Language of document :

Euroopa Komisjoni 15. veebruaril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 5. detsembri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-728/16: Tuerck versus komisjon

(kohtuasi C-132/18 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Gattinara, B. Mongin, L. Radu Bouyon)

Teine menetlusosaline: Sabine Tuerck

Apellandi nõuded

tühistada Üldkohtu (esimene koda) 5. detsembri 2017. aasta otsus kohtuasjas T-728/16: Tuerck vs. komisjon;

jätta esimeses kohtuastmes esitatud hagi rahuldamata;

mõista esimese kohtuastme kulud välja apellatsioonimenetluse vastustajalt;

mõista käesoleva kohtuastme kulud välja Sabine Tuerckilt.

Väited ja peamised argumendid

Mis puudutab menetlusi siseriiklikus pensionifondis omandatud pensioniõiguste Euroopa Liidu ametnike pensioniskeemi ülekandmiseks, mis on ette nähtud liidu ametnike personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikes 2, siis käsitleb apellatsioonkaebuses esitatud esimene väide asjaolu, et Üldkohus eiras Euroopa Kohtu praktikat, mis tuleneb 5. detsembri 2013. aasta otsusest Radek Časta (C-166/12, punktid 24, 28 ja 31) ning mille kohaselt toimingut, mis hõlmab siseriiklikus süsteemis omandatud pensioniõiguste kogumaksumuse ümberarvestamist pensioniõiguslikuks staažiks, mida võetakse arvesse liidu pensioniskeemis, reguleerib liidu õigus. See toiming hõlmab ka kapitali hindamise arvessevõtmist ülekandmistaotluse esitamisest kuni personalieeskirjades ette nähtud tegeliku ülekandmise kuupäevani. Üldkohus rikkus õigusnorme, kui ta asus seisukohale, et komisjonil puudub pädevus vähendada kapitali hinnangulist väärtust ülekandmistaotluse registreerimise kuupäevast kuni kapitali tegeliku ülekandmiseni. Kui Üldkohus leidis, et komisjonil puudub pädevus kapitali vähendamiseks, rikkus kohus personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 teist lõiku, eiras komisjonile sell artikliga antud pädevust ja rikkus õigusnorme.

Apellatsioonkaebuses esitatud teine väide käsitleb õigusnormide rikkumist, mis seisneb selles, et Üldkohus asus seisukohale, et kapitali hinnangulise väärtuse vähendamine võib toimuda muus määras kui see, mis on ette nähtud personalieeskirjades, ja üksnes ülekantava kapitali alusel. Kapitali hinnangulise väärtuse vähendamine peab aga toimuma kooskõlas personalieeskirjadega, millega on kehtestatud kohustus tagada kindlustusmatemaatiline tasakaal ja milles on sel eesmärgil ette nähtud 3,1% suuruse määra kohaldamine. Lisaks, kui Üldkohus viitas „ülekantavale“ summale, samas kui personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikes 2 on mainitud, et asjaomase isiku pensioniõiguslikule staažile vastava summa ümberarvestamine peab toimuma tegelikult ülekantava summa alusel, rikkus kohus nimetatud õigusnormi ja eiras Üldkohtu poolt apellatsioonkaebuse kohta tehtud 13. oktoobri 2015. aasta otsust kohtuasjas komisjon vs. Verile ja Gjergij (T-104/14 P).

Kolmas väide käsitleb õigusnormide rikkumist, mis seisneb selles, et komisjoni poolt personalieeskirjade rakendamiseks vastu võetud üldistele rakendussätetele on antud esimus personalieeskirjade endi suhtes, mis on nendest sätetest hierarhiliselt kõrgemal, ning põhjendamiskohustuse rikkumist. Kolmanda väite esimeses osas väidab komisjon, et Üldkohus andis üldistele rakendussätetele tõlgenduse, mis on vastuolus personalieeskirjade selle sätte sõnastusega, mida üldised rakendussätted peaksid ellu viima, ning läks vastuollu põhimõttega, et personalieeskirjad, nagu neid on tõlgendatud Euroopa Kohtu otsuses Radek Časta, ei võimalda pensioniõiguslikuks staažiks ümber arvestada summasid, mis sisuliselt ei vasta pensioniõigustele. Kolmanda väite teises osas märgib komisjon, et Üldkohus rikkus põhjendamiskohustust, kuna ta leidis vastuoluliste põhjenduste alusel, et siseriiklik pensionifond on tõendanud alates ülekandmistaotluse kuupäevast kuni tegeliku ülekandmise kuupäevani kapitali hindamist.

Neljas väide käsitleb ilmset hindamisviga ja põhjendamiskohustuse rikkumist, mis tulenevad sellest, et Üldkohus tuvastas alusetu rikastumise, mida ei ole olemas. Esiteks leiab Üldkohus, et alusetu rikastumine tekiks sellest, kui ainult osa ülekantavast kapitalist arvestataks ümber pensioniõiguslikuks staažiks, kuigi ülekandmist hinnatakse ülekandmistaotluse kuupäeva seisuga ja see järgib seejärel „tingliku“ fondi süsteemi, mis põhineb kapitaliseerimise süsteemil. Neljanda väite teises osas toob komisjon esile põhjendamiskohustuse rikkumise: Üldkohus tuvastas alusetu rikastumise, ilma et ta oleks selgitanud selle järelduse põhjendatust seoses komisjoni argumendiga, et summa, mis ületas 3,1% suuruse määra kohaldamist, tagastati asjaomasele ametnikule.

____________