaebuse või selle tinginud asjaolude kohta, nõuab ta personalieeskirjade IX lisa artikli 17 lõike 1 alusel uurimise korraldamist, milles kumbki pool saab esitada oma seisukohad ja vastata teise poole seisukohtadele.

(vt punktid 100 ja 109)

Viide:

Esimese Astme Kohus: kohtuotsus Connolly vs. komisjon, T‑34/96 ja T‑163/96, EU:T:1999:102, punkt 61.

4.      Mis puudutab konkreetselt ametisse nimetava asutuse kohustust kuulata pärast distsiplinaarnõukogult arvamuse saamist ametnik ära, enne kui tehakse asjas lõplik otsus, ei too asjaolu, et asjaomast isikut ei kuulatud personalieeskirjade IX lisa artikli 22 esimese lõigu alusel ära, kaasa distsiplinaarkaristuse määramise otsuse tühistamist, kui ära kuulamata jätmises on süüdi asjaomane isik ise.

Kui on tegemist olukorraga, kus asjaomase isiku ärakuulamine ametisse nimetava asutuse poolt enne, kui tehakse otsus määrata talle distsiplinaarkaristus, ei saa heastada asjaomase ametniku ära kuulamata jätmist distsiplinaarnõukogus ega ipso iure mittevõistlevat laadi distsiplinaarnõukogus sellise süüstavaid ütlusi andva tunnistaja ärakuulamisel, kelle on kutsunud ametisse nimetav asutus, siis tuleb tõdeda, et on rikutud asjaomase ametniku õigust olla ära kuulatud.

(vt punktid 101 ja 122)

Viide:

Esimese Astme Kohus: kohtuotsus Stevens vs. komisjon, T‑277/01, EU:T:2002:302, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika.

5.      Kui ametnik on õigeaegselt teavitanud arstitõendi alusel nõuetekohaselt distsiplinaarnõukogu oma haiguspuhkusest, mis hõlmab ka ärakuulamiseks ette nähtud päeva, peab institutsioon muu meditsiinilise arvamuse või kokkulangevate tõendite kogumi abil tõendama, et ametnik on võimeline ärakuulamisel osalema või tema puudumiseks ei ole tegelikult ühtegi objektiivset põhjust.

Nii ei ole see juhul, kui distsiplinaarnõukogu ei tee ühtegi toimingut, et kontrollida ametniku esitatud meditsiiniliste põhjuste tõelevastavust või täpset ulatust, ega võta mingit meedet selleks, et ametnik saaks ärakuulamisel osaleda, näiteks otsustades vähemalt üks kord ärakuulamise uuele sobivale kuupäevale edasi lükata.

(vt punktid 111 ja 117)