Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 13. juulil 2020. aastal – Regione Veneto versus Plan Eco S.r.l

(kohtuasi C-315/20)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Regione Veneto

Vastustaja: Plan Eco S.r.l

Eelotsuse küsimused

Euroopa Kohtul palutakse selgitada, kas sellises olukorras, kus segaolmejäätmeid, mis ei sisalda ohtlikke jäätmeid, on rajatises töödeldud mehhaaniliselt energia tootmiseks taaskasutamise eesmärgil (toiming R1/R12 keskkonnaseadustiku C lisa tähenduses) ja kus selle tӧӧtlemise tulemusel ei ole oluliselt muutunud segaolmejäätmete algsed omadused, kusjuures need jäätmed klassifitseeritakse Euroopa jäätmete nimistu koodi 19 12 12 alla, mida pooled ei ole vaidlustanud, on selle üle otsustamisel, kas käesolevas kohtuasjas on õigustatud päritoluriigi vastuväited, mis esitati taotlusele eelneva loa saamiseks tӧӧdeldud jäätmete saatmiseks teise Euroopa riigi rajatisse, kus neid jäätmeid kasutatakse kaaspõletamises või igal juhul energia tootmiseks, ja mille päritoluriigi pädev asutus esitas direktiivi 2008/98/EÜ1 põhimõtete alusel; eelkõige sellised vastuväited, nagu käesolevas asjas esitatud vastuväited, mille aluseks on:

–     inimese tervise ja keskkonna kaitse põhimõte (artikkel 13);

–     iseseisvuse ja läheduse põhimõtted, mis on sätestatud artikli 16 lõikes 1, vastavalt millele „[i]ga liikmesriik võtab asjakohased meetmed, ja kui see on vajalik või soovitav, siis koostöös teiste liikmesriikidega, et luua ühtne ja sobiv võrgustik, mis koosneb jäätmekõrvaldusrajatistest ja rajatistest eramajapidamistest kogutud segaolmejäätmete, sealhulgas asjakohasel juhul ka teistelt jäätmetekitajatelt kogutud selliste jäätmete taaskasutamiseks, võttes sealjuures arvesse parimat võimalikku tehnikat“;

–     põhimõte, mis on sätestatud artikli 16 sama lõike 1 teise lõigu viimases lauses, mille kohaselt „[l]iikmesriigid võivad määruses (EÜ) nr 1013/20062 sätestatud keskkonnakaitselistel põhjustel piirata samuti väljuvaid jäätmesaadetisi“;

–     sama direktiivi 2008/98 preambuli põhjendus 33, vastavalt millele „[…] määruse (EÜ) nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta) […] kohaldamisel jäävad nimetatud määruse artikli 3 lõikes 5 osutatud segaolmejäätmed segaolmejäätmeteks isegi juhul, kui nende suhtes on kasutatud jäätmetöötlustoimingut, mis ei ole oluliselt muutnud nende omadusi“:

Euroopa jäätmete nimistu (käesoleval juhul kood 19 12 12 – jäätmete taaskasutamistoimingute R1/R12 eesmärgil rajatises mehaanilisel töötlemisel saadud jäätmed) ja vastavad koodid vastuolus [liidu õiguse] sätetega, mis puudutavad selliste jäätmete saadetisi, mis olid enne mehhaanilist tӧӧtlemist segaolmejäätmed; ning jaatava vastuse korral, millistel tingimustel ja millises ulatuses;

eelkõige, kas segaolmejäätmete tӧӧtlemisel tekkinud jäätmete saadetiste puhul tuleb eelisjärjekorras lähtuda viidatud direktiivi 2008/98 artikli 16 sätetest ja selle põhjendusest 33, milles käsitletakse sõnaselgelt jäätmesaadetisi, või Euroopa jäätmete nimistu klassifikatsioonist;

kui Euroopa Kohus peab seda kohaseks ja tarvilikuks, siis palutakse täpsustada, kas viidatud nimistu on normatiivakt või reguleerib vastupidi pelgalt tehnilist sertifitseerimist, mis soodustab kõigi jäätmete ühtset jälgitavust?

____________

1     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT 2008, L 312, lk 3).

2     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT 2006, L 190, lk 1).