Kohtuasi C‑416/20 PPU
TR
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburg)
Euroopa Kohtu (neljas koda) 17. detsembri 2020. aasta otsus
Eelotsusetaotlus – Eelotsuse kiirmenetlus – Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus 2002/584/JSK – Euroopa vahistamismäärus – Artikli 4a lõige 1 – Liikmesriikidevaheline üleandmiskord – Täitmise tingimused – Täitmata jätmise vabatahtlikud alused – Erandid – Täitmise kohustuslikkus – Tagaselja mõistetud karistus – Kahtlustatava või süüdistatava põgenemine – Direktiiv (EL) 2016/343 – Artiklid 8 ja 9 – Õigus viibida kohtulikul arutelul – Nõuded tagaselja süüdimõistmise puhul – Kontrollimine süüdimõistetu üleandmisel
1. Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta – Vastastikuse tunnustamise põhimõte – Ulatus
(Nõukogu raamotsus 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, põhjendus 6 ning artikli 1 lõige 2, artiklid 3, 4, 4a ja 5)
(vt punktid 30 ja 32)
2. Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta – Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise vabatahtlikud alused – Tagaseljaotsuse täitmiseks tehtud vahistamismäärus – Süüdimõistetu põgenemine kriminaalmenetluse ajal – Vahistamismääruse täitmata jätmine, kui vahistamismääruse teinud liikmesriik ei anna tagatisi selle kohta, et direktiivis 2016/343 ette nähtud õigust uuele kohtulikule arutamisele järgitakse – Lubamatus – Võimalus tugineda vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtus selle direktiivi nende sätete rikkumisele, millel on vahetu õigusmõju
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/343, artiklid 8 ja 9; nõukogu raamotsus 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 4a lõige 1)
(vt punktid 36, 37, 39, 40, 45, 46, 54 ja 55 ning resolutsioon)
3. Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta – Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise vabatahtlikud alused – Tagaseljaotsuse täitmiseks tehtud vahistamismäärus – Võimalus täita vahistamismäärus vaatamata täitmata jätmise vabatahtlike aluste esinemisele – Tingimused – Asjaomase isiku kaitseõiguste rikkumise puudumine üleandmise käigus – Hinnanguelemendid
(Nõukogu raamotsus 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 4a lõige 1)
(vt punktid 50–52)
Kokkuvõte
Vabadusekaotusliku karistuse täitmiseks tehtud Euroopa vahistamismääruse täitmisest ei või keelduda, kui asjaomane isik on takistanud talle kohtukutse isiklikult kättetoimetamist ning pole ilmunud isiklikult kohtulikule arutelule, kuna ta on põgenenud vahistamismäärust täitvasse riiki, vaid seetõttu, et vahistamismääruse teinud liikmesriik pole taganud, et selle isiku õigust uuele kohtulikule arutelule järgitakse
See ei muuda asjaolu, et vahistamismääruse teinud liikmesriik peab järgima liidu õiguse sätteid, mis tagavad õiguse uuele kohtulikule arutelule
Rumeenias on Rumeenia kodaniku TRi suhtes alustatud kahes eraldi kriminaalasjas kriminaalmenetlust. Kuna asjaomane isik põgenes Saksamaale, toimusid tema suhtes menetlused nii esimeses kohtuastmes kui ka apellatsiooniastmes ilma tema osavõtuta. Ta oli siiski teadlik vähemalt ühest nendest menetlustest ning teda esindasid esimeses kohtuastmes tema enese valitud advokaadid ja apellatsiooniastmes kohtu määratud kaitsjad. Kohtumenetluste tulemusel mõisteti kaks vabadusekaotuslikku karistust. Rumeenia ametiasutused tegid nende täitmiseks Euroopa vahistamismäärused. Alates 31. märtsist 2020 on TRilt, kes viibib Hamburgis (Saksamaa), võetud vabadus.
Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburg (Hamburgi liidumaa kõrgeim üldkohus, Saksamaa) otsustas 28. mail 2020 anda loa Euroopa vahistamismääruse täitmiseks. TR vaidlustas selle, väites, et Rumeenia ametiasutused keeldusid tagamast, et kõnealune kriminaalmenetlus uuendatakse, ning see on tema hinnangul vastuolus kahtlustatava ja süüdistatava õigusega viibida kohtulikul arutelul(1) ja tagaselja tehtud otsuste puhul nende õigusega uuele kohtulikule arutelule(2). Saksamaa kohtul on palutud teha otsus selle kohta, kas TRi üleandmine riigisiseste sätete alusel, millega rakendatakse Euroopa vahistamismäärust käsitleva raamotsuse 2002/584 artiklit 4a, on õiguspärane(3). Selle artikli kohaselt on vahistamismäärust täitval õigusasutusel õigus keelduda sellise Euroopa vahistamismääruse täitmisest, mis on vabadusekaotusliku karistuse täitmiseks tehtud tagaselja, välja arvatud ammendavalt loetletud juhtudel. Selles kontekstis otsustas see kohus esitada Euroopa Kohtule küsimuse selle kohta, milline mõju võib olla vahistamismääruse teinud liikmesriigis nende nõuete täitmata jätmisel, mis puudutavad õigust uuele kohtulikule arutelule, võttes arvesse, et see asjaolu ei ole seotud ühegagi artiklis 4a ette nähtud juhtumitest.
Euroopa Kohtu hinnang
Euroopa Kohus leiab eelotsuse kiirmenetluses, et vastavalt Euroopa vahistamismäärust käsitleva raamotsuse 2002/584 artiklile 4a ei või vahistamismäärust täitev õigusasutus keelduda Euroopa vahistamismääruse täitmisest üksnes põhjusel, et tal ei ole tagatist, et vahistamismääruse teinud liikmesriigile üleandmise korral järgitakse asjaomase isiku õigust uuele kohtulikule arutelule(4), kui see isik on põgenenud vahistamismäärust täitvasse riiki, takistades talle kohtukutset isiklikult kätte toimetamast, ega ole ilmunud kohtuistungile.
Sellele järeldusele jõudmiseks meenutab Euroopa Kohus, et juhud, mil liikmesriigid võivad keelduda Euroopa vahistamismääruse täitmisest, on ammendavalt ette nähtud(5) ja vahistamismäärust täitev õigusasutus ei või seada Euroopa vahistamismääruse täitmisele muid tingimusi.
Peale seda täpsustust märgib Euroopa Kohus esimesena, et asjaomase isiku puudumine kohtulikult arutelult, mille tulemusel ta süüdi mõisteti ja mille tagajärjel tehti tema suhtes hiljem Euroopa vahistamismäärus, kujutab endast selle vahistamismääruse täitmata jätmise vabatahtlikku alust. Alates Euroopa vahistamismäärust käsitleva raamotsuse muutmisest(6) on selle aluse ulatus siiski piiratum, kuna artiklis 4a on ammendavalt loetletud juhud, mil sellise vahistamismääruse täitmist tuleb pidada niisuguseks, et see ei kahjusta kaitseõigusi. Sellistel juhtudel peab vahistamismäärust täitev õigusasutus Euroopa vahistamismääruse täitma. Nii on see eelkõige juhul, kui asjaomane isik oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, on andnud volituse enda või riigi määratud õigusnõustajale ja see isik teda tegelikult ka kaitses(7).
Teisena kinnitab Euroopa Kohus, et asjaolu, et vahistamismääruse teinud liikmesriik ei järgi liidu õiguse sätteid, mis tagavad õiguse uuele kohtulikule arutelule, ei takista Euroopa vahistamismääruse täitmist, vastasel juhul mindaks mööda Euroopa vahistamismäärust käsitleva raamotsusega kehtestatud süsteemist. Euroopa Kohus rõhutab siiski, et see ei mõjuta vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohustust neid sätteid järgida. Kui see liikmesriik on tegelikult jätnud need tähtaja jooksul üle võtmata või pole neid üle võtnud nõuetekohaselt, võib asjaomane isik üleandmise korral selle liikmesriigi kohtutes tugineda vahetu õigusmõjuga sätetele.
Kolmandana rõhutab Euroopa Kohus asjaolu, et kõnealune alus on täitmata jätmise vabatahtlik alus. Seega juhul, kui vahistamismäärust täitev õigusasutus leiab, et tal ei ole tegemist mõne juhuga, mis välistab võimaluse keelduda tagaseljaotsuse täitmiseks tehtud Euroopa vahistamismääruse täitmisest, võib ta võtta arvesse muid asjaolusid, mis võimaldavad tal veenduda, et asjaomase isiku üleandmisega ei rikuta tema kaitseõigusi. Sellisel juhul võib ta selle isiku üle anda. Euroopa Kohus märgib, et vahistamismäärust täitev õigusasutus võib arvesse võtta asjaomase isiku käitumist. Selle õigusasutuse hinnangu andmisel on tähtsust eelkõige asjaolul, et isik on üritanud kriminaalmenetlusi puudutavate teadete kättesaamisest kõrvale hoida, või ka asjaolul, et ta on vältinud igasugust kontakti kohtu määratud kaitsjatega.