Language of document : ECLI:EU:F:2016:76

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

12. aprill 2016

Kohtuasi F‑98/15

CP

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ametnikud – Üksuse juhataja – Katseaeg – Üksuse juhataja ametisse kinnitamata jätmine – Tühistava kohtuotsuse täitmine – Võimaluse kaotamine

Ese:      Hagi, mis on esitatud ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingu suhtes, ja millega CP palub sisuliselt esiteks tühistada Euroopa Parlamendi 18. juuli 2014. aasta otsuse artikkel 2 osas, milles selles nähakse ette, et seoses tema nimetamisega üksuse juhiks tõstetakse tema põhipalka ehk hakatakse maksma „juhtimishüvitist“ alles pärast üheksakuulise ajavahemiku lõppu, ja teiseks hüvitada talle tekitatud „varaline ja finantskahju“.

Otsus:      Mõista Euroopa Parlamendilt CP kasuks välja 3219,55 euro suurune summa. Summale lisandub viivitusintress, mida arvutatakse Euroopa Keskpanga poolt põhilistele refinantseerimistehingutele kehtestatud määras, mida kohaldatakse asjaomasel ajavahemikul, ning mida on suurendatud kahe protsendi võrra, alates 1. juulist 2011 kuni makse tegeliku tegemise kuupäevani. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Tühistav kohtuotsus – Mõju – Kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete rakendamise kohustus – Erilised raskused – Tühistatud aktist hagejale tuleneva ebasoodsa tagajärje õiglane hüvitamine

(ELTL artikkel 266)

2.      Ametnike hagid – Täielik pädevus – Võimaluse kaotusega seonduva varalise kahju hüvitamine – Hindamine – Kriteeriumid

(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1)

1.      Kui kohus tühistab institutsiooni antud akti, tuleneb viimasele ELTL artiklist 266 kohustus võtta kohased meetmed kohtuotsuse täitmiseks. Tühistava kohtuotsuse täitmiseks ja selle täielikuks elluviimiseks peab tühistatud akti andnud institutsioon järgima mitte ainult kohtuotsuse resolutsiooni, vaid ka põhjendusi, mille alusel ja millest lähtudes otsus tehti, kuna need on hädavajalikud resolutsiooni täpseks mõistmiseks. Nimelt näitavad need põhjendused ühelt poolt ära selle, milline säte tunnistati õigusvastaseks, ja teiselt poolt resolutsioonis tuvastatud rikkumise täpsed põhjused, ning asjaomane institutsioon peab neid arvestama tühistatud akti asendamisel. Mis puutub akti tühistamisse kohtu poolt, siis on sellel ex tunc õigusmõju ning seega kõrvaldatakse tühistatud akt õiguskorrast tagasiulatuvalt. Vastavalt ELTL artiklile 266 on kostjaks olev institutsioon kohustatud võtma meetmed tuvastatud õigusvastase mõju kõrvaldamiseks, mis tähendab juba täidetud akti puhul seda, et tuleb taastada hageja õiguslik olukord, milles ta oli enne kõnealuse akti andmist.

Institutsioon, kelle akt on tühistatud, ei või rikkumise kõrvaldamise kohustusest kõrvalehoidmiseks tugineda praktilistele raskustele. Kui tühistava kohtuotsuse täitmisel esineb erilisi raskusi, võib asjaomane institutsioon ELTL artiklist 266 tuleneva kohustuse täita, võttes seaduslikkuse põhimõtet silmas pidades vastu sellise otsuse, millega saab õiglaselt hüvitada asjaomasele isikule tühistatud otsusest tulenenud kahju.

(vt punktid 59 ja 71)

Viited:

Esimese Astme Kohus: kohtuotsus, 8.10.1992, Meskens vs. parlament, T‑84/91, EU:T:1992:103, punkt 78.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused, 15.4.2010, Angelidis vs. parlament, F‑104/08, EU:F:2010:23, punktid 35 ja 36 ning seal viidatud kohtupraktika; 13.9.2011, AA vs. komisjon, F‑101/09, EU:F:2011:133, punkt 81, ja 21.3.2013, Brune vs. komisjon, F‑94/11, EU:F:2013:41, punkt 59.

2.      Võimaluse kaotus kujutab endast tingimusel, et see on piisavalt tõendatud, hüvitatavat varalist kahju. Selleks et määrata kindlaks võimaluse kaotuse korral makstava hüvitise summa, tuleb kõigepealt tuvastada, mis laadi võimaluse ametnik kaotas, ja siis kindlaks teha kuupäev, millest alates oleks see võimalus talle kasu toonud, seejärel see võimalus kvantifitseerida ja lõpuks täpsustada, millised olid selle võimaluse kaotuse rahalised tagajärjed ametnikule. Lisaks tuleb võimalus, mille ametnik kaotas, kindlaks määrata objektiivselt, kui see on võimalik, ja seda täpse analüüsi tulemusena saadud matemaatilise koefitsiendina. Kui seda võimalust ei saa aga nõnda kvantifitseerida, on lubatud kantud kahju hinnata ex æquo et bono.

(vt punktid 68 ja 79)

Viited:

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus, 10.11.2010, Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Simões Dos Santos, T‑260/09 P, EU:T:2010:461, punkt 104.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 13.3.2013, AK vs. komisjon, F‑91/10, EU:F:2013:34, punktid 69, 91 ja 92 ning seal viidatud kohtupraktika.