Language of document : ECLI:EU:C:2019:1053

EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)

5. detsember 2019(*)

Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Määrus (EL) nr 1215/2012 – Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Artikli 7 punkti 1 alapunkt a – Valikuline kohtualluvus lepinguid puudutavates asjades – Mõiste „lepinguid puudutavad asjad“ – Nõue maksta advokatuurile advokaadi poolt tasumisele kuuluvat iga-aastast liikmemaksu

Kohtuasjas C‑421/18,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel tribunal de première instance de Namuri (Namuri esimese astme kohus, Belgia) 21. juuni 2018. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 27. juunil 2018, menetluses

Ordre des avocats du barreau de Dinant

versus

JN,

EUROOPA KOHUS (esimene koda),

koosseisus: koja president J.-C. Bonichot, Euroopa Kohtu asepresident R. Silva de Lapuerta (ettekandja) ja kohtunik L. Bay Larsen,

kohtujurist: H. Saugmandsgaard Øe,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

–        Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato F. Varrone,

–        Leedu valitsus, esindajad: R. Krasuckaitė ja G. Taluntytė,

–        Euroopa Komisjon, esindajad: M. Heller ja M. Wilderspin,

olles 29. juuli 2019. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1        Eelotsusetaotlus puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil‑ ja kaubandusasjades (ELT 2012, L 351, lk 1) artikli 7 punkti 1 alapunkti a tõlgendamist.

2        Taotlus on esitatud Ordre des avocats du barreau de Dinanti (Dinanti advokatuur, Belgia) ja JNi vahelises kohtuvaidluses seoses JNi poolt Dinanti advokatuurile tasumata jäetud iga-aastaste liikmemaksudega.

 Õiguslik raamistik

 Liidu õigus

3        Määruse nr 1215/2012 artikli 1 lõige 1 sätestab:

„Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil‑ ja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes. Eelkõige ei kohaldata seda maksu‑, tolli‑ ja haldusasjade suhtes ega riigi vastutuse suhtes tegevuse või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).“

4        Määruse artikli 4 lõikes 1 on sätestatud:

„Käesoleva määruse kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest.“

5        Määruse artikkel 7 näeb ette:

„Isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis:

1)      a)      lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus;

[…]“.

 Belgia õigus

6        Belgia kohtute seadustiku artikli 428 esimene lõik näeb ette:

„Advokaadi kutsenimetust võib kanda ja advokaadi kutsealal tegutseda üksnes Belgia või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kellel on õigusteaduse doktori- või litsentsiaadikraad, kes on andnud artiklis 429 sätestatud vande ja on kantud advokatuuri liikmete või praktikantide nimekirja.“

7        Belgia kohtute seadustiku artikli 443 esimene lõik näeb ette:

„Advokatuuri nõukogu võib advokatuuri liikmete nimekirja kantud advokaatidele, muu Euroopa Liidu liikmesriigi kutsenimetuse alusel kutsetegevusega tegelevatele advokaatidele, praktikantidele ja advokatuuri auliikmetele kehtestada kohustuse tasuda nõukogu poolt kindlaksmääratud liikmemakse.“

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

8        JN võeti Dinanti advokatuuri liikmeks ja kanti selle advokatuuri advokaatide nimekirja.

9        JN avaldab, et asus 1990ndatel aastatel elama Prantsusmaale, jäädes Dinanti advokatuuri liikmete nimekirja ja makstes kuni 2012. aastani selle advokatuuri iga-aastast liikmemaksu.

10      29. mai 2015. aasta kirjas palus Dinanti advokatuuri esimees JNil tasuda aastate 2013–2015 eest tasumata liikmemaksud, tehes JNile ettepaneku vähendada tema liikmemaksu summani, mis vastab advokatuuri poolt makstud kindlustusmaksetele, ning maksta osadena. Sellest kirjast nähtub, et advokatuuri liikmete nimekirja kandmine „pakub kindlustusalaseid eeliseid, mida ei saa jätta tähelepanuta“ ja et sellele advokatuurile makstavad liikmemaksud „koosnevad tegelikult peamiselt kindlustusmaksetest“.

11      Kuna JN kõnealusele kirjale ei vastanud ja makset ei teinud, saatis Dinanti advokatuur talle 11. detsembril 2015 ja 21. detsembril 2016 meeldetuletuse.

12      Kuna nendele meeldetuletustele ei vastatud, otsustas Dinanti advokatuuri nõukogu anda kõnealuste iga-aastaste liikmemaksude sissenõudmise ülesande ühe teise advokatuuri advokaadile.

13      Nimetatud advokaat nõudis 23. jaanuari 2017. aasta maksenõudes JNilt nende liikmemaksude tasumist.

14      Maksenõude peale saatis JN Dinanti advokatuurile kirja, milles selgitas, et tal on makseraskused, mis ei võimalda tal nende liikmemaksude tasumiseks maksta rohkem kui 100 eurot kuus.

15      Kuna JN siiski ühtegi makset ei teinud, nõudis Dinanti advokatuur 17. mai 2017. aasta kohtukutses JNi ilmumist eelotsusetaotluse esitanud kohtusse ehk tribunal de première instance de Namuri (Namuri esimese astme kohus, Belgia), paludes viimasel mõista JNilt välja 7277,70 eurot, millele lisanduvad intress ja kohtukulud.

16      16. mail 2017 saatis JN Dinanti advokatuuri esimehele kirja, milles taotles enda väljaarvamist advokatuuri liikmete nimekirjast ja võimalust kehtestada maksete tasumiseks 24‑kuuline maksegraafik.

17      Eelotsusetaotluse esitanud kohtus vaidlustas JN nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42) ja määruse nr 1215/2012 alusel selle kohtu pädevuse.

18      Sellega seoses märgib kõnealune kohus, et JNi väitel ei ole advokaadi kutsealal tegutsemiseks advokatuuri liikmete nimekirja kandmine lepingulist laadi, kuna tegemist ei ole privaatautonoomia ja lepinguvabaduse alusel sõlmitud lepinguga, vaid tegemist on haldusformaalsuse ja seadusest tuleneva kohustuse täitmisega.

19      Sama kohus viitab ka Dinanti advokatuuri seisukohale, kes väidab vastupidi, et selle advokatuuri liikmete nimekirja jäädes võttis JN endale advokatuuri ees kohustuse maksta viimase poolt kehtestatud iga-aastast liikmemaksu ning see kohustus tuleb samastada lepingulise kohustusega määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 1 alapunkti a tähenduses.

20      Neil asjaoludel otsustas tribunal de première instance de Namur (Namuri esimese astme kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas advokatuuri hagi, mille esemeks on ühelt oma liikmelt tasumata iga-aastaste liikmemaksude väljamõistmise nõue, on käsitatav „lepinguid puudutavates asjades“ esitatud hagina [määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 1 alapunkti a] tähenduses?“

 Eelotsuse küsimuse analüüs

21      Oma küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 1 alapunkti a tuleb tõlgendada nii, et hagi, millega advokatuur palub, et ühelt tema liikmelt mõistetaks välja selle liikme poolt advokatuurile tasumisele kuuluvad iga-aastased liikmemaksud, mis on peamiselt mõeldud kindlustusteenuste finantseerimiseks, kujutab endast selle sätte tähenduses „lepinguid puudutavates asjades“ esitatud hagi.

22      Kõigepealt tuleb märkida, et kuigi teatavad ametiasutuse ja eraõigusliku isiku vahelised vaidlused võivad kuuluda määruse nr 1215/2012 kohaldamisalasse, ei ole see nii siis, kui ametiasutus teostab avalikku võimu (11. aprilli 2013. aasta kohtuotsus Sapir jt, C‑645/11, EU:C:2013:228, punkt 33 ja 15. novembri 2018. aasta kohtuotsus Kuhn, C‑308/17, EU:C:2018:911, punkt 34). Nimelt siis, kui üks vaidluspool teostab avalikku võimu, on välistatud selle vaidluse käsitamine „tsiviil- ja kaubandusasjana“ selle määruse artikli 1 lõike 1 tähenduses, kuna üks vaidluspool kasutab volitusi, mis on ulatuslikumad võrreldes eraõiguslike isikute vahelisi suhteid reguleerivates õigusnormides sätestatuga (28. veebruari 2019. aasta kohtuotsus Gradbeništvo Korana, C‑579/17, EU:C:2019:162, punkt 49).

23      Seega kuulub vaidlus, mis puudutab advokaadi kohustust maksta sellele advokatuurile, mille liige ta on, tema poolt tasumisele kuuluvaid iga-aastaseid liikmemakse, nimetatud määruse kohaldamisalasse ainult siis, kui sellelt advokaadilt kõnealuse kohustuse täitmist nõudes ei kasuta see advokatuur kohaldatava riigisisese õiguse alusel avaliku võimu volitusi, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

24      Juhul kui see on nii, siis väärib märkimist, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt kujutab määruse nr 1215/2012 artiklis 4 sätestatud kohtualluvus, nimelt asja allumine selle liikmesriigi kohtutele, mille territooriumil on kostjal alaline elukoht, endast üldpõhimõtet. Viidatud määrus sätestab vaid erandina sellest üldpõhimõttest valikulise ja erandliku kohtualluvuse reeglid ammendavalt loetletud juhtudeks, mil kostjat võib või tuleb – vastavalt asjaoludele – hageda teise liikmesriigi kohtus (8. mai 2019. aasta kohtuotsus Kerr, C‑25/18, EU:C:2019:376, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

25      Seoses määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 1 alapunktis a sätestatud valikulise kohtualluvuse reegliga tuleb ka meelde tuletada, et lepingu sõlmimine ei ole kõnealuse sätte kohaldamise tingimus (8. mai 2019. aasta kohtuotsus Kerr, C‑25/18, EU:C:2019:376, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).

26      Kõnealuse sätte kohaldamiseks on siiski vajalik kohustuse kindlakstegemine, kuna kohtualluvus määratakse selle sätte kohaselt selle paiga järgi, kus asjaomane kohustus täideti või tuleb täita. Järelikult eeldab nimetatud reegli kohaldamine selle õigusliku kohustuse kindlakstegemist, mille isik on endale vabatahtlikult teise isiku ees võtnud ja millel põhineb hageja nõue (8. mai 2019. aasta kohtuotsus Kerr, C‑25/18, EU:C:2019:376, punktid 24 ja 25 ning seal viidatud kohtupraktika).

27      Kuid eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgituste kohaselt kujutab advokatuuri liikmete nimekirja kandmine vastavalt Belgia kohtute seadustiku artikli 428 esimesele lõigule nõuet, mille peavad kindlasti täitma kõik isikud, kes soovivad kanda advokaadi kutsenimetust ja advokaadina tegutseda.

28      Lisaks on advokatuuri nõukogul Belgia kohtute seadustiku artikli 443 esimese lõigu kohaselt õigus kehtestada liikmete nimekirja kantud advokaatidele tema poolt kindlaks määratud liikmemaksude tasumise kohustus, nii et kui kõnealune organ otsustab seda seadusest tulenevat pädevust kasutada, siis on nende liikmemaksude tasumine puudutatud isikutele kohustuslik.

29      Sellist olukorda tuleb eristada olukorrast, mis oli kõne all kohtuasjas, milles tehti 8. mai 2019. aasta kohtuotsus Kerr (C‑25/18, EU:C:2019:376), milles Euroopa Kohus otsustas seoses kaasomanike kaasomandit puudutava kohustusega maksta kortermaja kaasomandis olevate osade korrashoiuks iga-aastaseid makseid kaasomanike ühisuse fondi, et hoolimata sellest, et kaasomanike ühisusse kuulumise näeb ette seadus, on asjaomase hoone ühiskasutuses olevate osade haldamise üksikasjad vastaval juhul ette nähtud lepingus ning kaasomanike ühisusse astumine toimub korteri ja selle juurde kuuluva kaasomandi osa vabatahtliku omandamisega, mistõttu tuleb sellist kohustust käsitada vabatahtlikult võetud õigusliku kohustusena (8. mai 2019. aasta kohtuotsus Kerr, C‑25/18, EU:C:2019:376, punkt 27).

30      Nagu nimetatud kohtuasjas, on liikmesriigi seadusandja tõepoolest andnud ühele organile, nimelt advokatuuri nõukogule, õiguse kohustada advokatuuri liikmeks astunuid, käesoleval juhul advokatuuri liikmete nimekirja kantud advokaate maksma advokatuurile teatavaid liikmemakse vastavalt selle ühenduse sisemistele reeglitele.

31      Siiski nähtub eelotsusetaotlusest, et advokatuuri liikmete nimekirja kandmine on seadusest tulenev kohustus, mis on advokaadina tegutsemise eeltingimus ning et sellel kutsealal tegutseda soovivad isikud peavad kohustuslikus korras liituma ühe advokatuuriga ja täitma selle advokatuuri otsuseid eelkõige liikmemaksude tasumisega seoses.

32      Neil tingimustel tuleb määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 1 alapunkti a tõlgendada nii, et hagi, millega advokatuur palub, et ühelt tema liikmelt mõistetaks välja advokatuuri poolt talle kohustuseks tehtud iga-aastased liikmemaksud, ei kujuta endast üldjuhul selle sätte tähenduses „lepinguid puudutavates asjades“ esitatud hagi.

33      Siiski ei saa välistada, et lisaks seaduses ette nähtud suhetele astub advokatuur oma liikmetega ka lepingulisse suhtesse. Seega osas, milles see liikmemaks kujutab endast vastutasu vabatahtlikult kokku lepitud soorituste, nimelt kindlustuse eest, millega seoses see advokatuur on pidanud läbirääkimisi kolmanda isikuga, et saada selle advokatuuri liikmetele soodsamaid tingimusi, on liikmemaksu tasumise kohustus lepingulise laadiga ning seega kuulub selle kohustuse täitmiseks esitatud hagi määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 1 alapunkti a kohaldamisalasse. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb kontrollida, kas see on nii põhikohtuasjas.

34      Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata järgmiselt:

–        määruse nr 1215/2012 artikli 1 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et vaidlus, mis puudutab advokaadi kohustust maksta sellele advokatuurile, mille liige ta on, tema poolt tasumisele kuuluvaid iga-aastaseid liikmemakse, kuulub nimetatud määruse kohaldamisalasse ainult siis, kui sellelt advokaadilt kõnealuse kohustuse täitmist nõudes ei kasuta see advokatuur kohaldatava riigisisese õiguse alusel avaliku võimu volitusi, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus;

–        kõnealuse määruse artikli 7 punkti 1 alapunkti a tuleb tõlgendada nii, et hagi, millega advokatuur palub, et ühelt tema liikmelt mõistetaks välja selle liikme poolt advokatuurile tasumisele kuuluvad iga-aastased liikmemaksud, mis on peamiselt mõeldud selliste teenuste nagu kindlustusteenused finantseerimiseks, tuleb käsitada selle sätte tähenduses „lepinguid puudutavates asjades“ esitatud hagina osas, milles need liikmemaksud kujutavad endast vastutasu selle advokatuuri poolt oma liikmetele tehtavate soorituste eest ja asjasse puutuv liige on nendes sooritustes vabatahtlikult kokku leppinud, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

 Kohtukulud

35      Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil ja kaubandusasjades artikli 1 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et vaidlus, mis puudutab advokaadi kohustust maksta sellele advokatuurile, mille liige ta on, tema poolt tasumisele kuuluvaid iga-aastaseid liikmemakse, kuulub nimetatud määruse kohaldamisalasse ainult siis, kui sellelt advokaadilt kõnealuse kohustuse täitmist nõudes ei kasuta see advokatuur kohaldatava riigisisese õiguse alusel avaliku võimu volitusi, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

Määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 1 alapunkti a tuleb tõlgendada nii, et hagi, millega advokatuur palub, et ühelt tema liikmelt mõistetaks välja selle liikme poolt advokatuurile tasumisele kuuluvad iga-aastased liikmemaksud, mis on peamiselt mõeldud selliste teenuste nagu kindlustusteenused finantseerimiseks, tuleb käsitada selle sätte tähenduses „lepinguid puudutavates asjades“ esitatud hagina osas, milles need liikmemaksud kujutavad endast vastutasu selle advokatuuri poolt oma liikmetele tehtavate soorituste eest ja asjasse puutuv liige on nendes sooritustes vabatahtlikult kokku leppinud, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: prantsuse.