Language of document : ECLI:EU:C:2015:262

Kohtuasi C‑96/14

Jean-Claude Van Hove

versus

CNP Assurances SA

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal de grande instance de Nîmes)

Eelotsusetaotlus – Direktiiv 93/13/EMÜ – Ebaõiglased lepingutingimused – Kindlustusleping – Artikli 4 lõige 2 – Lepingutingimuste ebaõiglase laadi hindamine – Lepingu põhiobjekti käsitlevate tingimuste väljaarvamine – Tingimus, mis käsitleb kinnisvaralaenulepingujärgsete laenumaksete tasumise tagamist – Laenuvõtja täielik töövõimetus – Tagamise välistatus juhul, kui tunnustatakse võimet tegeleda tasustatud või tasustamata tegevusega

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 23. aprill 2015

Tarbijakaitse – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Direktiiv 93/13 – Kohaldamisala – Tingimused, mis määratlevad lepingu põhiobjekti või hinna ja tasu sobivust vastusooritusena pakutavate teenuste või kauba eest – Mõiste – Kindlustuslepingus sätestatud tingimus, mille eesmärk on tagada laenuandjale võlgnetavad laenumaksed laenuvõtja täieliku töövõimetuse korral – Hõlmamine – Tingimused

(Nõukogu direktiiv 93/13, artikli 4 lõige 2)

Direktiivi 93/13 ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kindlustuslepingus sätestatud tingimus, mille eesmärk on tagada laenuandjale võlgnetavad laenumaksed laenuvõtja täieliku töövõimetuse korral, kuulub selles sättes ette nähtud erandi alla ainult juhul, kui liikmesriigi kohus tuvastab, et:

- esiteks, arvestades selle lepingulise terviku laadi, üldist ülesehitust ja tingimusi ning juriidilist ja faktilist konteksti, kuhu tingimus kuulub, kehtestab see lepingutingimus lepingulise terviku põhielemendi, mis sellisena seda tervikut iseloomustab ning

- teiseks on see tingimus koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles, mis tähendab, et lisaks sellele, et see on tarbija jaoks grammatilises mõttes arusaadav, on lepingus läbipaistvalt kajastatud asjaomases tingimuses kajastatud mehhanismi konkreetset toimimist ning selle mehhanismi ja muudes tingimustes ette nähtud mehhanismi vahelist seost, nii et tarbijal on võimalik täpsete ja arusaadavate kriteeriumide põhjal hinnata talle sellest tingimusest tulenevaid majanduslikke tagajärgi.

Selles kontekstis võib omada tähtsust ka asjaolu, et kindlustusleping paigutub laiemasse lepingulisse tervikusse, mis seondub laenulepingutega. Nimelt ei saa tarbijalt nõuda, et ta ilmutaks omavahel seotud lepinguid sõlmides kindlustuslepinguga kaetud riskide ulatuse osas samasugust valvsust nagu siis, kui ta sõlminuks selle lepingu laenulepingutest eraldiseisvalt.

(vt punktid 48, 50 ja resolutsioon)