Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bezirksgericht für Handelssachen Wien (Austria) 20. juulil 2018 – KL jt versus UNIQA Österreich Versicherungen jt

(kohtuasi C-479/18)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bezirksgericht für Handelssachen Wien

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: KL, LK, MJ, NI

Kostjad: UNIQA Österreich Versicherungen, DONAU Versicherung AG Vienna Insurance Group, Allianz Elementar Lebensversicherungs-Aktiengesellschaft

Eelotsuse küsimused

1.    Kas direktiivi 90/619/EMÜ1 artikli 15 lõiget 1 koosmõjus direktiivi 92/96/EMÜ2 artikliga 31 ja/või direktiivi 2002/83/EÜ3 artikli 35 lõiget 1 koosmõjus artikli 36 lõikega 1 ja/või direktiivi 2009/138/EÜ4 artikli 185 lõiget 1 koosmõjus artikli 186 lõikega 1 tuleb – juhul kui puuduvad liikmesriigi õigusnormid, mis reguleerivad taganemisõiguse kohta enne lepingu sõlmimist eksliku teabe andmise tagajärgi – tõlgendada nii, et taganemisõiguse kasutamise tähtaeg ei hakka kulgema, kui kindlustusettevõtja märgib taganemisõiguse kohta antud teabes, et taganemisavaldus tuleb esitada kirjalikus vormis, kuigi liikmesriigi õiguse kohaselt võib taganemine olla vormivaba?

2.    (Juhul kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt:)

Kas direktiivi 90/619/EMÜ artikli 15 lõiget 1 koosmõjus direktiivi 92/96/EMÜ artikliga 31 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt hakkab taganemisõiguse kasutamise tähtaeg juhul, kui taganemisõiguse kohta ei ole enne lepingu sõlmimist teavet antud või on antud ebaõiget teavet, kulgema kuupäeval, mil kindlustusvõtja sai taganemisõigusest – mis tahes viisil – teada?

3.    Kas direktiivi 2002/83/EÜ artikli 35 lõiget 1 koosmõjus artikli 36 lõikega 1 tuleb – juhul kui puuduvad liikmesriigi õigusnormid, mis reguleerivad taganemisõiguse kohta enne lepingu sõlmimist teabe andmata jätmise või eksliku teabe andmise tagajärgi – tõlgendada nii, et kindlustusvõtja õigus lepingust taganeda lõpeb hiljemalt pärast seda, kui talle on temapoolsest lepingu ülesütlemisest tulenevalt välja makstud lepingu tagasiostuväärtuse summa ja sellega on lepingupooled lepingust tulenevad kohustused täielikult täitnud?

4.    (Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt ja/või kolmandale küsimusele eitavalt:)

Kas direktiivi 90/619/EMÜ artikli 15 lõiget 1 ja/või direktiivi 2002/83/EÜ artikli 35 lõiget 1 ja/või direktiivi 2009/138/EÜ artikli 186 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt tuleb kindlustusvõtjale, kes on kasutanud lepingust taganemise õigust, kindlustuslepingu tagasiostuväärtuse summa (kindlustusmatemaatika tunnustatud reeglite järgi arvutatud nüüdisväärtus) tagasi maksta?

5.    (Juhul kui neljandat küsimust tuli käsitleda ja sellele vastati jaatavalt:)

Kas direktiivi 90/619/EMÜ artikli 15 lõiget 1 ja/või direktiivi 2002/83/EÜ artikli 35 lõiget 1 ja/või direktiivi 2009/138/EÜ artikli 186 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette, et taganemisõiguse kasutamise korral võib õigus tagasimakstud kindlustusmaksete kindlamääralisele intressile olla aegumise tõttu piiratud selle osaga, mis hõlmab kolme viimast aastat enne hagi esitamist?

____________

1 Nõukogu 8. novembri 1990. aasta direktiiv 90/619/EMÜ otsese elukindlustusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega nähakse ette sätted teenuste osutamise vabaduse tegeliku kasutamise hõlbustamiseks ja muudetakse direktiivi 79/267/EMÜ (teine elukindlustusdirektiiv) (EÜT 1990, L 330, lk 50).

2 Nõukogu 10. novembri 1992. aasta direktiiv 92/96/EMÜ otsese elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega muudetakse direktiive 79/267/EMÜ ja 90/619/EMÜ (kolmas elukindlustusdirektiiv) (EÜT 1992, L 360, lk 1).

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta (EÜT 2002, L 345, lk 1; ELT eriväljaanne 06/06, lk 3).

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT 2009, L 335, lk 1).