Language of document :

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 4. mai 2017. aasta otsus (Obvodní soud pro Prahu eelotsusetaotlus - Tšehhi Vabariik) – Marcela Pešková, Jiří Peška versus Travel Service a.s.

(kohtuasi C-315/15)1

(Eelotsusetaotlus – Lennutransport – Määrus (EÜ) nr 261/2004 – Artikli 5 lõige 3 – Lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest reisijatele antav hüvitis – Ulatus – Vabastus hüvitise maksmise kohustusest – Lennuki kokkupõrge linnuga – Mõiste „erakorralised asjaolud“ – Mõiste „mõistlikud meetmed“ erakorraliste asjaolude või nende tagajärgede ärahoidmiseks)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Obvodní soud pro Prahu

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Marcela Pešková, Jiří Peška

Kostja: Travel Service a.s.

Resolutsioon

1.    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 5 lõiget 3, koostoimes selle määruse põhjendusega 14, tuleb tõlgendada nii, et lennuki kokkupõrge linnuga kuulub mõiste „erakorralised asjaolud“ alla selle sätte tähenduses.

2.    Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3, koostoimes sama määruse põhjendusega 14, tuleb tõlgendada nii, et lennu tühistamine või pikaajaline hilinemine ei ole tingitud erakorralistest asjaoludest juhul, kui tühistamine või hilinemine tuleneb sellest, et lennuettevõtja kasutas enda valitud eksperti, et viia uuesti läbi ohutuse kontroll, mida nõuab kokkupõrge linnuga, pärast seda, kui kohaldatavate õigusnormide alusel luba omav ekspert oli kontrolli juba teostanud.

3.    Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3, koostoimes selle määruse põhjendusega 14, tuleb tõlgendada nii, et „vajalikud meetmed“, mida lennuettevõtja peab võtma linnuga kokkupõrkeohu vähendamiseks ja isegi ennetamiseks ning seeläbi nimetatud määruse artikli 7 alusel reisijatele hüvitise maksmise kohustusest vabanemiseks, hõlmavad nimetatud lindude kohalolu ennetavate kontrollimeetmete võtmist, tingimusel et asjaomasel lennuettevõtjal on eeskätt tehnilises ja halduslikus plaanis tegelikult võimalik võtta niisuguseid meetmeid, et need meetmed ei sunniks teda tegema ettevõtte suutlikkusele vastuvõetamatuid ohverdusi ning et nimetatud lennuettevõtja tõendab, et kõnesolevad meetmed tõepoolest võeti seoses lennuga, mida linnuga kokkupõrge puudutas; liikmesriigi kohus peab kontrollima, et need tingimused on täidetud.

4.    Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3, koostoimes sama määruse põhjendusega 14, tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui lennu kolm või rohkem tundi hilisem saabumine on tingitud mitte üksnes niisugusest erakorralisest asjaolust, mida ei oleks saanud vältida olukorrale sobivate meetmete võtmisega ning millega seoses võttis lennuettevõtja kõik vajalikud meetmed, et selle tagajärgi ära hoida, vaid ka ühest teisest asjaolust, mis ei kuulu sellesse kategooriasse, siis tuleb esimesest asjaolust tingitud hilinemine maha arvata asjaomase lennu saabumise hilinemise kogupikkusest, et saaks hinnata, kas selle lennu hilinenud saabumise eest tuleb selle määruse artikli 7 alusel hüvitist maksta.

____________

1 ELT C 414, 14.12.2015.