Language of document : ECLI:EU:C:2006:188

KOHTUJURISTI ETTEPANEK

JULIANE KOKOTT

esitatud 16. märtsil 20061(1)

Kohtuasi C‑214/05 P

Sergio Rossi SpA

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet

menetluses osales

Sissi Rossi Srl

Apellatsioonkaebus – Ühenduse kaubamärk – Sõnamärk „SISSI ROSSI” – „MISS ROSSI” märgi omaniku vastulause – Vastulause rahuldamata jätmine – Uute tõendite tagasilükkamine – Hilinenult esitatud väited





I.      Sissejuhatus

1.        Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas Itaalias ja Prantsusmaal registreeritud kaubamärk MISS ROSSI välistab kaubamärgi SISSI ROSSI registreerimise ühenduse kaubamärgina. Apellatsioonkaebuses tõstatatud küsimused on siiski pigem menetlusõiguslikku laadi. Need puudutavad hilinenult esitatud väidete tagasilükkamist ja küsimust, kas Esimese Astme Kohtule võib esitada tõendeid, mida ei olnud esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti (edaspidi „ühtlustamisamet”) apellatsioonikojale. Lisaks vaidlustab apellant kohtu seisukoha, mille kohaselt kohus ei pidanud naistekingi ja naistekotte ega kumbagi kaubamärki piisavalt sarnaseks, et välistada kaubamärgi SISSI ROSSI registreerimine.

II.    Õiguslik raamistik

2.        Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta(2) artikli 8 lõike 1 punkt b sätestab:

„Varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui:

a)      […]

b)      kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga.”

3.        Määruse nr 40/94 artikli 63 lõige 3 sätestab Euroopa Kohtu pädevuse kaubamärgiasjades:

„Euroopa Kohus on pädev vaidlustatud otsust tühistama või seda muutma.”

4.        Viidet Euroopa Kohtule tuleb põhjenduse 13 järgi mõista viitena pädevale Esimese Astme Kohtule.

5.        Määruse nr 40/94 artikli 73 kohaselt märgitakse ühtlustamisameti otsustes põhjused, millel need rajanevad. Otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

6.        Määruse nr 40/94 artikkel 74 reguleerib faktide kontrollimise ühtlustamisameti poolt järgmiselt:

„1.      Asju menetledes kontrollib amet fakte omal algatusel; registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetlustes piirdub amet siiski kontrollimisel osaliste esitatud faktide, tõendite ja väidetega ning esitatud nõudmistega.

2.      Amet võib mitte arvesse võtta fakte ja tõendeid, mille asjaomased pooled on esitanud hilinenult”.

III. Hagi aluseks olevad asjaolud

7.        Esimese Astme Kohus kirjeldas vaidluse tausta järgmiselt:

„1      Menetlusse astuja [Sissi Rossi Srl] esitas 1. juunil 1998 ühtlustamisametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) määruse (EÜ) nr 40/94 alusel […] ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.

2      Kaubamärgina paluti registreerida sõnamärk SISSI ROSSI.

3      Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe klassi 18 ning need vastavad järgmistele kirjeldustele: „nahk, kunstnahk ja nendest valmistatud tooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse; loomanahad; reisikohvrid, reisikirstud; päikese- ja vihmavarjud, jalutuskepid; piitsad, hobuseriistad ja sadulsepatooted”.

4      Kaubamärgi registreerimise taotlus avaldati 22. veebruari 1999. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires (Ühenduse Kaubamärgibülletään) nr 12/1999.

5      Äriühing Calzaturificio Rossi SpA esitas 21. mail 1999 määruse nr 40/94 artikli 42 lõikele 1 toetudes vastulause taotletava kaubamärgi registreerimisele kaupade „nahk, kunstnahk ja nendest valmistatud tooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse; loomanahad; reisikohvrid, reisikirstud” jaoks.

6      Vastulause toetub Itaalias 11. novembril 1991 registreeritud sõnamärgile MISS ROSSI (nr 553 016) ning samal kuupäeval registreeritud rahvusvahelisele kaubamärgile MISS ROSSI (nr 577 643), mis hakkas kehtima Prantsusmaal. Nimetatud varasemate kaubamärkidega on kaitstud Nizza kokkuleppe klassi 25 (jalatsid) kuuluvad kaubad.

7      Äriühing Calzaturificio Rossi SpA esitas menetlusse astuja nõudel tõendeid varasemate kaubamärkide tegeliku kasutamise kohta viie aasta jooksul enne vaidlusaluse kaubamärgitaotluse avaldamist.

8      Äriühingu Calzaturificio Rossi SpA omandamise kaudu toimunud ühinemise tulemusena, mis on dokumenteeritud 22. novembri 2000. aasta notariaalselt kinnitatud aktiga, sai hageja, nüüdsest nimega Sergio Rossi SpA, varasemate kaubamärkide omanikuks.

9      Vastulausete osakond jättis 30. aprilli 2002. aasta otsusega registreerimise taotluse kõikide vastulauses loetletud kaupade osas rahuldamata. Sisuliselt leidis ta, et hageja esitas varasemate kaubamärkide tegeliku kasutamise kohta tõendeid vaid „naistekingade” osas ning et need kaubad ja teisalt kaubamärgi taotluses sisalduvad kaubad „nahk, kunstnahk ja nendest valmistatud tooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse; loomanahad; reisikohvrid, reisikirstud” olid sarnased. Lisaks järeldas vastulausete osakond, et Prantsuse tarbijate silmis olid tähised sarnased.

10      Menetlusse astuja esitas 28. juunil 2002 ühtlustamisametile vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.

11      Ühtlustamisameti esimene apellatsioonikoda tühistas 28. veebruari 2003. aasta otsusega (edaspidi „vaidlusalune otsus”) vastulausete osakonna otsuse ning jättis vastulause rahuldamata. Apellatsioonikoda leidis sisuliselt, et kõnealused tähised olid vähesel määral sarnased. Sellele lisaks leidis ta pärast kõnealuste kaupade müügikohtade, otstarbe ning olemuse võrdlevat analüüsi, et kaupadel oli erinevusi palju rohkem kui üksikuid sarnasusi. Apellatsioonikoda uuris väidet, mille kohaselt „naistekingad” ja „naistekotid” olid sarnased seetõttu, et nimetatud kaubad täiendavad üksteist, ning lükkas selle ümber. Seetõttu ei esine tema arvamuse kohaselt segiajamise tõenäosust määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses.”

IV.    Esimese Astme Kohtu otsus ja poolte nõuded

8.        Sergio Rossi SpA esitas selle otsuse peale Esimese Astme Kohtule tühistamishagi. Pärast menetlusdokumentide vahetamist ning suulist menetlust jättis kohus 1. märtsi 2005. aasta otsusega kohtuasjas T‑169/03 hagi rahuldamata.

9.        Selle peale esitas Sergio Rossi SpA käesoleva apellatsioonkaebuse, milles ta palub:

1)      esimese võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus tervikuna nõukogu määruse nr 40/94 artiklite 8 ja 73 ning Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 ja artikli 81 rikkumise tõttu;

2)      teise võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus osas, mis puudutab kaubamärgi „SISSI ROSSI” registreerimist selliste kaupade nagu „nahk ja kunstnahk” jaoks;

3)      kui on tunnustatud apellandi õigust esitada tõendeid, tühistada kolmanda võimalusena vaidlustatud kohtuotsus tervikuna ja saata asi tagasi Esimese Astme Kohtusse vastuvõetamatuks tunnistatud tõendite kontrollimiseks, või alternatiivse võimalusena ning nõukogu määruse nr 40/94 artiklis 73 ette nähtud õiguse olla ära kuulatud alusel saata asi tagasi ühtlustamisameti apellatsioonikojale ärakuulamisõiguse tagamiseks;

4)      mõista Euroopa Kohtu 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 69 lõike 2 järgi kohtukulud välja vastustajalt kui vaidluse kaotanud poolelt.

10.      Ühtlustamisamet palub seevastu:

–        jätta apellatsioonkaebus rahuldamata osas, milles apellant taotleb vaidlustatud otsuse täielikku või osalist tühistamist;

–        kohustada apellanti hüvitama kohtukulud.

11.      Sissi Rossi Srl taotleb:

1)      jätta apellatsioonkaebus ja kõik apellandi nõuded täielikult rahuldamata ja kinnitada Esimese Astme Kohtu 1. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑169/03 ning seetõttu

2)      rahuldada täielikult kaubamärgi registreerimistaotluse esitaja ja kostja Esimese Astme Kohtus esitatud taotlused;

3)      mõista apellandilt välja mõlema astme kohtukulud Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 69 tuginedes.

V.      Hinnang

12.      Sergio Rossi SpA esitab oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks neli väidet: kohtuotsuse ebapiisav põhistatus põhinõude osas (selle kohta järgnevalt punktis A), uute tõendite hindamisest keeldumine (selle kohta punktis B) ning määruse nr 40/94 artikli 8 rikkumine, pidades silmas toodete ja kaubamärkide sarnasust (mõlema väite kohta punktis C).

A.      Otsuse põhjendatus teiste toodete osas

13.      Esimese Astme Kohtus palus Sergio Rossi SpA põhinõudena sõnaselgelt apellatsioonikoja otsuse tühistamist osas, mis puudutas toodete gruppe „nahk, kunstnahk ja nendest valmistatud tooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse; loomanahad; reisikohvrid, reisikirstud”. Kohus piiras sellele vaatamata vaidluse eset otsuse punktides 45–48 „naistekingadele” ja „naistekottidele”, kuna ülejäänud toodete osas ei olnud väiteid esitatud. Suulises menetluses esitatud sellekohased väited lükkas kohus hilinenutena tagasi.

14.      Sergio Rossi SpA väidab apellatsioonkaebuses seevastu, et sarnasus kõigi selle tootegrupi toodete vahel on näidatud Esimese Astme Kohtule esitatud hagiavalduse mitmes punktis. Järelikult ei oleks kohus tohtinud sarnasuse hindamisel piirduda üksnes naistekottide ja naistekingadega ning on sellega rikkunud Esimese Astme Kohtu kodukorra artiklist 81 tulenevat põhjendamise kohustust. Pealegi oli kohtuistungil esitatud väidete tagasilükkamine põhjendusel, et need olid esitatud hilinenult, ebaõige, kuna tegemist ei ole uue kaitsevahendiga, vaid juba esitatud kaitsevahendite toetuseks esitatud argumentidega.

15.      Käesolevas ei nähtu, et on rikutud Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 36 koosmõjus artikli 53 lõikega 1 sätestatud kohustust sedastada kohtuotsuses põhjused, millel see rajaneb. Kohus selgitas üksikasjalikult, miks ta käsitleb vaid naistekingade ja naistekottide võrreldavuse küsimust, nimelt seetõttu, et vaid nende toodete osas on Sergio Rossi SpA esitanud väiteid lubatud moel. Teiste toodete osas ei ole hagiavalduses midagi esitatud ja suulises menetluses toimus väidete esitamine hilinenult.

16.      Kas vaidluse eseme piiritlemine ja väidete tagasilükkamine oli õigustatud, ei ole otsuse põhjendatuse küsimus. Vastupidi oma apellatsioonkaebuse väidete pealkirjadele ei vaidlusta Sergio Rossi SpA mitte üksnes otsuse põhjendatust, vaid ka menetlusõiguse kohaldamist kohtu poolt nendes mõlemas punktis.

17.      Kohtu poolt vaidluse eseme piiritlemine on Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c alusel õigustatud. Selle sätte kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi ese ning ülevaade fakti- ja õigusväidetest. See ülevaade peab olema piisavalt arusaadav ja selge, et võimaldada kostjale kaitseargumentide ettevalmistamist ning kohtule tema uurimiskohustuse täitmist. Lisaks peavad hagi aluseks olevad faktilised ja õiguslikud asjaolud tulenema seostatult ja arusaadavalt otse hagiavaldusest.(3)

18.      Käesolevas asjas esitas Sergio Rossi SpA hagiavalduses faktilised ja õiguslikud asjaolud üksnes naistekingade ja naistekottide sarnasuse kohta. Neid argumente ei saa otseselt üle kanda teistele kaupadele. Järelikult oli hagi vastuvõetamatu osas, milles see tugines naistekingade ja teiste kaupade kui kottide sarnasusele.

19.      Selline väidete esitamine suulises menetluses ei olnud seetõttu vastupidi Sergio Rossi SpA arusaamale Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 47 lõike 1 järgi lubatud väidete ja argumentide suulise menetluse käigus edasiarendamine. Pigem oli tegemist uue, vaidluse eset laiendava kaitseargumendiga.

20.      Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 48 lõike 2 kohaselt ei või menetluse käigus esitada uusi väiteid, kui need ei tugine faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus. Selliseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid käesoleval juhul ei nähtu. Järelikult lükkas kohus need väited õigustatult hilinenud esitamise tõttu tagasi.

21.      See apellatsioonkaebuse väide tuleb järelikult tagasi lükata.

B.      Uute tõendite hindamisest keeldumine

1.      Ühtlustamisametile esitatud tõenditega piirdumine

22.      Esimese Astme Kohus keeldus otsuse punktides 24 ja 25 hindamast tõendeid, mida Sergio Rossi SpA esitas esimest korda kohtus. Määruse nr 40/94 artikli 63 alusel kohtule esitatud hagiavalduse eesmärk on ühtlustamisameti apellatsioonikodade otsuste õiguspärasuse kontroll. Asjaolud, mis esitati alles kohtule, ilma et neid oleks enne ühtlustamisameti teenistustele teatavaks tehtud, võivad puudutada sellise otsuse õiguspärasust vaid juhul, kui ühtlustamisamet oleks pidanud neid arvestama omal algatusel. Määruse nr 40/94 artikli 74 lõike 1 teise lause kohaselt piirdub ühtlustamisamet registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetlustes faktiliste asjaolude selgitamisel osaliste esitatud faktide, tõendite ja väidetega ning esitatud nõudmiste kontrolliga. Ta ei ole kohustatud omaalgatuslikult arvestama asjaoludega, mida menetluse osalised ei ole esitanud. Sellised asjaolud ei saa ka järelikult apellatsioonikoja otsuse õiguspärasust kõigutada.(4)

23.      Sergio Rossi SpA vaidlustab tõendite vastuvõtmisest keeldumise, sest Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkt e lubab tõendeid esitada.

24.      Esimese Astme Kohtu poolt tsiteeritud otsused ei ole käesoleva menetlusega võrreldavad. Eelnevatel juhtudel lükkasid nii ühtlustamisameti pädev teenistus kui apellatsioonikoda hageja nõuded tagasi. Seega oli hagejal piisavalt võimalusi ühtlustamisameti menetluses oma seisukohti esitada ja neid tõendada.

25.      Seevastu käesoleval juhul rahuldas vastulausete osakond Sergio Rossi SpA nõuded ja alles apellatsioonikoda jättis need rahuldamata. Alles selles otsuses selgusid ühtlustamisameti argumendid käesolevas haldusmenetluses. Seetõttu ei olnud Sergio Rossi SpA-l võimalust haldusmenetluses ennast nende argumentide vastu kaitsta. Järelikult ei saanud Esimese Astme Kohus keelata Sergio Rossi SpA-l kohtumenetluses uusi tõendeid apellatsioonikoja otsuse vaidlustamiseks esitada.

26.      Ühtlustamisamet ja Sissi Rossi Srl nõustusid Esimese Astme Kohtu otsusega. Viimane toonitas, et Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 135 lõike 4 kohaselt ei tohi kohus muuta apellatsioonikoja menetluses oleva hagi eset.

27.      Mina pean kohtu praktikat selles punktis õigeks.

28.      Nende tõendite tagasilükkamist, mida apellatsioonikojale ei esitatud, põhjendab kohus sellega, et ühenduse õigusakti õiguspärasuse üle tuleb otsustada nende asjaolude ja õigusnormide alusel, mis kehtisid akti vastuvõtmise ajal.(5) See eeldus vastab kohtu praktikale otse Euroopa Kohtule esitatavate hagide osas.(6) See küll ei välista ilmtingimata uute tõendite esitamist, selgitamaks faktilisi asjaolusid otsuse langetamise hetkel.

29.      Probleemi olemust võib paremini mõista riigiabiõiguse kohtupraktika kaudu. Komisjoni poolt riigiabi küsimuses tehtud otsuse õigsust hindab Euroopa Kohus liikmesriigi hagi alusel seda informatsiooni arvesse võttes, mis oli komisjoni käsutuses otsuse tegemise hetkel.(7) See seisukoht on õigustatud juba seetõttu, et liikmesriik sai haldusmenetluses esitada kogu määrava informatsiooni riigiabi kohta. Euroopa Kohus laiendas seda praktikat isegi hagevatele riigiabi saajatele, sest ka nemad saavad olenemata oma piiratud menetlusõiguslikust seisundist esitada komisjonile õigeaegselt vastavat informatsiooni.(8)

30.      Uute tõendite välistamise piire näitlikustab avaliku teenistuse suhetes esitatud konkurendi kaebus. Selles menetluses otsustas kohus, et ka töötajate töölevõtmisel tehtud otsuste õiguspärasuse üle saab otsustada tuginedes informatsioonile, mis oli ametisse nimetavale asutusele teada selle otsuse tegemise hetkel. Sellegipoolest võis esitada kohtumenetluses lisaks tõendeid selle kohta, kas otsuse aluseks olev informatsioon on tõene. Seejuures oli tegemist tõenditega, mida esitas ametisse nimetav asutus, kuna ametisse nimetamise vaidlustanud konkurent vaidlustas kohataotleja ametisse nimetamise aluseks olnud kvalifikatsiooni.(9) Olukorda tuleks teisiti hinnata siis, kui ametisse nimetamise vaidlustanud konkurent oleks soovinud enda kvalifikatsiooni kohta esitada uusi tõendeid, mida ta haldusmenetluses ei esitanud.

31.      Selline kohtupraktika on analoogselt kasutatav otsuste puhul, mis on tehtud ühenduse kaubamärgile registreerimisele vastulause esitamise menetluses. Selle menetluse raames on osalistel põhimõtteliselt piisavalt võimalusi, et esitada ühtlustamisametile kõik asjakohased tõendid. Nagu rõhutab ka Esimese Astme Kohus õigustatult otsuse punktis 25, piirdub ühtlustamisamet kontrollimisel määruse nr 40/94 artikli 74 lõike 1 teise lause kohaselt registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetluses poolte esitatud väidete ja nõuetega.(10) Seega ei saa ta olenemata määruse nr 40/94 artikli 74 lõike 1 esimesest lausest, kus on sätestatud, et amet kontrollib fakte omal algatusel, hiljem esitatud tõendeid omaalgatuslikult hinnata.

32.      Peale selle ei ole ühtlustamisamet määruse nr 40/94 artikli 74 lõike 2 alusel kohustatud ise arvesse võtma fakte ja tõendeid, mille asjaomased pooled on esitanud hilinenult.(11) Tõendid, mida ühtlustamisametile üldse ei esitatud, on igatahes hilinenud. Need ei saa seetõttu ka olla ühtlustamisameti otsuse õiguspärasuse üle otsustamise aluseks.

33.      Ka määruse nr 40/94 artiklis 63 sätestatud Euroopa Kohtu pädevusest vaidlustatud ühtlustamisameti otsust muuta ei saa tuletada kohtule kohustust uueks tõendite uurimiseks. Ühtlustamisameti otsuse muutmine on nimelt ainult siis võimalik, kui otsus on vähemalt osaliselt õigusvastane. Õigusvastasuse üle otsustamisel tuleb aluseks võtta informatsioon, mis oli esitatud ka ühtlustamisametile.

34.      Ka see, et Sergio Rossi SpA toetub asjaolule, et alles apellatsioonikoda jättis tema vastulause rahuldamata, samas kui vastulausete osakond oli temaga nõus, ei anna teist tulemust. Ühtlustamisameti menetlusnormide järgi oli Sergio Rossi SpA-l ka sellise menetluse käigu korral piisavalt võimalust esitada kõik asjakohased tõendid. Võimalikku menetlusnormide rikkumist ühtlustamisameti poolt ei saa arutada tõendite arutelu raames, vaid see on iseseisev väide.

35.      Järelikult keeldus Esimese Astme Kohus õigustatult kontrollimast apellatsioonikoja otsuse õiguspärasust tõendite osas, mida ei olnud viimasele esitatud. Ka see apellatsioonkaebuse väide tuleb seetõttu tagasi lükata.

2.      Apellatsioonkaebuse alternatiivne väide – õigus olla ärakuulatud

36.      Teise võimalusena väidab Sergio Rossi SpA apellatsioonkaebuses, et apellatsioonikoda on rikkunud määruse nr 40/94 artikli 73 teist lauset, kuna ta ei saanud vastata ühtlustamisameti uutele argumentidele enne, kui apellatsioonikoda tema vastulause rahuldamata jättis. Selle väite esitas Sergio Rossi SpA esimest korda Esimese Astme Kohtu suulises menetluses.

37.      Kohus lükkas selle oma otsuse punktides 20–22 kodukorra artikli 48 lõike 2 alusel tagasi kui uue väite, kuivõrd sellele ei tuginetud hagiavalduses. Apellatsioonikoja puuduv viide võimalikele uutele argumentidele oli hagejale teada juba hagiavalduse esitamisel.

38.      Sellele vastab Sergio Rossi SpA apellatsioonkaebuses, et see argument üksnes selgitab väidet, mille raames esitati uusi tõendeid. Esimese Astme Kohus oleks pidanud lubama esitada uusi tõendeid või tühistama apellatsioonikoja otsuse ärakuulamisõiguse rikkumise tõttu.

39.      Ühtlustamisamet nõustub Esimese Astme Kohtuga ja arvab muuseas, et apellatsioonikoda arvestas Sissi Rossi SpA kaitseõigustega. Apellatsioonikoda edastas Sissi Rossi Srl kaebuse Sergio Rossi SpA-le, et ta saaks esitada oma seisukoha. Viimases selgitas Sergio Rossi SpA põhjalikult vaidlusaluste toodete sarnasuse küsimust. Ühtlustamisamet rõhutab lõpuks, et ta ei olnud kohustatud Sergio Rossi SpA-le juba eelnevalt teada andma, millise otsuse ta langetada kavatseb, et võimaldada viimasel esitada teisi tõendeid.

40.      Sissi Rossi Srl arvamuse kohaselt ei ole mitte Euroopa Kohtu, vaid Esimese Astme Kohtu ülesanne otsustada, kas apellatsioonikoda on rikkunud õigust olla ärakuulatud.

41.      Kuigi Sergio Rossi SpA on selle väitega valinud õige tee uute tõendite menetlusse toomiseks, ei saa ta niimoodi seda eesmärki saavutada.

42.      Ühtlustamisameti poolt tõendite arvestamata jätmist võib Esimese Astme Kohtus vaidlustada ainult menetlusnormi rikkumise kaebuse kaudu, sest – nagu ka eespool selgitatud – tõendite hindamine vastulausemenetluses on ühtlustamisameti ülesanne. Kui tõendite arvestamata jätmine tuleneb sellest, et poolel ei olnud võimalust tõendeid esitada, võib kohus olla rikkunud tema õigust olla ärakuulatud.(12)

43.      Määruse nr 40/94 artikli 73 teise lause kohaselt, kus on sätestatud õigus olla ärakuulatud ühtlustamisameti menetluses, võivad ühtlustamisameti otsuste aluseks olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht. Uusi argumente võib esitada eelkõige seni veel tähelepanuta jäänud keeldumispõhjuste kohta,(13) aga ka apellatsioonikoja poolt mõne argumendi esmakordsel hindamisel.(14) Tuginemine õigusele olla ärakuulatud on seega sobiv võimalus menetlusse uusi tõendeid tuua.

44.      Esimese Astme Kohus on igatahes selle väite käesolevas menetluses õigustatult hilinenuna tagasi lükanud. Nimelt esitati see alles suulise menetluse käigus ning esitaja ei tuginenud Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 48 lõike 2 järgi faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis oleksid tulnud ilmsiks menetluse käigus. Apellatsioonikoja tegevus oli Sergio Rossi SpA-le juba hagiavalduse esitamisel teada. Ta oleks pidanud ka juba 19. mail 2003. aastal hagiavaldust esitades olema teadlik 12. detsembri 2002. aasta ECOPY kohtulahendist.(15)

45.      Kuna Euroopa Kohtu kodukorra artikli 113 lõike 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebuses muuta Esimese Astme Kohtu menetluses olnud hagi eset, ei saa ka apellatsioonimenetluses arvestada hilinenult esitatud väidetega. Sellest tulenevalt ei saa Euroopa Kohus ka sisuliselt uurida, kas ühtlustamisamet tagas Sergio Rossi SpA-le piisava võimaluse oma seisukohtade esitamiseks. Järelikult on see apellatsioonkaebuse väide selles osas vastuvõetamatu.

46.      Järelikult tuleb ka see apellatsioonkaebuse väide osaliselt põhjendamatuse, osaliselt vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.

C.      Määruse nr 40/94 artikkel 8

47.      Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt ei registreerita taotletavat kaubamärki varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada.

48.      Apellatsioonkaebuse kahes väites vaidlustab Sergio Rossi SpA selle sätte kohaldamise. Esimese Astme Kohus rikkus nimetatud normi, kui kinnitas apellatsioonikoja seisukohta piisava sarnasuse puudumise kohta naistekingade ja naistekottide ning tähiste MISS ROSSI ja SISSI ROSSI vahel.

49.      Siinkohal tuleb esmalt märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on üksnes Esimese Astme Kohus pädev hindama tuvastatud asjaolusid. Kuivõrd kohtule esitatud tõendeid ei ole võltsitud, ei ole asjaolude hindamine õiguslik küsimus, mis alluks Euroopa Kohtu kontrollile.(16) Apellatsioonkaebuse väited, mis vaidlustavad vaid asjaoludele hinnangu andmise Esimese Astme Kohtu poolt, on seega vastuvõetamatud.

1.      Toodete sarnasus

50.      Esimese Astme Kohus nägi küll kokkupuutepunkte naistekottide ja naistekingade vahel, kuid eitas kokkuvõttes nende sarnasust.

51.      Sergio Rossi SpA väidab sellele vastu, et kohus ei arvestanud piisavalt, et kingade ja kottide sobivus on naiste ehk asjaomase tarbijagrupi jaoks määrava tähtsusega. Tänapäeval ei ole enam määravaks ka toodete peamine eesmärk, vaid tuleb järgida moevoolusid, mis nõuavad kingade ja kottide kokkusobivust. Ühtlustamisamet nõustub selle arvamusega ning on seisukohal, et mõlemad kaubagrupid on teineteisega sarnased.

52.      Samas seab Sergio Rossi SpA nende argumentidega küsimuse alla üksnes kohtupoolse asjaolude hindamise. Nagu Sissi Rossi Srl õigesti märgib, ei ole see apellatsioonimenetluses lubatud.

53.      See apellatsioonkaebuse väide tuleb seetõttu vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.

2.      Kaubamärkide sarnasus

54.      Esimese Astme Kohus nägi kaubamärkide peamist sarnasust mõlema esimeses sõnas, st sõnaosades MISS ja SISSI. Sõnaosa ROSSI sarnasus oli kohtu arvates väiksema tähendusega. Kokkuvõttes leidis kohus, et tegemist on ainult keskmise sarnasusega.

55.      Sergio Rossi SpA näeb selles hinnangus vastuolu Esimese Astme Kohtu otsusega kohtuasjas FUSCO, milles tuvastatati kaubamärkide ANTONIO FUSCO ja ENZO FUSCO sarnasus.(17) Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas NICHOLS tuleneb, et perekonnanime ROSSI võimalik laialdasem levik ei saa välistada tema eristusvõimet, mille kohus omistas perekonnanimele FUSCO.(18) Lõpuks rõhutab Sergio Rossi SpA, et Prantsusmaal, s.o käesoleval juhul asjakohasel turul, keeldutakse perekonnanime ROSSI kasutavate kaubamärkide registreerimisest vanema kaubamärgi MISS ROSSI tõttu.

56.      Ka selles väites vaidlustab Sergio Rossi SpA üksnes Esimese Aste Kohtu poolt asjaoludele antud hinnangu. Seetõttu tuleb ka see apellatsioonkaebuse väide vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.

D.      Ettepanek

57.      Apellatsioonkaebuse väited on osaliselt vastuvõetamatud ja osaliselt põhjendamatud.

VI.    Kohtukulud

58.      Euroopa Kohtu kodukorra artikli 122 alusel koosmõjus artikliga 118 ja artikli 69 lõikega 2 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna Sergio Rossi SpA on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud jätta tema kanda.

VII. Ettepanek

59.      Seega teen Euroopa Kohtule ettepaneku langetada järgmine otsus:

1)     jätta apellatsioonkaebus rahuldamata;

2)     mõista kohtukulud välja Sergio Rossi SpA-lt.


1 – Algkeel: saksa.


2 – EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146.


3 – 9. jaanuari 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑178/00: Itaalia vs. komisjon (EKL 2003, lk I-303, punkt 6), sama sõnastusega Euroopa Kohtu kodukorra artikli 38 lõike 1 punkti c kohta.


4 – Esimese Astme Kohus viitab oma 12. detsembri 2002. aasta otsusele kohtuasjas T‑247/01: eCopy vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL 2002, lk I‑5301, punkt 46), 6. märtsi 2003. aasta otsusele kohtuasjas T‑128/01: DaimlerChrysler vs. Siseturu Ühtlustamise Amet [Kühlengrill] (EKL 2003, lk II‑701, punkt 18) ja 13. juuli 2004. aasta otsuse kohtuasjas T‑115/03: Samar vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Grotto [GAS STATION] (EKL 2004, lk II‑2939, punkt 13).


5 – Eespool 4. joonealuses märkuses viidatud otsus kohtuasjas ECOPY (punkt 46), viidates 6. oktoobri 1999. aasta Esimese Astme Kohtu otsusele kohtuasjas T‑123/97: Salomon SA vs. komisjon (EKL 1999, lk II‑2925, punkt 48) ja 14. mai 2002. aasta otsusele kohtuasjas T‑126/99: Graphischer Maschinenbau vs. komisjon (EKL 2002, lk II‑2427, punkt 33).


6 – 7. veebruari 1979. aasta otsus liidetud kohtuasjades 15/76 ja 16/76: Prantsusmaa vs. komisjon (EKL 1979, lk 321, punkt 7) Euroopa Arendus- ja Tagatisfondi aastaaruande kohta ning 17. juuli 1997. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑248/95 ja C‑249/95: SAM Schiffahrt ja Stapf (EKL 1997, lk I‑4475, punkt 46) määruse kehtivuse kontrolli kohta eelotsusemenetluses.


7 – 10. juuli 1986. aasta otsus kohtuasjas 234/84: Belgia vs. komisjon (EKL 1986, lk 2263, punkt 16), 26. septembri 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑241/94: Prantsusmaa vs. komisjon (EKL 1996, lk I‑4551, punkt 33) ja 14. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑276/02: Hispaania vs. komisjon (EKL 2004, lk I‑8091, punkt 31).


8 – 24. septembri 2002. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑74/00 P ja C‑75/00 P: Falck ja Acciaierie di Bolzano vs. komisjon (EKL 2002, lk I‑7869, punktid 168 jj).


9 – 5. juuni 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑121/01 P: O'Hannrachain vs. parlament (EKL 2003, lk I‑5539, punktid 28 jj).


10 – See argument ei toeta eespool 4. joonealuses märkuses viidatud kohtulahendeid ECOPY ja Kühlergrill, sest vaidluse esemeks olid absoluutsed keeldumispõhjused määruse nr 40/94 artikli 7 järgi.


11 – Tunnustatud Esimese Astme Kohtu 23. oktoobri 2002. aasta otsusega kohtuasjas T‑388/00: Institut für Lernsysteme vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Educational Service [ELS] (EKL 2002, lk II‑4301, punktid 27 jj).


12 – Kui tõendid olid küll esitatud, kuid neid ignoreeriti, saab ehk tugineda faktide ebapiisavale kontrollile.


13 – Vt Esimese Astme Kohtu 16. veebruari 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑122/99: Procter & Gamble vs. Siseturu Ühtlustamise Amet [seebi vorm] (EKL 2000, lk II‑265, punktid 39–47) ja 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑34/00: Eurocool Logistik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL 2002, lk II‑683, punktid 17–26).


14 – Vt Esimese Astme Kohtu 9. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑36/01: Glaverbel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet [klaasplaadi pealispind] (EKL 2002, lk II‑3887, punktid 48 jj).


15 – Euroopa Kohtu pädeva osakonna andmetel oli see otsus juba kuulutamise päeval itaalia keelde tõlgitud ja Internetis avaldatud.


16 – 11. veebruari 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑390/95 P: Antillean Rice Mills jt vs. komisjon (EKL 1999, lk I‑769, punkt 29) ja 15. juuni 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑237/98 P: Dorsch Consult (EKL 2000, lk I‑4549, punktid 35 jj).


17 – Esimese Astme Kohtu 1. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑185/03: Fusco vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Fusco International [ENZO FUSCO] (EKL 2005. lk II-715, punkt 67): „Käesolevas asjas leiab Esimese Astme Kohus, et Itaalia tarbija silmis on perekonnanimel suurem eristusvõime kui eesnimel ning seetõttu mäletab ta pigem sõna „Fusco” kui eesnimesid „Antonio” või „Enzo”.


18 – 16. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑404/02: Nichols (EKL 2004, lk I-8499).