Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Wien (Austria) 19. märtsil 2018 – Wasserleitungsverband Nördliches Burgenland jt

(kohtuasi C-197/18)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Wien

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Wasserleitungsverband Nördliches Burgenland, Robert Prandl, Gemeinde Zillingdorf

Vastustaja: Bundesministerin für Nachhaltigkeit und Tourismus, varem Bundesminister für Land und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft

Eelotsuse küsimus

Kas ELTL artiklit 288 koostoimes nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ1 veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (edaspidi „direktiiv 91/676/EMÜ“) artikli 5 lõikega 4 või koostoimes sama direktiivi artikli 5 lõikega 5 ja I lisa punktiga 2 tuleb tõlgendada nii, et

a)    avalik-õiguslik veevarustaja, kes osutab veega seotud teenuseid ja kes seejuures enne joogivee (kohustusliku liitumisega) tarbijani viimist puhastab tema käsutuses olevast kaevust saadud kõrgendatud nitraadisisaldusega vett, et saavutada tarbijale edastatava vee nitraadisisaldus alla 50 mg/l, ning kes on lisaks seadusega kohustatud pakkuma teatavas piirkonnas veevarustust, on Euroopa Liidu Kohtu praktika tähenduses otseselt puudutatud (käesoleval juhul vähemalt nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ puuduliku ülevõtmise tõttu), sest ta on väidetavalt ebapiisavate tegevusprogrammide tõttu (sest selle veevarustaja piirkonnas ületab vee nitraadisisaldus 50 mg/l piiri) puudutatud selliselt, et ta peab kasutama vee puhastamise meetmeid ning sellega on talle antud direktiivi 91/676/EMÜ raames subjektiivne õigus nõuda,

a.1) liikmesriigis direktiivi 91/676/EMÜ ülevõtmiseks (sama direktiivi artikli 5 lõike 4 alusel) juba vastu võetud tegevusprogrammi muutmist selliselt, et programmiga kehtestataks rangemad meetmed direktiivi 91/676/EMÜ artikli 1 eesmärkide saavutamiseks, ja konkreetselt põhjavee nitraadisisalduse vähendamiseks maksimaalselt 50 mg/l-ni üksikutes veevõtukohtades?

a.2) et võetaks vastu täiendavad või tõhusamad meetmed (direktiivi 91/676/EMÜ artikli 5 lõike 5 alusel) kõnealuse direktiivi artikli 1 eesmärkide saavutamiseks, ja konkreetselt põhjavee nitraadisisalduse vähendamiseks maksimaalselt 50 mg/l-ni üksikutes veevõtukohtades?

b)    tarbija, kellel on seaduse alusel õigus kasutada oma kodukaevust saadud vett isikliku tarbimise ulatuses ning kes seda vett kõrgendatud nitraadisisalduse tõttu ei kasuta (ei saanud kasutada menetluse aluseks olnud taotluse esitamise ajal, ja võis küll kasutada Euroopa Liidu Kohtule käesoleva eelotsusetaotluse esitamise ajal, kuid sellest hoolimata on vaieldamatult oodata, et vee nitraadisisaldus tõuseb uuesti üle 50 mg/l piiri), vaid saab vett avalik-õiguslikult veevarustajalt, on Euroopa Liidu Kohtu praktika tähenduses otseselt puudutatud (käesoleval juhul vähemalt nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ puuduliku ülevõtmise tõttu), sest ta on väidetavalt ebapiisavate tegevusprogrammide tõttu – kuna tema veevõtukohas (kodukaevus) ületab vee nitraadisisaldus 50 mg/l piiri – puudutatud selliselt, et ta ei saa kasutada talle seadusega antud piiratud õigust kasutada oma kinnistu põhjavett, ning sellega on talle antud direktiivi 91/676/EMÜ raames subjektiivne õigus nõuda

b.1) liikmesriigis direktiivi 91/676/EMÜ ülevõtmiseks (sama direktiivi artikli 5 lõike 4 alusel) juba vastu võetud tegevusprogrammi muutmist selliselt, et programmiga kehtestataks rangemad meetmed direktiivi 91/676/EMÜ artikli 1 eesmärkide saavutamiseks, ja konkreetselt põhjavee nitraadisisalduse vähendamiseks maksimaalselt 50 mg/l-ni üksikutes veevõtukohtades?

b.2) et võetaks vastu täiendavad või tõhusamad meetmed (direktiivi 91/676/EMÜ artikli 5 lõike 5 alusel) kõnealuse direktiivi artikli 1 eesmärkide saavutamiseks, ja konkreetselt põhjavee nitraadisisalduse vähendamiseks maksimaalselt 50 mg/l-ni üksikutes veevõtukohtades?

c)    vald kui avalik-õiguslik organ, kes kasutab või annab tema poolt joogiveega varustamiseks peetavat vallakaevu vee üle 50 mg/l nitraadisisalduse tõttu käsutamiseks ainult tarbevee kaevuna – kusjuures see ei mõjuta joogiveega varustamist –, on Euroopa Liidu Kohtu praktika tähenduses otseselt puudutatud (käesoleval juhul vähemalt nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ puuduliku ülevõtmise tõttu, sest tegevusprogrammid on ebapiisavad), kuna veevõtukohas ületab vee nitraadisisaldus 50 mg/l piiri ja seega ei saa vett kasutada joogiveena, ning sellega on talle antud direktiivi 91/676/EMÜ raames subjektiivne õigus nõuda

c.1) liikmesriigis direktiivi 91/676/EMÜ ülevõtmiseks (sama direktiivi artikli 5 lõike 4 alusel) juba vastu võetud tegevusprogrammi muutmist selliselt, et programmiga kehtestataks rangemad meetmed direktiivi 91/676/EMÜ artikli 1 eesmärkide saavutamiseks, ja konkreetselt põhjavee nitraadisisalduse vähendamiseks maksimaalselt 50 mg/l-ni üksikutes veevõtukohtades?

c.2) et võetaks vastu täiendavad või tõhusamad meetmed (direktiivi 91/676/EMÜ artikli 5 lõike 5 alusel) kõnealuse direktiivi artikli 1 eesmärkide saavutamiseks, ja konkreetselt põhjavee nitraadisisalduse vähendamiseks maksimaalselt 50 mg/l-ni üksikutes veevõtukohtades?

Seejuures on kõigil kolmel juhtumil igal juhul tagatud tarbijate tervise kaitse kas – juhtudel b) ja c) – vee võtmisega (kohustusliku liitumisega ja liitumisõigusega) pakkujast veevarustajalt, või – juhtumil a) – vastavate puhastusmeetmete abil.

____________

1 Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, EÜT 1991, L 375, lk 1; ELT eriväljaanne 15/02, lk 68.