Language of document : ECLI:EU:F:2015:55

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(esimene koda)

21. aprill 2015

Kohtuasi F‑31/11 DEP

BI

versus

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)

Avalik teenistus – Menetlus – Kohtukulude kindlaksmääramine – Liidu organi esindamine advokaadi poolt – Kindlasummaline tasu – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Hageja majanduslik olukord

Ese:      Kohtukulude kindlaksmääramise taotlus, mille Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) esitas pärast Avaliku Teenistuse Kohtu 7. märtsi 2012. aasta määrust BI vs. Cedefop (F‑31/11, EU:F:2012:28).

Otsus:      BI poolt Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusele (Cedefop) hüvitamisele kuuluvate kulude kogusummaks kohtuasjas F‑31/11on määratud 5000 eurot.

Kokkuvõte

1.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramise taotlus – Esitamise tähtaeg – Kohustus esitada kindlaksmääramise taotlus mõistliku aja jooksul

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 92 lõige 1)

2.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Poolte vältimatud kulud – Mõiste – Liidu institutsiooni, organi või asutuse advokaadile makstavad tasud – Hõlmamine – Hagejate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine tulenevalt sellest, et teatavates asjades advokaati kasutatakse, teistes aga mitte – Puudumine

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 19 esimene lõik ja I lisa artikli 7 lõige 1; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 91 punkt b)

3.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Poolte vältimatud kulud – Institutsiooni advokaadile makstavad kulud – Hõlmamine – Kohtukulude kindlaksmääramiseks arvesse võetavad asjaolud – Selle poole majanduslik olukord, kellelt on kohtukulud välja mõistetud – Väljajätmine

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 19 esimene lõik ja I lisa artikli 7 lõige 1; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 91 punkt b)

1.      Taotlus kohtukulude kindlaksmääramiseks tuleb esitada mõistliku aja jooksul, mille möödumisel on poolel, kellelt kohtukulud välja mõisteti, õigus asuda seisukohale, et võlausaldajast pool on oma õigusest loobunud. Lisaks tuleb tähtaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude alusel ning eelkõige lähtuvalt vaidluse olulisusest asjaomase isiku jaoks, kohtuasja keerukusest ning poolte käitumisest.

Poolte käitumisega seoses on mõistetav, et kuigi apellatsioonkaebuse esitamine ei oma peatavat toimet, võib pool, kel on õigus kohtukulude hüvitamisele, oodata ära apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumise, enne kui ta esitab oma kohtukulude hüvitamise taotluse.

(vt punktid 14 ja 16)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsus Arango Jaramillo jt vs. EIP (uuesti läbivaatamine), C‑334/12 RX‑II, EU:C:2013:134, punktid 28, 30 ja 33, ning kohtumäärus Dietz vs. komisjon, 126/76 DEP, EU:C:1979:158, punkt 1.

Esimese Astme Kohus: kohtumäärus Air France vs. komisjon, T‑2/93 DEP, EU:T:1996:48, punktid 10 ja järgnevad.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtumäärus BI vs. Cedefop, F‑31/11, EU:F:2012:28.

2.      Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 esimesest lõigust, mida kohaldatakse Avaliku Teenistuse Kohtule põhikirja I lisa artikli 7 lõike 1 alusel, ilmneb, et Euroopa Liidu institutsioonid on selles osas, kuidas nad kavatsevad ennast esindada või abistada liidu kohtus, vabad otsustama advokaadi abi kasutamise kasuks. Advokaadi tasu on seega hõlmatud menetlusega seotud poolte vältimatute kulude mõistega, ilma et institutsioon peaks tõendama, et selline abi oli objektiivselt põhjendatud. Euroopa Kohtu põhikirja selle sätte kohaldamiseks tuleb liidu sellised organid samastada institutsioonidega.

Pealegi ei mõjuta asjaolu, et liidu organ kasutas esindajat ja ühte välist advokaati, asjaomaste kulude võimalikku hüvitatavust, kuna miski ei võimalda neid kulusid põhimõtteliselt välistada. See võib siiski mõjutada nende menetlusega seotud kulude summa kindlaksmääramist, mis lõpuks hüvitamisele kuuluvad. Seega ei ole tegemist hagejate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, kui kostjaks olev liidu institutsioon või organ otsustab kasutada advokaadi teenuseid teatud kohtuasjades, samas kui teistes kohtuasjades esindavad institutsiooni või organit nende esindajad.

Mis tahes muu hinnang, mis seaks liidu institutsiooni või organi õiguse nõuda advokaaditasu täielikku või osalist hüvitamist sõltuvusse tingimusest, et tõendatakse „objektiivset” vajadust advokaadi teenuste järele, kujutaks endast tegelikult kaudset piirangut Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 esimeses lõigus tagatud vabadusele ning paneks liidu kohtule kohustuse asendada teenistusüksuste töö korralduse eest vastutavate institutsioonide ja organismide hinnang enda hinnanguga. Selline ülesanne ei ole aga kooskõlas ei Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 esimese lõigu ega sisestruktuuri alase pädevusega, mis liidu institutsioonidel ja organitel liidu kohtutes oma kohtuasjade korraldamisel on. Sellest tuleneb, et asjaolu, et liidu organil on õigustalitus, ei mõjuta selliste kulude hüvitatavust, mis hõlmavad selle organismi poolt sellise advokaadi tasu, kes ei kuulu tema töötajate hulka.

(vt punktid 30–33)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtumäärus Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon, C‑554/11 P‑DEP, EU:C:2013:706, punkt 17.

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtumäärus Longinidis vs. Cedefop, T‑283/08 P‑DEP, EU:T:2014:1083, punktid 24–26 ja seal viidatud kohtupraktika.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtumäärus Chatzidoukakis vs. komisjon, F‑84/10 DEP, EU:F:2014:41, punkt 21.

3.      Hüvitatavate kulude kindlaksmääramisel ei ole liidu kohus pädev määrama kindlaks tasusid, mida pooled peavad maksma oma advokaatidele, küll aga peab kohus määrama kindlaks summa, mille ulatuses saab kohtukulud sisse nõuda poolelt, kellelt need välja mõistetakse. Kohtukulude kindlaksmääramise taotluse üle otsustamisel ei pea liidu kohus arvestama siseriiklikke kehtivaid advokaadi tasumäärasid ega mis tahes selle kohta sõlmitud kokkulepet huvitatud poole ja tema esindajate või nõustajate vahel.

Tasumäärasid reguleerivate liidu õigusnormide puudumisel tuleb kohtul pealegi vabalt hinnata juhtumi asjaolusid, arvestades kohtuvaidluse eesmärki ja olemust, selle olulisust liidu õiguse seisukohalt, samuti kohtuasja keerukust, esindajate või nõustajate tehtud töö mahtu kohtumenetluses ja poolte majanduslikku huvi menetluses.

Isegi kui puudub advokaadi esitatud teenuste kokkuvõtlik aruanne ning neile teenustele kulunud aeg, kuna tasu on kindlasummaline, siis võib kostja vastuse koostamise asjaolust iseenesest järeldada, et see advokaat tegelikult esitas vajalikke menetlusdokumente ja osutas teenuseid Avaliku Teenistuse Kohtu menetluse jaoks. Kusjuures see, et tasu on kindla määraga, ei mõjuta hüvitatavate kulude summa hindamist Avaliku Teenistuse Kohtu poolt, kuna kohus tugineb kohtupraktikas kindlalt väljakujunenud kriteeriumidele ning täpsetele andmetele, mida pooled peavad talle esitama. Kuigi selliste andmete puudumine ei takista Avaliku Teenistuse Kohtul määrata õiglaselt hinnates kindlaks hüvitatavate kulude summat, peab kohus andmete puudumisel taotleja väiteid hindama ilmtingimata kitsalt.

Peale selle ei ole selle poole majanduslik olukord, kellelt on kohtukulud välja mõistetud, hõlmatud kriteeriumidega, mida arvestades liidu kohus määrab kohtukulude kindlaksmääramise menetluses kindlaks hüvitatavad kulud.

(vt punktid 35, 36, 41, 42 ja 48)

Viited:

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtumäärused Marcuccio vs. komisjon, T‑278/07 P‑DEP, EU:T:2013:269, punkt 20, ja Longinidis vs. Cedefop, EU:T:2014:1083, punkt 67.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Blais vs. EKP, F‑6/08, EU:F:2008:160, punktid 111–116; kohtumäärused Martinez Erades vs Euroopa välisteenistus, F‑64/12 DEP, EU:F:2013:111, punkt 21, ning Chatzidoukakis vs. komisjon, EU:F:2014:41, punktid 22 ja 23 ning seal viidatud kohtupraktika.