Language of document : ECLI:EU:T:2019:57

ÜLDKOHTU OTSUS (üheksas koda)

5. veebruar 2019(*)

Taimesordid – Ühenduse sordikaitse taotlus taimesordile Braeburn 78 (11078) – Teise kontrolliasutuse määramine – Apellatsiooninõukogu läbiviidava kontrolli ulatus – Põhjendamiskohustus

Kohtuasjas T‑177/16,

Mema GmbH LG., asukoht Terlan (Itaalia), esindajad: advokaadid B. Breitinger ja S. Kirschstein-Freund,

hageja,

versus

Ühenduse Sordiamet (CPVO), esindajad: M. Ekvad, F. Mattina, O. Lamberti ja U. Braun-Mlodecka, keda abistasid advokaadid A. von Mühlendahl ja H. Hartwig,

kostja,

mille ese on hagi CPVO apellatsiooninõukogu 15. detsembri 2015. aasta otsuse peale (asi A 001/2015), mis puudutab ühenduse sordikaitse taotlust taimesordile Braeburn 78,

ÜLDKOHUS (kolmas koda),

koosseisus: koja president S. Frimodt Nielsen (ettekandja), kohtunikud V. Kreuschitz ja N. Półtorak,

kohtusekretär: ametnik R. Ükelyté,

arvestades hagiavaldust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 22. aprillil 2016,

arvestades kostja vastust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 11. juulil 2016,

arvestades Üldkohtu kodade koosseisu muutumist,

arvestades menetluse peatamise otsust, mis tehti 24. oktoobril 2016,

arvestades menetluse peatamise otsust, mis tehti 22. märtsil 2018,

arvestades 25. septembri 2018. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Õiguslik raamistik

 Alusmäärus

1        Nõukogu 27. juuli 1994. aasta määruse (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta (EÜT 1994, L 227, lk 1; ELT eriväljaanne 03/16, lk 390; edaspidi „alusmäärus“) artikli 6 kohaselt võetakse ühenduse sordikaitse alla sordid, mis on eristatavad, ühtlikud, püsivad ja uudsed.

2        Alusmääruse artikli 7 lõike 1 kohaselt käsitatakse sorti eristatavana, kui see eristub teatavast genotüübist või genotüüpide kombinatsioonist tulenevate tunnuste poolest selgelt mis tahes muust ühenduse sordikaitse taotluse esitamise kuupäeval üldiselt tuntud sordist.

3        Vastus küsimusele, kas eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse kriteeriumid on konkreetsel juhul täidetud, leitakse vastavalt alusmääruse artiklitele 55 ja 56 läbiviidavate registreerimiskatsete raames.

4        Alusmääruse artikli 55 lõike 1 kohaselt:

„1. Kui [Ühenduse Sordi]amet ei ole [artiklites 53 ja 54 ette nähtud vormi- ja sisunõuetele vastavuse] kontrollimise põhjal avastanud sordi ühenduse kaitse alla võtmise suhtes takistusi, võtab ta vajalikud meetmed, et pädev asutus või pädevad asutused, keda [Ühenduse Sordiameti] haldusnõukogu on volitanud asjaomaste liikide sortide registreerimiskatseid korraldama (edaspidi „kontrolliasutus“), saaksid vähemalt ühes liikmesriigis läbi viia [eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse kriteeriumide] täitmisega seotud registreerimiskatsed.“

5        Alusmääruse artikli 56 kohaselt viiakse registreerimiskatsed läbi vastavalt haldusnõukogu väljaantud kontrollisuunistele ja Ühenduse Sordiameti (CPVO) esitatud juhenditele. Kontrollisuunistes kirjeldatakse eeskätt registreerimiskatsete jaoks vajalikku taimematerjali, katsete tingimusi, kasutatavaid meetodeid, tehtavaid tähelepanekuid, nende sortide rühmitamist, mida katsetatakse, ja katsete esemeks olevaid tunnuseid. Registreerimiskatsete käigus kasvatatakse asjaomase sordi taimi selliste sortide taimede kõrval, mida CPVO ja määratud kontrollikeskus peavad kandidaatsordi tehnilises lühikirjelduses – mis on ühenduse sordikaitse taotluse osa – sisalduva kirjelduse alusel viimasele kõige lähemaks.

6        Alusmääruse artikli 57 lõiked 1–3 näevad ette:

„1.      Kontrolliasutus saadab [CPVO-le viimase] nõudmisel või juhul, kui ta peab registreerimiskatsete tulemusi sordi hindamiseks piisavateks, registreerimiskatsete aruande ning, kui [CPVO] leiab, et artiklites 7–9 sätestatud tingimused on täidetud, sordikirjelduse.

2.      [CPVO] edastab registreerimiskatsete tulemused ja sordikirjelduse taotlejale ja annab talle võimaluse teha nende kohta märkusi.

3.      Kui [CPVO] leiab, et registreerimiskatsete aruanne ei ole otsuse tegemiseks piisav alus, võib ta omal algatusel pärast konsulteerimist taotlejaga või taotleja nõudmisel ette näha täiendavad registreerimiskatsed. Tulemuste hindamisel käsitatakse mis tahes täiendavaid katseid, mis viiakse läbi enne artiklite 61 ja 62 kohase lõpliku otsuse tegemist, artikli 56 lõikes 1 nimetatud registreerimiskatsete osana.“

7        Seoses CPVO menetlusega on alusmääruse artiklis 72 sätestatud:

„Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse artikli 71 kohaselt toimunud läbivaatamise põhjal. Apellatsiooninõukogu võib kasutada [CPVO] pädevusse kuuluvaid mis tahes volitusi või anda juhtumi edasiseks lahendamiseks üle [CPVO] pädevale asutusele. Kõnealune asutus on seotud apellatsiooninõukogu ratio decidendi’ga, kui faktid on samad.

8        Alusmääruse artiklis 75 on sätestatud:

„[CPVO] otsused on motiveeritud. Otsused võivad põhineda üksnes sellistel kaalutlustel või tõenditel, mille kohta menetlusosalistel on olnud võimalus esitada suulisi või kirjalikke märkusi.“

9        Alusmääruse artiklis 76 on sätestatud:

„[CPVOs] alustatud menetlustes kontrollib amet omal algatusel fakte niivõrd, kuivõrd seda nähakse ette artiklite 54 ja 55 kohase kontrollimisega. [CPVO] jätab tähelepanuta faktid või tõendid, mis ei ole esitatud ameti poolt kindlaksmääratud tähtaja jooksul.“

 Protokoll CPVO-TP/14/2 lõplik

10      Vastavalt CPVO 14. märtsi 2006. aasta protokollile TP/14/2 lõplik, mis käsitleb eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse registreerimiskatseid (Õun) (edaspidi „protokoll CPVO‑TP/14/2“) punktile I:

„Protokollis kirjeldatakse alusmääruse järgimiseks vajalikke tehnilisi menetlusi“. Tehnilised menetlused on heaks kiitnud haldusnõukogu ja need põhinevad [Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu] ülddokumendil TG/1/3 ning 6. aprilli 2005. aasta [Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu] suunistel TG/14/9 EÜP-katsete läbiviimise kohta. Käesolevat protokolli kohaldatakse puuviljasordi Malus domestica Borkh suhtes.“

11      Protokolli CPVO‑TP/14/2 punkti III.5 viimase lõigu kohaselt:

„Puuvilja vaatlus tuleb läbi viia […] tarbimisküpsuse saavutamise ajal“.

12      Protokolli CPVO‑TP/14/2 punkti Ad 56 kohaselt:

„Korjeaeg

Korjeaeg on puuvilja parima tarbimisseisundi seisukohalt optimaalne korjamise aeg (vt [punkt] Ad 57).“

13      Protokolli CPVO‑TP/14/2 punkti Ad 57 kohaselt:

„Tarbimisküpsuse aeg

Tarbimisküpsuse aeg on ajavahemik, mille jooksul puuvili saavutab tarbimise seisukohalt optimaalse värvuse, tekstuuri, lõhna ja maitse. Puuvilja liigist sõltuvalt võib see aeg vahetult järgneda puust korjamisele (nt varaste sortide puhul) või saabuda pärast ladustamis- või pakendamisaja möödumist (nt hiliste sortide puhul).“

 Vaidluse taust

14      Johann Huber, kellele hageja Mema GmbH LG kuulub, esitas 20. mail 2009 CPVO-le alusmääruse alusel ühenduse sordikaitse taotluse. Taimesort, mille kaitset taotleti, on sort Braeburn 78, mis kuulub liiki Malus domestica Borkh.

15      CPVO andis Taime- ja seemnesortide uurimis- ja kontrollikogule (Groupe d’étude et de contrôle des variétés et des semences (GEVES)), mis on Angers-Beaucouzés (Prantsusmaa) asuva Riikliku Põllumajandusuuringute Instituudi (Institut national de la recherche agronomique (INRA)) üksus, ülesandeks viia läbi kandidaatsordi registreerimiskatsed kooskõlas alusmääruse artikli 55 lõikega 1.

16      Registreerimiskatsed viidi läbi vastavalt protokollile CPVO‑TP/14/2.

17      GEVES, kelle registreerimiskatsete aruanne edastati CPVO-le 21. mail 2014, leidis, et sort Braeburn 78 ei ole võrdlussordist Royal Braeburn piisavalt eristatav, arvestades järgmisi tuvastusi:

„Aastatel 2012–2013 läbiviidud EÜP-katsete põhjal ei ole kandidaatsort sortidest Royal Braeburn ja X9466 selgelt eristatav. See järeldus põhineb järgmistel asjaoludel:

2012. aasta: puuvilja esimene tähtsust omav korje

Sort/Iseloomulik omadus

Korje kuupäev

Tärklise lagunemine


Kõvadus (kg/cm²)

Refraktomeetri indeks (%)

Happesus (õunhappe g/l)

Värvus (värvispektromeetri näit)*

Kandidaatsort

11/10

5,5

9,2

12,8

7,39

18,64

Royal Braeburn

11/10

-

-

-

-

20,19

X9466 (1)

11/10

6,3

9,3

12,8

7,31

18,71

* 2kraadiline erinevus on palja silmaga selgelt märgatav

(1) puud on ühe aasta võrra vanemad kui kandidaatsordi puhul


Kandidaatsordi viljade koor on ühtlane ja jooniline, nagu see on Royal Braeburni ja X9466 puhul. Kandidaatsordi koore kattevärvus ja põhitoon on lähedane Royal Braeburni ja X9466 omale. Kandidaatsordi küpsus tavapärasel küpsusajal lähedane Royal Braeburni teiste mutantsortide omale.

2013. aasta: puuvilja esimene tähtsust omav korje

Sort/Iseloomulik omadus

Korje kuupäev

Tärklise lagunemine


Kõvadus (kg/cm²)

Refraktomeetri indeks (%)

Happesus (õunhappe g/l)

Värvus (värvispektromeetri näit)*

Kandidaatsort

11/10

5,5

10,5

11,7

7,8

22,49

Royal Braeburn

11/10

6,0

10,0

11,6

8,08

23,55

X9466 (1)

11/10

5,7

10,2

11,2

7,53

22,07

* 2kraadiline erinevus on palja silmaga selgelt märgatav

(1) puud on ühe aasta võrra vanemad kui kandidaatsordi puhul


Kandidaatsordi viljade koor on ühtlane ja jooniline nagu see on Royal Braeburni ja X9466 puhul. Kandidaatsordi koore kattevärvus ja põhitoon on väga lähedane Royal Braeburni ja X9466 omale. Kandidaatsordi küpsus tavapärasel küpsusajal lähedane Royal Braeburni teiste mutantsortide omale. Väikest erinevust vilja kujus, mille taotleja Royal Braeburniga võrreldes esile tõi, ei täheldatud.

Sort lükatakse tagasi, kuna puudub eristatavus võrreldes sortidega Royal Braeburn ja X9466.“

18      Selle aruande alusel ning pärast hageja seisukohtade kättesaamist lükkas CPVO ühenduse sordikaitse taotluse 18. detsembri 2014. aasta otsusega tagasi.

19      Hageja esitas selle CPVO tagasilükkava otsuse peale kaebuse. CPVO apellatsiooninõukogu jättis selle kaebuse põhjendamatuse tõttu rahuldamata oma 15. detsembri 2015 .aasta otsusega, mis tehti hagejale teatavaks 22. veebruaril 2016 (edaspidi „vaidlustatud otsus“).

20      Esiteks leidis apellatsiooninõukogu sisuliselt, et registreerimiskatsete tegemise koht, nimelt Angers-Beaucouzé, millega hageja ei nõustunud, oli koht, kus sordi registreerimiskatsed tuli teha vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele.

21      Teiseks esitas apellatsiooninõukogu seoses korje- ja küpsuskuupäevaga, mille osas hageja sisuliselt ei nõustunud kontrollkatsete tulemustega, järgmise seisukoha:

„Korjekuupäev“ ja „tarbimisküpsuse kuupäev“ kui iseloomulikud omadused on UPOV suunistes (TG/14/9) ja katseprotokollis määratletud ebamäärasemalt kui tuleneb [protokollist CPVO‑TP/14/2], kuna juhised hõlmavad laia küpsuse skaalat varasest kuni hiliseni ja sobivust tarbimiseks alates kohesest kuni pikaajalise säilitamise järgseni. Protokolli suuniste tõhus kasutamine eeldab kogemusi EÜP‑katsete alal ja põhjalikke teadmisi seemnete valdkonnast.

Õuna katseprotokolli iseloomulike omaduste tabeli jaos „Selgitused ja meetodid“ on esitatud juhised. Korje- ja tarbimisküpsuse hetke puudutavad juhised sisalduvad leheküljel 32 [punktides] Ad. 56 ja Ad. 57

Apellatsiooninõukogu arvamuse kohaselt rakendas kontrollasutus neid juhiseid õigesti. Kohase võrdluse eesmärgil korjati kandidaatsordi viljad ja võrdlussordi viljad samal kuupäeval ja (kõnealusel juhul) niipea, kui tärklise lagunemise näitaja oli ligikaudu 5 kõigi asjaomaste liikide puhul.

„Küpsuse saavutamise hetke“ üle võib vaielda, kuid kuna GEVESi kontrollijad on asjaomaste seemikute osas kogemustega, usaldab apellatsiooninõukogu nende hinnangut tarbimisküpsuse hetke osas, mis on ajavahemik, mille suhtes kõiki puuvilja iseloomulikke omadusi hinnatakse. Braeburni mutantsortide küpsete viljade iseloomulikke omadusi kajastati ja/või mõõdeti (võimaluse korral) samal kuupäeval, st novembri keskpaigas, nagu on nõutud.“

22      Lõpetuseks märkis apellatsiooninõukogu seoses vilja joonilisuse, kuju ja suuruse alusel eristatavuse üksikasjadega, mille osas hageja kontrollasutuse vaatlusandmetega ei nõustu, et „vilja suurust“, „vilja kuju“, „vilja kesta põhivärvust“, „vilja kesta kattevärvust“ „kattevärvuse intensiivsust“, „kattevärvusega kaetud pinna kuju“ ja „joonte laiust“ saab üldiselt hinnata visuaalselt, samas kui muid iseloomulikke omadusi, nagu „vilja kõrgus“, „vilja läbimõõt“ ning „kõrguse ja läbimõõdu suhe“ tuleb tingimata mõõta, kusjuures visuaalselt täheldatud iseloomulikke omadusi kinnitavad sel juhul mõnikord mõõdud. Apellatsiooninõukogu tegi järelduse, et kontrollasutus tegi kõik katsed vastavalt kohalduvatele suunistele ja protokollile.

 Poolte nõuded

23      Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus ja saata asi tagasi apellatsiooninõukogule korraldusega tühistada vaidlustatud otsus ning kohustada CPVO-d korraldama täiendavad registreerimiskatsed vastavalt alusmääruse artikli 57 lõikele 3;

–        teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsus;

–        kolmanda võimalusena, juhuks kui Üldkohus esimest ja teist nõuet ei rahulda, peatada vastavalt Üldkohtu kodukorra (edaspidi „kodukord“) artikli 69 punktile d menetlus, kuni tehakse lõplik otsus võrdlussordile Royal Braeburn (taotlus nr 1998/1082; sort nr 11960) antud ühenduse sordikaitse tühistamise hagi suhtes;

–        mõista kohtukulud välja CPVO-lt.

24      Siiski loobus hageja oma teisest nõudest, mis oli esitatud teise võimalusena, mille kohta tehti märge kohtuistungi protokolli.

25      CPVO palub Üldkohtul:

–        jätta hagi osaliselt vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;

–        jätta hagi osaliselt põhjendamatuse tõttu rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

26      Hageja esitab oma hagi toetuseks kolm väidet, mille kohaselt sisuliselt on esiteks kuritarvitatud võimu ja rikutud alusmääruse artikli 57 lõiget 3, teiseks on kontrollkatsete käigus tehtud vigu ja kolmandaks on rikutud õigust olla ära kuulatud ning on jäetud esitamata põhjendused.

27      Hageja esimese nõude üle otsustamise järel tuleb käsitleda esiteks teise väite kolmandat osa ja kolmanda väite teist osa, mis mõlemad on seotud vaidlustatud otsuse põhjenduse puudumisega.

 Hageja esimese nõude vastuvõetavus

28      Oma esimeses nõudes palub hageja vastavalt „tühistada vaidlustatud otsus ja saata asi tagasi apellatsiooninõukogule juhisega vaidlustatud otsus tühistada ning kohustada CPVO-d läbi viima täiendava registreerimiskatse vastavalt alusmääruse artikli 57 lõikele 3.

29      Tuleb märkida, et CPVO peab liidu kohtule CPVO apellatsiooninõukogu otsuse peale esitatud hagi korral vastavalt alusmääruse artikli 73 lõikele 6 võtma vajalikud meetmed liidu kohtu otsuse täitmiseks. Seega ei ole Üldkohtu pädevuses teha ettekirjutusi CPVO-le, kelle ülesanne on teha järeldusi liidu kohtu otsuse resolutiivosast ja põhjendustest (vt selle kohta 11. juuli 2007. aasta kohtuotsus El Corte Inglés vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Bolaños Sabri (PiraÑAM diseño original Juan Bolaños), T‑443/05, EU:T:2007:219, punkt 20 ja seal viidatud kohtupraktika).

30      Seega on esimene nõue vastuvõetamatu niivõrd, kui selle eesmärk on, et Üldkohus saadaks asja otsuse tegemiseks tagasi apellatsiooninõukogule juhisega vaidlustatud otsus tühistada ning kohustada CPVO-d läbi viima täiendava registreerimiskatse vastavalt alusmääruse artikli 57 lõikele 3.

 Teise väite kolmas osa ja kolmanda väite teine osa, et vaidlustatud otsus on põhjendamata

31      Teise väite kolmanda osa ja kolmanda väite teise osa toetuseks viitab hageja eelkõige põhjenduse puudumisele.

32      Hageja väidab sisuliselt, et apellatsioonikoda ei selgitanud põhjuseid, miks ta ei võtnud arvesse teatud tõendeid, mille hageja talle esitas ja mis hageja väitel tõendavad, et taotletud sordi silmatorkav marmoreering eristub piisavalt selgelt võrdlussordi omast (teise väite kolmas osa), ning tugines kontrollasutuse katsetajate hinnangule, võtmata seega arvesse tehnilisi üksikasju ja eksperdiarvamust, mille hageja esitas oma hagi toetuseks (kolmanda väite teine osa).

33      Kõigepealt tuleb meelde tuletada põhimõtted, mis määravad CPVO apellatsiooninõukogu kontrolli ulatuse.

34      Esimesena tuleb märkida, et CPVO ülesannet iseloomustab see, et ühenduse sordikaitse taotluste hindamise tingimused on teaduslikult ja tehniliselt keerukad, mistõttu tuleb tunnustada CPVO ulatuslikku kaalutlusõigust oma ülesannete täitmisel (vt 19. detsembri 2012. aasta kohtuotsus Brookfield New Zealand ja Elaris vs. CPVO ja Schniga, C‑534/10 P, EU:C:2012:813, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika). See kaalutlusõigus hõlmab eeskätt teatava sordi eristatavuse kontrollimist alusmääruse artikli 7 lõike 1 tähenduses (vt 8. juuni 2017. aasta kohtuotsus Schniga vs. CPVO, C‑625/15 P, EU:C:2017:435, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).

35      Siiski kehtib CPVO kui liidu ameti suhtes hea halduse põhimõte, mille kohaselt ta peab hoolikalt ja erapooletult analüüsima kõiki ühenduse sordikaitse taotluse asjakohaseid üksikasju ning koguma kõik oma kaalutlusõiguse teostamiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud. Peale selle tuleb tal tagada läbiviidavate menetluste tõrgeteta sujumine ja tõhusus (vt 8. juuni 2017. aasta kohtuotsus Schniga vs. CPVO, C‑625/15 P, EU:C:2017:435, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).

36      Lisaks tuleb märkida, et alusmääruse artikkel 76 näeb ette, et „[a]metis alustatud menetlustes kontrollib [CPVO] omal algatusel fakte niivõrd, kuivõrd seda nähakse ette artiklite 54 ja 55 kohase kontrollimisega“.

37      Euroopa Kohus on samuti sedastanud, et komisjoni 17. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 874/2009, milles sätestatakse määruse nr 2100/94 rakenduseeskirjad seoses menetlusega [CPVO-s], (ELT 2009, L 251, lk 3) artikli 51 alusel kohaldatakse menetlust CPVO‑s käsitlevaid sätteid kaebemenetluse suhtes mutatis mutandis (21. mai 2015. aasta kohtuotsus Schräder vs. CPVO, C‑546/12 P, EU:C:2015:332, punkt 46).

38      Niisiis on faktide omal algatusel kontrollimise põhimõte kohaldatav ka sellisele apellatsiooninõukogu menetlusele (21. mai 2015. aasta kohtuotsus Schräder vs. CPVO, C‑546/12 P, EU:C:2015:332, punkt 46). Samuti kehtib ka apellatsiooninõukogu suhtes hea halduse põhimõte, mille kohaselt ta peab hoolikalt ja erapooletult analüüsima kõiki tema menetluses oleva juhtumi asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (23. novembri 2017. aasta kohtuotsus Aurora vs. CPVO – SESVanderhave (M 02205), T‑140/15, EU:T:2017:830, punkt 74).

39      Teisena olgu öeldud, et alusmääruse artikkel 72 näeb ette, et apellatsiooninõukogu kas tegutseb edasikaevatud otsuse teinud talituse pädevuse piires või annab juhtumi nimetatud talitusele kaebuse lahendamiseks.

40      Seoses sellega tuleb märkida, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1) artikli 71 lõiget 1, mis on sõnastatud sarnaselt alusmääruse artikliga 72, käsitlevast väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et selle sätte ning määruse 2017/1001 ülesehituse põhjal on apellatsioonikojal kaebuse kohta otsuse tegemisel sama pädevus kui talitusel, kes vaidlustatud otsuse vastu võttis, ning et ta vaatab vaidluse läbi tervikuna sellisena, nagu see otsuse tegemise päeval on. Sellest artiklist nähtub samuti, et Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) erinevate talituste vahel on funktsionaalne järjepidevus, millest tuleneb, et asju esimeses astmes menetlevate EUIPO osakondade otsuste kaebuse alusel läbivaatamisel peavad apellatsioonikojad oma otsuses tuginema kõigile faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mille pooled on esitanud kas esimeses menetlusastmes asja läbivaadanud talitusele või kaebemenetluse käigus (vt 10. juuli 2006. aasta kohtuotsus La Baronia de Turis vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Baron Philippe de Rothschild (LA BARONNIE), T‑323/03, EU:T:2006:197, punktid 56‑58 ja seal viidatud kohtupraktika).

41      Lisaks nähtub kohtupraktikast, et selle uurimise ulatus, mille EUIPO apellatsioonikoda on vaidlustatava otsuse suhtes kohustatud läbi viima, ei olene sellest, kas kaebuse esitanud pool esitab konkreetse väite, kritiseerides seda, kuidas esimeses astmes asja lahendav EUIPO talitus on tõlgendanud või kohaldanud õigusnormi või hinnanud tõendit. Niisiis peab apellatsioonikoda isegi siis, kui talle kaebuse esitanud pool ei ole konkreetset väidet esitanud, kõikide kättesaadavate asjakohaste õiguslike ja faktiliste asjaolude valguses uurima, kas kaebuse lahendamise hetkel saab õiguspäraselt teha uue otsuse, mille resolutiivosa on sama, mis vaidlustatud otsusel (vt 8. juuli 2004. aasta kohtuotsus Sunrider vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Espadafor Caba (VITAFRUIT), T‑203/02, EU:T:2004:225, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

42      Tuleb tõdeda, et arvestades alusmääruse ja määruse sätete sarnasust, tuleb CPVO menetlustes kohaldada samu põhimõtteid.

43      Kolmandaks tuleb märkida, et alusmääruse artikli 75 esimese lause kohaselt peavad CPVO otsused olema põhjendatud. Nõnda kehtestatud põhjendamiskohustusel on samasugune ulatus kui ELTL artiklist 296 tuleneval kohustusel ning selle eesmärk on ühelt poolt teavitada huvitatud isikut võetud meetme põhjendustest, et ta saaks oma õigusi kaitsta, ja teiselt poolt võimaldada liidu kohtul kontrollida otsuse õiguspärasust (vt 23. veebruari 2018. aasta otsus Schniga vs. CPVO (Gala Schnico), T‑445/16, EU:T:2018:95, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).

44      Põhjendamiskohus võib olla täidetud ilma, et oleks sõnaselgelt ja ammendavalt vastatud kõigile hageja esitatud argumentidele, tingimusel, et CPVO on esitanud asjaolud ja õiguslikud kaalutlused, millel on otsuse ülesehituses oluline tähtsus (vt 23. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Gala Schnico, T‑445/16, EU:T:2018:95, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).

45      Käesolevas asjas tuleb kõigepealt välja tuua, et eeskätt eristatavuse kriteeriumi täidetust hinnatakse registreerimiskatsete raames, mis vastavalt alusmääruse artiklile 56 tuleb läbi viia vastavalt CPVO haldusnõukogu koostatud kontrollisuunistele ja CPVO esitatud juhenditele. Kontrollisuunistes on kirjeldatud eeskätt registreerimiskatsete jaoks vajalikku taimematerjali, kasutatavaid meetodeid, tehtavaid tähelepanekuid ja katsete esemeks olevaid tunnuseid.

46      Protokollis CPVO‑TP/14/2 on kirjeldatud alusmääruse järgimiseks vajalikke tehnilisi menetlusi.

47      Protokolli CVPO‑TP/14/2 punkti III.5 viimase lõigu kohaselt tuleb vilja iseloomulike omaduste vaatlus läbi viia tarbimisküpsuse saavutamise ajal, milleks vastavalt selle protokolli punktile Ad. 57 on „ajavahemik, mille jooksul puuvili saavutab tarbimise seisukohalt optimaalse värvuse, tekstuuri, lõhna ja maitse“. Puuvilja liigist sõltuvalt võib see aeg vahetult järgneda puust korjamisele (nt varaste sortide puhul) või saabuda pärast ladustamis- või pakendamisaja möödumist (nt hiliste sortide puhul).“ Saagikoristusaeg omakorda on sama protokolli punktis Ad. 56 määratletud kui „puuvilja parima tarbimisseisundi seisukohalt optimaalne korjamise aeg“.

48      Kui sarnaselt käesoleva juhtumiga on tegemist hilise sordiga, tuleb niisiis taotletava sordi õigeks eristamiseks võrdlussordist esiteks vastavate sortide viljad korjata parima tarbimisküpsuse saavutamise seisukohalt optimaalsel ajal, ja teiseks viia puuvilja iseloomulike omaduste vaatlus läbi siis, kui need on saavutanud tarbimisküpsuse, st on omandanud tarbimise seisukohalt optimaalse värvi, kõvaduse, tekstuuri, lõhna, ja maitse.

49      Sellest järeldub, et juhul, kui korje toimub ajal, mis ei võimalda saada optimaalse värvuse, kõvaduse, tekstuuri, lõhna ja maitsega vilju ja kui iseloomulikke omadusi vaadeldakse ajal, mil puuvili ei ole saavutanud tarbimisküpsust, tuleb asuda seisukohale, et kriteeriumid, mis on seotud korjeajaga ja tarbimisküpsuse ajaga, ei ole täidetud, mis seega on takistuseks nõuetekohasele taotletud sordi ja võrdlussordi võrdlevale hindamisele.

50      Käesoleval juhul ei saa välistada, et hageja poolt esitatud kriitika, mille kohaselt väidetavalt ei järgitud protokolli kriteeriume korjeaja ega tarbimisküpsuse kohta, võib tõendatuse korral mõjutada vastust küsimusele, kas eristatavusele hinnangu andmine toimus kooskõlas protokolliga. Järelikult oli apellatsiooninõukogu kohustatud nende aspektide suhtes seisukoha võtma, kuna need kaalutlused on tegelikult keskse tähtsusega selle otsuse ülesehituses, mille apellatsiooninõukogu peab tegema eespool punktides 34‑42 meenutatud põhimõtteid järgiva kontrolli tulemusel.

51      Tuleb aga tõdeda, et vastuseks argumentidele, mille hageja esitas GEVES-i hinnangute vastu ja mis puudutasid konkreetselt esiteks korjamise kuupäeva ja tärklise lagunemise näitajat ning teiseks tarbimisküpsust, piirdus apellatsioonikoda (vt punkt 21 eespool) esiteks üksnes nendinguga, et kohaldatavad kriteeriumid on tõepoolest sõnastatud ebamääraselt, kuid tema arvates on neid „kohaldatud“, ja teiseks märkis, et usaldab asjatundjate järeldusi, selgitamata seejuures mingil moel, miks hageja esitatud tehnilised argumendid – eeskätt eksperdiaruanded – tähtsust ei oma ja tuleb seega tähelepanuta jätta.

52      Seega ei selgu vaidlustatud otsusest selgelt ja ühemõtteliselt apellatsiooninõukogu arutluskäik, mille ta läbis ja mis ajendas teda GEVES-i lünklikele järeldustele tuginema ning hageja argumente tagasi lükkama.

53      Sellega seoses tuleb samuti märkida, et võrdlussordi osas ei sisalda GEVES-i registreerimiskatsete aruande jaoks koostatud tabel 2012. aasta (vt punkt 17 eespool) kohta andmeid vastavalt tärklise lagunemise näitaja – mida CPVO ise käsitab otsustava kriteeriumina –, kõvaduse, happesuse ja värvispektromeetri näidu kohta.

54      Pealegi ei esitanud CPVO ka kohtuistungil küsimusele vastates mingit selgitust nende andmete puudumise kohta.

55      Sama kehtib ka täpse kuupäeva suhtes, mil CPVO kontrollis Braeburni mutantsortide küpsete viljade iseloomulikke omadusi, mis ei sisaldu GEVES-i aruandes ja mille kohta CPVO ei osanud selgitusi anda.

56      Järelikult tuleb tõdeda, et põhjenduskäik, mis viis apellatsiooninõukogu hageja argumentide tagasilükkamiseni, on selles küsimuses puudulik, mistõttu tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsuse põhjendus puudub või vähemalt ei ole piisav.

57      Järelikult tuleb nõustuda hageja teise väite kolmanda osa ja kolmanda väite teise osaga, et rikutud on alusmääruse artiklis 75 sätestatud põhjendamiskohustust, ja sellest tulenevalt tühistada vaidlustatud otsus, ilma et oleks vaja teha otsust teise ja kolmanda väite ülejäänud osade kohta.

 Kohtukulud

58      Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna CVPO on kohtuvaidluse põhiosas kaotanud, tuleb vastavalt hageja nõudele kohtukulud temalt välja mõista.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kolmas koda)

otsustab:

1.      Tühistada Ühenduse Sordiameti (CPVO) apellatsiooninõukogu 15. detsembri 2015. aasta otsus (asi A 001/2015), mis käsitleb ühenduse sordikaitse taotlust taimesordile Braeburn 78

2.      Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.      Mõista kohtukulud välja CPVO-lt.

Frimodt Nielsen

Kreuschitz

Półtorak

Kuulutatud avalikul kohtuistungil Luxembourgis 5. veebruaril 2019.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: saksa.