Language of document : ECLI:EU:F:2015:120

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(teine koda)

15. oktoober 2015

Kohtuasi F‑113/13

DI

versus

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO)

Avalik teenistus – EASO töötajad – Lepinguline teenistuja – Katseaeg – Selge mittevastavuse tõttu teenistusest vabastamine – Tühistamishagi – Kaebuse ja hagi vastavus – Puudumine – Ilmselge vastuvõetamatus – Kahju hüvitamise nõue

Ese:      ELTL artikli 270 alusel esitatud hagi, millega DI palub esiteks tühistada Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) tegevdirektori 28. veebruari 2013. aasta otsus vabastada ta katseaja lõpus ning teiseks hüvitada temale ja ta perele tekitatud mittevaraline ja varaline kahju.

Otsus:      Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Jätta DI kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti kohtukulud.

Sisukord

Ametnike hagid – Ajutised teenistujad – Eelnev halduskaebus – Kaebuse ja hagi vastavus – Eseme ja aluse samasus – Väited ja argumendid, mida kaebuses ei esitatud, kuid mis on viimasega vahetult seotud – Vastuvõetavus

(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 2; muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 73)

Mis puudutab hagi ja kaebuse vastavust, siis personalieeskirjade artikli 91 lõike 2 esimene taane, mida kohaldatakse lepingulistele teenistujatele muude teenistujate teenistustingimuste artikli 73 kohaselt, sätestab, et Avaliku Teenistuse Kohtusse esitatud hagi on vastuvõetav üksnes siis, kui vastavalt kas ametisse nimetavale asutusele või teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele on eelnevalt esitatud kaebus. Halduskaebuse ja hagi vastavuse nõude kohaselt peab liidu kohtus esitatud väide olema enne esitatud kohtueelse menetluse käigus, selleks et kas ametisse nimetaval asutusel või teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusel oleks võimalus tutvuda asjaomase isiku esitatud väidetega vaidlustatud otsuse peale.

Seda reeglit õigustab kohtueelse menetluse enda eesmärk, milleks on võimalus lahendada ametnike ja administratsiooni vahel tekkinud vaidlused kompromissiga. Järelikult ametnike hagides peavad liidu kohtule esitatavad nõuded sisaldama ainult vaidluspunkte, mis tuginevad kaebusega samale alusele, kuigi tuleb täpsustada, et neid vaidluspunkte võib liidu kohtus edasi arendada väidete ja argumentidega, mida tingimata kaebuses ei esitatud, kuid mis on sellega vahetult seotud. Kuna kohtueelne menetlus on mitteametlik ja asjaomased isikud osalevad selles tavaliselt ilma advokaadi abita, ei tohi administratsioon kaebuseid kitsendavalt tõlgendada, vaid peab neid vastupidi analüüsima avatud meelel.

Pealegi ei ole personalieeskirjade artikli 91 eesmärk siduda rangelt ja lõplikult võimalikku kohtumenetlust, kui kohtule esitatud hagi ei muuda ei kaebuse alust ega eset. See ei muuda siiski tõsiasja, et selleks, et personalieeskirjade artikli 91 lõikes 2 ette nähtud menetlus teeniks oma eesmärki, on vaja, et kas ametisse nimetaval asutusel või teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusel oleks võimalus tutvuda piisava põhjalikkusega asjaomase isiku esitatud väidetega vaidlustatud otsuse peale.

(vt punktid 20 ja 26–76)

Viited:

Üldkohus: 25. oktoober 2013, kohtuasi T‑476/11 P: komisjon vs. Moschonaki (punktid 70, 73, 76–79 ja seal viidatud kohtupraktika).