Language of document : ECLI:EU:F:2015:91

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

15. juuli 2015

Kohtuasi F‑94/15 R

Oren Wolff

versus

Euroopa Välisteenistus (EEAS)

Avalik teenistus – Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamise taotlus – Personalikomitee valimised – Kiireloomulisus – Puudumine – Asjaomaste huvide kaalumine

Ese:      ELTL artikli 278, EA artikli 157 ja ELTL artikli 279 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega O. Wolff palus tühistada 23. aprilli 2015. aasta otsuse jätta rahuldamata tema vaie Euroopa välisteenistuse (EEAS) personalikomitee valimiste tulemuste tühistamiseks.

Otsus:      Jätta O. Wolffi ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata. Kohtukulud kandmine otsustatakse edaspidi.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Põhjendatud huvi – Personalikomitee valimistega seotud vaidlused – Ametnik, kellel on valimiste toimumise ajal valija staatus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Oluline ja hüvitamatu kahju – Kahju, mis ametnikule kui valijale personalikomitee valimiste käigus tekkis – Asjaolu, mis ei kujuta endast olulist kahju – Mõju õigusele kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit – Puudumine

(ELTL, artikkel 278; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 115 lõige 2)

3.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Oluline ja hüvitamatu kahju – Mõiste

(ELTL, artikkel 278)

4.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Oluline ja hüvitamatu kahju – Kahju, mis ametnikule kui valijale personalikomitee valimiste käigus tekkis – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Kiireloomulisuse puudumine

(ELTL, artikkel 278; personalieeskirjad, lisa II, artikkel 1)

1.      Igal valijal on seoses personali ja muude töötajate esindusorgani valimistega ja võimalusega esitada tühistamishagi või selles menetluses osaleda otsene ja tegelik huvi, et valimine toimuks selliste tingimuste ja valimissüsteemi kohaselt, mis on kooskõlas vastavat valimiskorda reguleerivate personalieeskirjade sätetega.

Kui ametnikul oli personalieeskirjade valimise ajal valija staatus ja kui ta tugineb sellele staatusele valimiste tulemuse kohtuliku kontrollimise nõudes, siis ei kaota ta põhjendatud huvi hagi esitamise vastu pelgalt asjaolu tõttu, et võib juhtuda, et nende valimistega antud personalikomitee mandaat lõpeb menetluse jooksul.

(vt punktid 25 ja 30)

Viited:

Esimese Astme Kohus: kohtuotsus, 24.9.1996, Marx Esser ja del Amo Martinez vs. parlament, T‑182/94, EU:T:1996:130, punkt 40.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtumäärus, 19.7.2011, Bömcke vs. EIP, F‑105/10, EU:F:2011:122, punktid 23 ja 24.

2.      ELTL artikliga 278 kehtestatakse põhimõte, et hagi esitamine ei peata õigusakti toimet, kuna liidu institutsioonide võetud aktide suhtes kehtib õiguspärasuse eeldus. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik võib seega ainult erandkorras määrata põhimenetluses vaidlustatud akti kohaldamise peatamise. Seetõttu ei tohi kiireloomulisuse tingimust ja täpsemalt täitmise peatamise tingimuseks olevat vajadust, et hageja viitaks tõepoolest esinevale olulise ja hüvitamatu kahju tekkimise ohule, segi ajada nõudega, et hageja peab personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 alusel nõuetekohase hagi esitamiseks tõendama, et tal on vaidlustatud akti tühistamise vastu isiklik huvi.

Sellega seoses ei piisa asjaolust, et hagejal on personalikomitee valimiste ajal valija staatus ja et ta – nagu kõik teisedki valijad – on huvitatud sellest, et tema esindajad valitaks kehtivaid tingimusi järgides, selleks et tõendada olulise ja hüvitamatu kahju tekkimise ohtu, mis õigustaks vaidlustatud otsuse täitmise peatamist.

Lisaks, kuigi Euroopa põhiõiguste harta artikliga 47 on kõigile isikutele tagatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, on see õigus seotud vaikimisi lubatud piirangutega, kuna loomuldasa eeldab see reguleerimist ega saa niisiis kalduda kõrvale ELTL artikli 278 sätetest, millest tuleneb, et täitmise kohaldamise võib peatada ainult juhul, kui on tõendatud olulise ja hüvitamatu kahju tekkimise oht.

(vt punktid 26, 27 ja 29)

Viide:

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtumäärus, 27.4.2010, parlament vs. U, T‑103/10 P(R), EU:T:2010:164, punkt 34.

3.      Kohaldamise peatamine ei sõltu iseenesest kasust, mida vaidlustatud akti õigustatud isikud võivad sellest aktist saada, vaid olulisest ja hüvitamatust kahjust, mida see akt võib taotleja huvidele tekitada.

(vt punkt 33)

4.      Ajutiste meetmete kohaldamise valdkonnas ei ole kiireloomulisuse tingimus täidetud niisuguse otsuse kohaldamise peatamise taotluse puhul, millega jäetakse rahuldamata ametniku taotlus tunnistada kehtetuks personalikomitee valimiste tulemus, kuna igal juhul kaldub asjas esinevate huvide kaalukauss asjassepuutuva institutsiooni kasuks.

Perioodiliste valimiste toimumine on nimelt põhjendatud vajadusega tagada, et valitud kogusse kuuluvate esindajate mõtted kajastaksid valijaskonna põhilisi arengusuundi, kuivõrd aja möödudes tekib oht, et esinduskogu ei vasta enam oma valijate põhipüüdlustele. Niisugune oht tekiks juhul, kui personalikomitee valimiste tulemuste vaidlustamise korral kutsutaks kohtumenetluse ajaks ametisse tagasi eelmine personalikomitee, samas kui liidu seadusandja leidis personalieeskirjade II lisa artikli 1 vastuvõtmisega, et personalikomiteed tuleb uuendada hiljemalt iga kolme aasta järel, et tagada selle esinduslikkus. Lisaks vähendaks eelmise personalikomitee tõhusust see, kui tema pädevus oleks piiratud üksnes jooksvate küsimustega tegelemisega. Niisugune, üksnes lühiajalisena mõeldud piirang häiriks asjassepuutuva institutsiooni sisehaldust iga kord, kui institutsioonil on tarvis pöörduda personalikomitee või selle muude organite poole nagu ametialase edutamise ühiskomitee, hindamiskomitee ja sotsiaalmeetmete komitee.

Sellega seoses on ajaoludel, kus ametisoleva personalikomitee valimised on vaidlustatud üksnes seetõttu, et valimiskomisjon pikendas hääletamisaja kvoorumi kokkusaamiseks kahekordseks, selle asemel et korraldada teine voor, mis oleks võimaldanud valimistulemused lihthäälteenamuse alusel kinnitada, oluline seada kaalukausile uue personalikomitee ühtaegu lai ja ajakohane esinduslikkus – olgugi et see on vaidlustatud – ja eelmise personalikomitee aegunud esinduslikkus ja vähendatud tõhusus, ning asuda seisukohale, et asjassepuutuva institutsiooni huvi omada ajakohast ja täistõhusat esinduskogu, mille ülesanne on püsida personaliga pidevas kontaktis ja aidata kaasa talituste nõuetekohasele toimimisele, kaalub üles ühe valija huvid.

(vt punktid 37–40)