Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 9. septembril 2018 – DŚ versus Zakład Ubezpieczeń Społecznych Oddział w Jaśle

(kohtuasi C-522/18)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja:

Vastustaja: Zakład Ubezpieczeń Społecznych Oddział w Jaśle

Eelotsuse küsimused

1.    Kas Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 1 teist lauset koostoimes artikli 4 lõike 3 kolmanda lausega ja artikliga 2, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 kolmandat lõiku ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et kohtunike ametist tagandamatuse põhimõtet, mis on tõhusa kohtuliku kaitse ja õigusriigi põhimõtete üks element, rikutakse, kui liikmesriigi seadusandja alandab liikmesriigi viimase astme kohtu kohtunike pensionile saatmise iga (pensioniiga) (näiteks 70 aastalt 65 aastale) ja kohaldab uut, madalamat pensioniiga ametisolevatele kohtunikele, jätmata madalama pensioniea kasutamist vaid asjaomase kohtuniku otsustada?

2.    Kas Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 1 teist lauset koostoimes artikli 4 lõike 3 kolmanda lausega ja artikliga 2, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 kolmandat lõiku ja harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et rikutakse õigusriigi põhimõtet ja sõltumatuse standardit, mis on nõutav tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks ELi õigust puudutavates kohtuasjades, kui liikmesriigi seadusandja, rikkudes kohtunike ametist tagandamatuse põhimõtet, alandab tavapärast pensioniiga, milleni liikmesriigi viimase astme kohtu kohtunik võib kohtunikuametis olla, 70 aastalt 65 aastale, muutes sellele ametikohale jäämise õiguse sõltuvaks täitevvõimuorgani kaalutluspädevuse alusel antavast nõusolekust?

3.    Kas nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel1 , artiklit 2 koostoimes artikli 6 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, liikmesriigi viimase astme kohtu kohtuniku pensionile saatmise ea (pensioniea) alandamine ja selle kohtu senise kohtuniku, kes on jõudnud uude, madalamasse pensioniikka, ametisse jäämise võimaluse muutmine sõltuvaks täitevvõimuorgani nõusolekust on vanuseline diskrimineerimine?

4.    Kas direktiivi 2000/78 artikleid 2, 9 ja 11 koostoimes harta artiklitega 21 ja 47 tuleb mõista nii, et liikmesriigi viimase astme kohtu kohtunike vanuselise diskrimineerimise korral, mis seisneb pensionile saatmise ea (pensioniea) alandamises seniselt 70 aastalt 65 aastale, on selline kohus – lahendades mis tahes kohtuasja kohtukoosseisus, kuhu kuulub kohtunik, keda puudutavad sellises diskrimineerivate riigisiseste normidega kaasnevad tagajärjed ja kes ei ole väljendanud soovi uut pensioniiga kasutada – kohtukoosseisu küsimust eelnevalt lahendades kohustatud loobuma selliste riigisiseste õigusnormide kohaldamisest, mis on vastuolus direktiiviga 2000/78 ja harta artikliga 21, ning jätkama kohtuasjade lahendamist sellise kohtuniku osalusel, kui see on ainuke tõhus viis tagada kohtuniku liidu õigusest tulenevate õiguste tõhus kohtulik kaitse?

5.    Kas Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 1 teist lauset koostoimes artikli 4 lõike 3 kolmanda lausega ja artikliga 2 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 267 ja harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et õigusriigi põhimõtet tuleb käsitada Euroopa Liidu alusväärtusena, nii et kui tekib kahtlus, kas selle väärtusega ja sellest tuleneva tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega – seoses kohtute ja neis kohtuasju lahendavate kohtunike iseseisvuse ja sõltumatusega – on vastuolus riigisisesed õigusnormid, millega alandatakse esimeses ja teises küsimuses kirjeldatud viisil kohtunike pensionile saatmise iga (pensioniiga), peab liikmesriigi kohus olema volitatud omal algatusel loobuma selliste riigisiseste õigusnormide kohaldamisest, mis kahjustavad kohtunike ametist tagandamatuse põhimõtet, kõigi kohtunike suhtes, kes kuuluvad nende õigusnormide kohaldamisalasse?

____________

1 EÜT 2000, L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79.