EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda)
22. mai 2019(*)
Eelotsusetaotlus – Tolliliit – Määrus (EMÜ) nr 2913/92 – Artikkel 212a – Impordiprotseduurid – Tollivõlg – Vabastamine – Dumping – Toetused – Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) import – Rakendusmäärused (EL) nr 1238/2013 ja (EL) nr 1239/2013, millega kehtestatakse dumpinguvastane tollimaks ja tasakaalustav tollimaks – Tollimaksust vabastamine
Kohtuasjas C‑226/18,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Finanzgericht Hamburgi (Hamburgi maksukohus, Saksamaa) 22. veebruari 2018. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 29. märtsil 2018, menetluses
Krohn & Schröder
versus
Hauptzollamt Hamburg-Hafen,
EUROOPA KOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja president M. Vilaras (ettekandja), kohtunikud K. Jürimäe, D. Šváby, S. Rodin ja N. Piçarra,
kohtujurist: G. Hogan,
kohtusekretär: ametnik R. Schiano,
arvestades kirjalikku menetlust ja 31. jaanuari 2019. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Krohn & Schröder GmbH, esindaja: Rechtsanwalt L. Harings,
– Euroopa Komisjon, esindajad: A. Caeiros, B.‑R. Killmann, T. Maxian Rusche ja F. Clotuche‑Duvieusart,
olles 14. märtsi 2019. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT 1992, L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307) (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT 2005, L 117, lk 13) (edaspidi „tolliseadustik“), artiklit 212a; nõukogu 2. detsembri 2013. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1238/2013, millega kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes (ELT 2013, L 325, lk 1), artikli 3 lõike 1 punkte a–c ning nõukogu 2. detsembri 2013. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks (ELT 2013, L 325, lk 66), artikli 2 lõike 1 punkte a–c.
2 Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille pooled on Krohn & Schröder GmbH ja Hauptzollamt Hamburg-Hafen (Hamburgi sadama peatollibüroo, Saksamaa) (edaspidi „peatollibüroo“) ning mis puudutab sellele äriühingule dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu kohaldamist põhjusel, et põhikohtuasjas kõne alla oleva kauba ajutise ladustamisega seotud kohustust ei ole täidetud.
Õiguslik raamistik
Tollieeskirjad
3 Tolliseadustiku artikli 4 punkti 10 sõnastuse kohaselt kasutatakse järgmist mõistet:
„imporditollimaks:
tollimaks ja samaväärse toimega maks, mis tuleb tasuda seoses kauba impordiga,
[…]“.
4 Selle seadustiku artiklis 36a on sätestatud:
„1. Ühenduse tolliterritooriumile toodud kauba kohta peab esitama ülddeklaratsiooni, välja arvatud tolliterritooriumi territoriaalvett või õhuruumi läbivatel sellel territooriumil mittepeatuvatel transpordivahenditel veetava kauba kohta.
2. Ülddeklaratsioon esitatakse sisenemistolliasutuses.
[…]“.
5 Tolliseadustiku artikli 49 lõikes 1 on sätestatud:
„Kui kauba kohta on esitatud ülddeklaratsioon, tuleb kaubale tollikäitlusviisi määramiseks vajalikud formaalsused täita:
[…]
b) muul viisil kui meritsi veetava kauba puhul 20 päeva jooksul alates ülddeklaratsiooni esitamise kuupäevast.“
6 Sama seadustiku artikli 53 lõikes 1 on ette nähtud:
„Kui kaubale tollikäitlusviisi määramiseks vajalikke formaalsusi ei ole asutud täitma artiklis 49 määratud tähtaja jooksul, võtab toll viivitamata kõik kauba olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas kauba müük.“
7 Tolliseadustiku artiklis 184 on sätestatud:
„Nõukogu määrab komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega juhud, kui kauba vabasse ringlusse lubamisel või eksportimisel antakse eriliste asjaoludel vabastus impordi‑ või eksporditollimaksudest.“
8 Selle seadustiku artikli 204 lõike 1 punktis a on ette nähtud:
„Tollivõlg impordil tekib, kui ei täideta:
a) kohustust, mis tuleneb sellise kauba ajutisest ladustamisest, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, või tolliprotseduuri kasutamisest, millele nimetatud kaup on suunatud.“
9 Sama seadustiku artiklis 212a on sätestatud:
„Kui tollialaste õigusaktidega nähakse ette kauba soodustatud tariifimenetlus selle laadi või lõppkasutuse tõttu või täielik või osaline vabastamine impordi‑ või eksporditollimaksudest vastavalt artiklitele 21, 82, 145 või 184–187, kohaldatakse soodustatud tariifimenetlust või osaliselt või täielikult tollimaksudest vabastamist ka juhtudel, kui tollivõlg on tekkinud vastavalt artiklitele 202–205, 210 või 211, kui asjaomase isiku käitumist ei saa tõlgendada pettusena ega ilmse hooletusena ja see isik tõendab, et muud tingimused soodustatud tariifimenetluse või osalise või täieliku tollimaksudest vabastamise taotlemiseks on täidetud.“
Kaubanduse kaitsemeetmed
10 Komisjoni 2. augusti 2013. aasta otsuse 2013/423/EL, millega kiidetakse heaks pakutud hinnakohustus, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega (ELT 2013, L 209, lk 26), põhjendustes 6 ja 8 on ette nähtud:
„(6) Selleks, et vähendada riski, et müük suunatakse ümber teiste äriühingute kaudu, ning teha osalevate eksportijate järelevalve teostatavaks ja otstarbekaks, tegid Hiina eksportijad lisaks ettepaneku tagada, et hinnakohustuse raames tehtud impordi maht oleks esitatud aastatasemetena, mis vastaksid üldjoontes nende praegustele müügitulemustele.
[…]
(8) Dumpingu kahjustav mõju kõrvaldatakse seega hinnakohustusega, mis hõlmab importi vastaval aastatasemel, ja lisaks eespool põhjenduses 6 osutatud aastataset ületavalt impordilt nõutava ajutise väärtuselise tollimaksuga.“
11 Komisjoni 4. detsembri 2013. aasta rakendusotsuse 2013/707/EL, millega kinnitatakse pakutud hinnakohustus, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) importi käsitlevate dumpingu- ja subsiidiumivastaste menetlustega, lõplike meetmete kohaldamise ajaks (ELT 2013, L 325, lk 214), põhjendustes 13 ja 14 on ette nähtud:
„(13) Minimaalsed impordihinnad ja aastane tase on ametisaladus […]
(14) […] See seisukoht kehtib ka minimaalsete impordihindade ja aastase taseme puhul, mille kohta ei tohiks rohkem üksikasju avalikustada.“
12 Rakendusmääruse nr 1238/2013 artikli 1 lõikes 3 on sätestatud:
„Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.“
13 Rakendusmääruse artikli 3 lõigetes 1 ja 2 on ette nähtud:
1. Vabasse ringlusesse lubamiseks deklareeritud ja praegu CN-koodi ex 8541 40 90 (TARICi koodid 8541 40 90 21, 8541 40 90 29, 8541 40 90 31 ja 8541 40 90 39) alla kuuluvad imporditavad tooted, mille kohta on arved esitanud äriühingud, kelle hinnakohustused on komisjon heaks kiitnud ja kelle nimed on loetletud rakendusotsuse 2013/707/EL lisas, vabastatakse artikliga 1 kehtestatud subsiidiumivastasest tollimaksust järgmistel tingimustel:
a) rakendusotsuse 2013/707/EL lisas nimetatud äriühing on eespool osutatud tooted ise või samuti rakendusotsuse 2013/707/EL lisas nimetatud seotud äriühingu kaudu tootnud, lähetanud ja nende kohta arve esitanud kas tema liidus asuvatele seotud äriühingutele, kes tegutsevad importijana ja lubavad kaubad liidus vabasse ringlusse, või esimesele sõltumatule kliendile, kes tegutseb importijana ja lubab kaubad liidus vabasse ringlusse;
b) imporditava kaubaga koos esitatakse kinnitusarve, milleks on faktuurarve, mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse III lisas nimetatud andmeid ja avaldust;
c) imporditava kaubaga koos esitatakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale ekspordikohustuse sertifikaat;
d) tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt kinnitusarves kirjeldatule.
2. Vabasse ringlusesse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmisel tekib tollivõlg:
a) kui lõikes 1 kirjeldatud impordi puhul tehakse kindlaks, et üks või mitu nimetatud lõikes loetletud tingimustest on täitmata […]
[…]“.
14 Rakendusmääruse III lisas on loetletud andmed, mis peavad sisalduma faktuurarvel, mis esitatakse liitu müüdava kaubaga, mille suhtes kehtib hinnakohustus. Lisa punktis 9 on täpsustatud, et sellel arvel peab kirjas olema:
„Äriühingu faktuurarve väljastanud töötaja nimi ja järgmine allkirjastatud avaldus:
„Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud kaupade müük otseekspordiks Euroopa Liitu toimub [ÄRIÜHINGU NIMI] pakutud ja Euroopa Komisjoni poolt rakendusotsusega 2013/707/EL heaks kiidetud hinnakohustuse raames ja tingimuste kohaselt. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.““
15 Rakendusmääruse nr 1239/2013 artikli 1 lõikes 3 on sätestatud:
„Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.“
16 Rakendusmääruse artikli 2 lõigetes 1 ja 2 on ette nähtud:
„1. Vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud ja praegu CN-koodi ex 8541 40 90 (TARICi koodid 8541 40 90 21, 8541 40 90 29, 8541 40 90 31 ja 8541 40 90 39) alla kuuluvad imporditavad tooted, mille kohta on arved esitanud äriühingud, kelle hinnakohustused on komisjon heaks kiitnud ja kelle nimed on loetletud rakendusotsuse 2013/707/EL lisas, vabastatakse artikliga 1 kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust järgmistel tingimustel:
,a) rakendusotsuse 2013/707/EL lisas loetletud äriühing on eespool osutatud tooted ise või samuti rakendusotsuse 2013/707/EL lisas loetletud seotud äriühingu kaudu tootnud, lähetanud ja nende kohta arve esitanud kas tema liidus asuvatele seotud äriühingutele, kes tegutsevad importijana ja lubavad kaubad liidus vabasse ringlusse, või esimesele sõltumatule kliendile, kes tegutseb importijana ja lubab kaubad liidus vabasse ringlusse;
b) imporditava kaubaga koos esitatakse kinnitusarve, milleks on faktuurarve, mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse II lisas nimetatud andmeid ja avaldust;
c) imporditava kaubaga koos esitatakse ekspordikohustuse sertifikaat vastavalt käesoleva määruse III lisale ning
d) tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt kinnitusarves kirjeldatule.
2. Vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmisel tekib tollivõlg:
a) kui lõikes 1 kirjeldatud impordi puhul tehakse kindlaks, et üks või mitu nimetatud lõikes loetletud tingimustest on täitmata […]
[…]“.
17 Rakendusmääruse II lisas on loetletud andmed, mis peavad sisalduma faktuurarvel, mis esitatakse Euroopa Liitu müüdava kaubaga, mille suhtes kehtib hinnakohustus. Lisa punktis 9 on täpsustatud, et sellel arvel peab kirjas olema:
„Äriühingu faktuurarve väljastanud töötaja nimi ja järgmine allkirjastatud avaldus:
„Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud kaupade müük otseekspordiks Euroopa Liitu toimub [ÄRIÜHINGU NIMI] pakutud ja Euroopa Komisjoni poolt rakendusotsusega 2013/707/EL heaks kiidetud hinnakohustuse raames ja tingimuste kohaselt. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.““
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
18 Põhikohtuasja kaebaja peab Hamburgi (Saksamaa) sadamas ladu. Ta paigutas 21. augustil 2014 oma lattu kaks saadetist fotoelektrilisi mooduleid, esitas nende kohta ülddeklaratsiooni ja ladustas need ajutiselt.
19 Peatollibüroo juhtis 11. septembril 2014 põhikohtuasja kaebaja tähelepanu sellele, et tolliseadustiku artiklis 49 ette nähtud 20 päeva jooksul ei olnud sellele kaubale muu tollikäitlusviisi määramiseks täidetud ühtegi formaalsust. Ta palus samuti esitada kohaldatavate tollimaksude kindlaksmääramiseks nõutavad dokumendid.
20 Põhikohtuasja kaebaja edastas 26. septembri 2014. aasta kirjaga peatollibüroole dokumendid, millest nähtub, et asjaomase kauba oli tootnud Hiina äriühing Wuxi Suntech Power, kelle nimi sisaldub rakendusotsuse 2013/707 lisas, ning see kaup oli lähetatud selle Hiina äriühinguga seotud äriühingule Saksamaal. Nende dokumentide hulgas on Wuxi Suntech Poweri 11. juuli 2014. aasta arve, mis sisaldab viidet otsusele 2013/423, ning Hiina kommertskoja väljastatud ekspordikohustuse sertifikaat masinate ja elektroonikatoodete impordiks ja ekspordiks, mis sisaldab viidet rakendusotsusele 2013/707.
21 Peatollibüroo määras oma 24. novembri 2014. aasta maksuteatega kauba suhtes kindlaks muu hulgas dumpinguvastase tollimaksu ja tasakaalustava tollimaksu, olles järeldanud, et kuna tolliseadustiku artiklis 49 ette nähtud tähtaja järgimise kohustus ei olnud täidetud, tekkis tolliseadustiku artikli 204 kohaselt 11. septembril 2014 tollivõlg.
22 Põhikohtuasja kaebaja esitas 28. novembril 2014 selle maksuteate peale vaide. Muu hulgas väitis ta selles, et isegi kui tollivõlg impordil tekkis ajutise ladustamisega seotud kohustuse rikkumise tõttu, tuleb vastavalt rakendusmääruse nr 1238/2013 artikli 3 lõikes 1 ja rakendusmääruse nr 1239/2013 artikli 2 lõikes 1 ette nähtud vabastust dumpinguvastasest tollimaksust ja tasakaalustavast tollimaksust kohaldada vastavalt tolliseadustiku artiklile 212a selles artiklis ette nähtud tariifse sooduskohtlemisena või tollimaksudest vabastamisena. Ta märkis, et faktuurarvel sisalduv viide otsusele 2013/423 otsuse 2013/707 asemel ei oma tähtsust.
23 Peatollibüroo vähendas 4. mail 2015 dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu määra vastavalt määradele, mis olid kohaldatavad Wuxi Suntech Poweri toodetud fotoelektrilistele moodulitele, nagu on ette nähtud rakendusmääruses nr 1238/2013 ja rakendusmääruses nr 1239/2013 (edaspidi koos „rakendusmäärused“). Ent ta keeldus nendest tollimaksudest vabastamisest põhjendusel, et tingimused selleks ei ole täidetud, kuna põhikohtuasja kaebaja esitatud kinnitusarve sisaldab viidet mitte rakendusotsusele 2013/707, vaid otsusele 2013/423.
24 Põhikohtuasja kaebaja esitas 19. mail 2015 korrigeeritud kinnitusarve viitega rakendusotsusele 2013/707.
25 Pärast nõutava tagatise esitamist andis peatollibüroo loa kauba vabastamiseks ning kaup toimetati asjaomase Hiina eksportijaga seotud äriühingule.
26 Peatollibüroo jättis 7. juulil 2015 põhikohtuasja kaebaja vaide rahuldamata, korrates argumenti, et ajutise ladustamise tähtaja möödumisel ei määratud kaubale uut tollikäitlusviisi. Ta täpsustas peale selle, et dumpinguvastane tollimaks ja tasakaalustav tollimaks ei kujuta endast soodustatud tariifimenetlust või impordimaksudest vabastamist tolliseadustiku artikli 212a tähenduses.
27 Peatollibüroo leidis, et rakendusmäärustes ette nähtud vabastusi ei saa anda, kuna asjaomast kaupa ei ole vabasse ringlusse lubatud, ja esitatud arve ei vasta nendes määrustes sätestatud vorminõuetele.
28 Põhikohtuasja kaebaja pöördus selle otsuse peale kaebusega Finanzgericht Hamburgi (Hamburgi maksukohus, Saksamaa).
29 Põhikohtuasja kaebaja väidab, et vabastus dumpinguvastasest tollimaksust ja tasakaalustavast tollimaksust on tariifne sooduskohtlemine või vähemalt tollimaksudest vabastamine tolliseadustiku artikli 212a tähenduses. Samuti väidab ta, et peatollibüroole esialgu esitatud arve vastas rakendusmäärustega ette nähtud tingimustele ja seda enam vastab nendele tingimustele korrigeeritud arve. Ta osutab, et kauba vabasse ringlusse lubamine ei ole tolliseadustiku artikli 212a kohaldamise tingimusi arvestades asjakohane ja seetõttu ei saa temalt nõuda kinnitusarve esitamist kuupäeval, mil tolliseadustiku artikli 49 lõikes 1 ette nähtud tähtaega enam ei järgita.
30 Peatollibüroo on esimese võimalusena seisukohal, et tolliseadustiku artikkel 212a ei ole kohaldatav põhjendusel, et vabastus dumpinguvastasest tollimaksust ja tasakaalustavast tollimaksust ei ole soodustatud menetlus kauba laadi tõttu ega tollimaksuvabastus. Peale selle ei ole täidetud kõik rakendusmäärustega ette nähtud tingimused, kuna tollimaksu võlgnik ei ole isik, kelle nimi on arvel. Lisaks ei ole võimalik tagantjärele esitada muudetud faktuurarveid.
31 Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht Hamburg (Hamburgi maksukohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas [tolliseadustiku] artikkel 212a hõlmab vabastamist dumpinguvastasest tollimaksust ja tasakaalustavast tollimaksust vastavalt [rakendus]määruse nr 1238/2013 artikli 3 lõikele 1 ja [rakendus]määruse nr 1239/2013 artikli 2 lõikele 1?
2. Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt: kas tolliseadustiku artikli 212a kohaldamisel olukorras, kus vastavalt tolliseadustiku artikli 204 lõikele 1 tekib tolliseadustiku artikli 49 lõikes 1 ette nähtud tähtaja ületamise tõttu tollivõlg, on [rakendus]määruse nr 1238/2013 artikli 3 lõike 1 punktis a ja [rakendus]määruse nr 1239/2013 artikli 2 lõike 1 punktis a sätestatud tingimus täidetud, kui äriühing, kes on seotud asjaomase kauba tootnud, lähetanud ja selle eest arve esitanud äriühinguga, keda on nimetatud rakendusotsuse 2013/707/EL lisas, asjaomast kaupa küll ei importinud ega korraldanud selle vabasse ringlusse lubamist, kuid tal oli kavas seda teha ja asjaomane kaup talle ka tegelikult tarniti?
3. Kui teisele küsimusele vastatakse jaatavalt: kas tolliseadustiku artikli 212a kohaldamisel olukorras, kus vastavalt tolliseadustiku artikli 204 lõikele 1 tekib tolliseadustiku artikli 49 lõikes 1 ette nähtud tähtaja ületamise tõttu tollivõlg, võib kinnitusarve ja ekspordikohustuse sertifikaadi [rakendus]määruse nr 1238/2013 artikli 3 lõike 1 punktide b ja c ning [rakendus]määruse nr 1239/2013 artikli 2 lõike 1 punktide b ja c tähenduses esitada ka tähtaja jooksul, mille on toll määranud kooskõlas tolliseadustiku artikli 53 lõikega 1?
4. Kui kolmandale küsimusele vastatakse jaatavalt: kas [rakendus]määruse nr 1238/2013 artikli 3 lõike 1 punktis b ja [rakendus]määruse nr 1239/2013 artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud kinnitusarve, milles on rakendusotsuse 2013/707/EL asemel nimetatud otsust 2013/423/EL, vastab põhikohtuasja asjaoludel ja õiguse üldpõhimõtteid arvestades [rakendus]määruse nr 1238/2013 III lisa punkti 9 ja [rakendus]määruse nr 1239/2013 II lisa punkti 9 nõuetele?
5. Kui neljandale küsimusele vastatakse eitavalt: kas tolliseadustiku artikli 212a kohaldamisel olukorras, kus vastavalt tolliseadustiku artikli 204 lõikele 1 tekib tolliseadustiku artikli 49 lõikes 1 ette nähtud tähtaja ületamise tõttu tollivõlg, võib [rakendus]määruse nr 1238/2013 artikli 3 lõike 1 punkti b ja [rakendus]määruse nr 1239/2013 artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses kinnitusarve esitada ka veel tollivõla kindlaksmääramise vaidlustamise menetluses?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
Esimene küsimus
32 Esimeses küsimuses palub eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitada, kas tolliseadustiku artiklit 212a tuleb tõlgendada nii, et seda kohaldatakse vabastusele dumpinguvastasest tollimaksust ja tasakaalustavast tollimaksust, mis on vastavalt ette nähtud rakendusmääruse nr 1238/2013 artikli 3 lõikes 1 ja rakendusmääruse nr 1239/2013 artikli 2 lõikes 1.
33 Kõigepealt tuleb tõdeda, et tollieeskirjad tervikuna, mis on muu hulgas leidnud konkreetse väljenduse tolliseadustikus, on dumpinguvastasele tollimaksule ja tasakaalustavale tollimaksule kohaldatavad üksnes siis, kui selliseid makse kehtestavad määrused seda ette näevad.
34 Antud juhul on rakendusmääruste artikli 1 lõikes 3 ette nähtud, et kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid. Järelikult, kui nendes määrustes ei ole ette nähtud teisiti, on tolliseadustiku artikkel 212a põhimõtteliselt kohaldatav nendes määrustes ette nähtud vabastusele dumpinguvastasest tollimaksust ja tasakaalustavast tollimaksust.
35 Tolliseadustiku artikkel 212a on siiski kohaldatav üksnes siis, kui neid vabastusi peetakse selle artikli tähenduses kauba tariifseks sooduskohtlemiseks selle laadi või lõppkasutuse tõttu või täielikuks või osaliseks vabastamiseks impordi‑ või eksporditollimaksudest vastavalt tolliseadustiku artiklitele 21, 82, 145 või 184–187.
36 Esiteks on tolliseadustiku artikli 4 punkti 10 kohaselt imporditollimaks eelkõige tollimaks ja samaväärse toimega maks, mis tuleb tasuda seoses kauba impordiga.
37 Sellega seoses on Euroopa Kohus otsustanud, et samaväärse toimega maks on iga ühepoolselt kehtestatud rahaline kohustus – hoolimata selle nimetusest ja kohaldamise viisist –, mis kehtib kaupade suhtes asjaolu tõttu, et neid toimetatakse üle piiri ja kui selle puhul ei ole ranges tähenduses tegemist tollimaksuga (8. juuni 2006. aasta kohtuotsus Koornstra, C‑517/04, EU:C:2006:375, punkt 15, ja 26. oktoobri 2006. aasta kohtuotsus Koninklijke Coöperatie Cosun, C‑248/04, EU:C:2006:666, punkt 30).
38 Dumpinguvastane tollimaks ja tasakaalustav tollimaks on aga ühepoolselt kehtestatud rahalised kohustused, mis kehtivad kaupade suhtes asjaolu tõttu, et need ületavad liidu piiri ja jõuavad liidu tolliterritooriumile. Järelikult on nende puhul tegemist tollimaksuga samaväärse toimega maksudega tolliseadustiku artikli 4 punkti 10 tähenduses.
39 Teiseks tuleb tolliseadustiku artikli 212a kohaldamiseks mõista selles sisalduvat mõistet „vabastamine“ nii, et see viitab eelkõige koguselisele ja väärtuselisele piirmäärale, mida kohaldatakse liidu territooriumile imporditud kaubale ja millest allapoole jäädes on importijale imporditollimaksu tasumisest vabastatud.
40 Rakendusotsusele 2013/707 viidates tuleb rakendusmääruse nr 1238/2013 artikli 3 lõiget 1 ja rakendusmääruse nr 1239/2013 artikli 2 lõiget 1 tõlgendada aga nii, et nendega on kehtestatud vabastus imporditollimaksust tolliseadustiku artikli 212a tähenduses.
41 Nagu komisjon oma seisukohtades rõhutab, annavad selle rakendusotsuse põhjendused 13 ja 14, 16–23 ja 26 koostoimes otsusega 2013/423 põhjendustega 6 ja 8 nimelt edasi tema poolt selles raamistikus võetud kohustuste sisu, mis on seotud Hiina eksportivate tootjate poolt mitte ainult minimaalsest impordihinnast, vaid samuti liidu aastasest impordikogusest kinnipidamisega.
42 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et tolliseadustiku artiklit 212a tuleb tõlgendada nii, et seda kohaldatakse dumpinguvastasest tollimaksust ja tasakaalustavast tollimaksust vabastamisele, mis on vastavalt ette nähtud rakendusmääruse nr 1238/2013 artikli 3 lõikes 1 ja rakendusmääruse nr 1239/2013 artikli 2 lõikes 1.
Teine küsimus
43 Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas tolliseadustiku artiklit 212a tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamisel olukorras, kus vastavalt tolliseadustiku artikli 204 lõikele 1 tekib tolliseadustiku artikli 49 lõikes 1 ette nähtud tähtaja möödumise tõttu tollivõlg, on rakendusmääruse nr 1238/2013 artikli 3 lõike 1 punktis a ja rakendusmääruse nr 1239/2013 artikli 2 lõike 1 punktis a sätestatud tingimus täidetud, kui äriühing, kes on seotud asjaomase kauba tootnud, lähetanud ja selle eest arve esitanud äriühinguga, keda on nimetatud rakendusotsuse 2013/707 lisas, asjaomast kaupa küll ei importinud ega korraldanud selle vabasse ringlusse lubamist, kuid tal oli kavas seda teha ja asjaomase kauba saadetise ta ka tegelikult kätte sai.
44 Esiteks tuleb märkida, et Euroopa Kohus on otsustanud, et mõistet „asjaomane isik“ tolliseadustiku artikli 212a tähenduses tuleb selle sätte sõnastust arvestades mõista nii, et see viitab mis tahes füüsilisele või juriidilisele isikule, keda peetakse tollivõla tasumise eest vastutavaks isikuks kõnealuse seadustiku artiklite 202–205 alusel eelkõige seetõttu, et see isik oma tegevuse tõttu oli kauba liidu tolliterritooriumile ebaseaduslikult sissetooja (25. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Ultra-Brag, C‑679/15, EU:C:2017:40, punkt 38).
45 Kuna põhikohtuasja kaebajat peetakse tollimaksu osas võlgnikuks tolliseadustiku artikli 204 kohaselt, on ta „asjaomane isik“ seadustiku artikli 212a tähenduses.
46 Teiseks võib dumpinguvastasest tollimaksust ja tasakaalustavast tollimaksust vabastada ainult teatavatel tingimustel ja konkreetselt sätestatud juhtudel ning see vabastus on dumpinguvastase tollimaksu ja tasakaalustava tollimaksu tavapärasest korrast tehtav erand. Sätteid, mis näevad sellise vabastuse ette, tuleb seega tõlgendada kitsalt (17. septembri 2014. aasta kohtuotsus Baltic Agro, C‑3/13, EU:C:2014:2227, punkt 24).
47 Seega peavad tolliseadustiku artikli 212a ja täpsemalt selles sisalduva väljendi „muud tingimused“ kohaldamiseks olema täidetud erinevad tingimused, mis on kindlaks määratud rakendusmääruste sätetes, milles on ette nähtud vabastus dumpinguvastasest tollimaksust ja tasakaalustavast tollimaksust.
48 Selles suhtes on rakendusmääruse nr 1238/2013 artikli 3 lõikes 1 ja rakendusmääruse nr 1239/2013 artikli 2 lõikes 1 kindlaks määratud mitu tingimust nendes määrustes ette nähtud dumpinguvastasest tollimaksust ja tasakaalustavast tollimaksust vabastamisele.
49 Ühest küljest on nendes kahes sättes ette nähtud, et kaup peab olema deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 42.
50 Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust selgub aga, et põhikohtuasjas kõnealuse kauba vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni ei olnud tolliseadustiku artikli 49 lõikes 1 ette nähtud ajutise ladustamise tähtaja möödudes esitatud, kusjuures sellest tähtajast kinnipidamata jätmine põhikohtuasja kaebaja poolt põhjustas tollivõla tekkimise seadustiku artikli 204 lõike 1 punkti a kohaselt.
51 Teisest küljest on rakendusmääruse nr 1238/2013 artikli 3 lõike 1 punktis a ja rakendusmääruse nr 1239/2013 artikli 2 lõike 1 punktis a ette nähtud, et rakendusotsuse 2013/707 lisas loetletud äriühing peab olema asjaomased tooted tootnud, lähetanud ja nende kohta arve esitanud kas oma liidus asuvatele seotud äriühingutele, kes tegutsevad importijana ja suunavad kauba liidus vabasse ringlusse, või esimesele sõltumatule kliendile, kes tegutseb importijana ja suunab kauba liidus vabasse ringlusse.
52 Käesoleval juhul oli põhikohtuasjas vaidlusalune kaup mõeldud äriühingule, kes on seotud põhikohtuasjas kõnealuse Hiina eksportiva tootjaga, kuid see äriühing ei võtnud kaupa vastu ega suunanud kaupa vabasse ringlusse tollivõla tekkimise ajal, kuna ta ei pidanud kinni tolliseadustiku artikli 49 lõikes 1 ette nähtud ajutise ladustamise tähtajast. Asjaolu, et sellisel äriühingul oli kavatsus tegutseda nimetatud kauba importijana, suunata see vabasse ringlusse ning et ta selle kauba tegelikult hiljem kätte sai, ei võimalda pidada eelmises punktis mainitud tingimust täidetuks.
53 Lõpuks tuleb samuti täheldada, et rakendusmääruse nr 1238/2013 artikli 3 lõike 1 punktis b ja rakendusmääruse nr 1239/2013 artikli 2 lõike 1 punktis b on nõutud, et koos imporditava kaubaga esitatakse kinnitusarve, milleks on faktuurarve, mis sisaldab vähemalt rakendusmääruse nr 1238/2013 III lisas ja rakendusmääruse nr 1239/2013 II lisas nimetatud andmeid ja avaldust.
54 Sellega seoses nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et selleks kuupäevaks, kui põhikohtuasjas tekkis tollivõlg, ei olnud esitatud mingit arvet. Lisaks ei sisalda 11. juuli 2014. aasta arve, mis esitati pärast seda kuupäeva, st 26. septembril 2014, kõiki rakendusmääruste asjakohaste lisadega nõutud märkeid, kuna deklaratsioonile peab olema alla kirjutanud selle äriühingu vastutav isik, kes väljastas arve, mis ei sisalda viidet rakendusotsusele 2013/707.
55 Tuleb aga märkida, et sellisel mainimisel on rakendusmäärustega loodud korra kontekstis eriline tähendus, kuna see võimaldab tollil asjaolude toimumise hetkel kontrollida, et kõik kõnealusest dumpinguvastasest tollimaksust ja tasakaalustavast tollimaksust vabastamisega seotud nõuded on täidetud (vt selle kohta 29. juuli 2010. aasta kohtuotsus Isaac International, C‑371/09, EU:C:2010:458, punkt 43).
56 Seega ei saa tolliseadustiku artikli 212a kohaldamine neil tingimustel viia tulemuseni, et selline vabastamine – mis on rakendusmääruse nr 1238/2013 artikli 3 lõike 1 ja rakendusmääruse nr 1239/2013 artikli 2 lõike 1 alusel allutatud tingimustele – on võimalik isegi siis, kui neid tingimusi ei ole järgitud (vt analoogia alusel 29. juuli 2010. aasta kohtuotsus Isaac International, C‑371/09, EU:C:2010:458, punkt 44).
57 Järelikult tuleb teisele küsimusele vastata, et tolliseadustiku artiklit 212a tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamisel olukorras, kus vastavalt tolliseadustiku artikli 204 lõikele 1 tekib tolliseadustiku artikli 49 lõikes 1 ette nähtud tähtaja möödumise tõttu tollivõlg, ei ole rakendusmääruse nr 1238/2013 artikli 3 lõike 1 punktis a ja rakendusmääruse nr 1239/2013 artikli 2 lõike 1 punktis a sätestatud tingimus täidetud, kui äriühing, kes on seotud asjaomase kauba tootnud, lähetanud ja selle eest arve esitanud äriühinguga, keda on nimetatud rakendusotsuse 2013/707 lisas, asjaomast kaupa küll ei importinud ega korraldanud selle vabasse ringlusse lubamist, kuid tal oli kavas seda teha ja asjaomase kauba saadetise ta ka tegelikult kätte sai.
Kolmas, neljas ja viies küsimus
58 Võttes arvesse teisele küsimusele antud vastust, ei ole kolmandale kuni viiendale küsimusele vaja vastata.
Kohtukulud
59 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:
1. Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 648/2005), artiklit 212a tuleb tõlgendada nii, et seda kohaldatakse dumpinguvastasest tollimaksust ja tasakaalustavast tollimaksust vabastamisele, mis on vastavalt ette nähtud nõukogu 2. detsembri 2013. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1238/2013, millega kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes, artikli 3 lõikes 1 ning nõukogu 2. detsembri 2013. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks, artikli 2 lõikes 1.
2. Määruse nr 2913/92 (muudetud määrusega nr 648/2005) artiklit 212a tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamisel olukorras, kus vastavalt muudetud redaktsioonis määruse nr 2913/92 artikli 204 lõikele 1 tekib sama määruse artikli 49 lõikes 1 ette nähtud tähtaja möödumise tõttu tollivõlg, ei ole rakendusmääruse nr 1238/2013 artikli 3 lõike 1 punktis a ja rakendusmääruse nr 1239/2013 artikli 2 lõike 1 punktis a sätestatud tingimus täidetud, kui äriühing, kes on seotud asjaomase kauba tootnud, lähetanud ja selle eest arve esitanud äriühing, keda on nimetatud komisjoni 4. detsembri 2013. aasta rakendusotsuse 2013/707/EL (millega kinnitatakse pakutud hinnakohustus, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) importi käsitlevate dumpingu- ja subsiidiumivastaste menetlustega, lõplike meetmete kohaldamise ajaks) lisas, asjaomast kaupa küll ei importinud ega korraldanud selle vabasse ringlusse lubamist, kuid tal oli kavas seda teha ja asjaomase kauba saadetise ta ka tegelikult kätte sai.
Allkirjad