Language of document :

20. juulil 2006 esitatud hagi - Euroopa Ühenduste Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik

(Kohtuasi C-319/06)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Enegren ja G. Rozet)

Kostja: Luksemburgi Suurhertsogiriik

Hageja nõuded

Tuvastada, et

1. kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik on kuulutanud 20. detsembri 2002. aasta seaduse artikli 1 lõike 1 punktid 1, 2, 8 ja 11 kohustuslikeks säteteks, mis kuuluvad "siseriikliku avaliku korra" kohaldamisalasse,

2. kuna ta ei ole selle seaduse artikli 1 lõike 1 punktiga 3 täielikult üle võtnud direktiivi 96/71/EÜ1 artikli 3 lõike 1 punktis a sätestatud kohustust,

3. kuna ta on selle seaduse artikli 7 lõikes 1 sätestanud tingimused tagamiseks liiga ähmaselt,

4. kuna ta on sätestanud selle seaduse artiklis 8, et Luksemburgis elaval ad hoc volitatud isikul peavad seal olema käepärast kontrolliks vajalikud dokumendid,

siis on Luksemburgi Suurhertsogiriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõigetest 1 ja 10 ja EÜ artiklitest 49 ja 50;

mõista kohtukulud välja Luksemburgi Suurhertsogiriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Esimese väitega heidab komisjon Luksemburgi Suurhertsogiriigile sisuliselt ette seda, et viimane tõlgendab liialt laialt direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõike 10 esimeses taandes sätestatud mõistet "avaliku korra sätted". See väide käsitleb konkreetsemalt: 1) liikmesriigi seadusandja seatud kohustust võtta tööle üksnes neid isikuid, kellega on töötajaid Luksemburgi lähetavad ettevõtjad sõlminud kirjaliku töölepingu või koostanud dokumendi, mida vastavalt direktiivi 91/533/EMÜ2 sätetele käsitletakse analoogsena; 2) siseriiklikku eeskirja palga automaatse kohandamise kohta lähtuvalt elukalliduse muutumisest; 3) eeskirja osalise tööajaga ja määratud tähtajaga töötamise regulatsiooni kohta ning 4) eeskirja seoses kollektiivlepingutega.

Teise väitega heidab komisjon Luksemburgi Suurhertsogiriigile ette seda, et viimane ei ole täielikult üle võtnud direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõike 1 punkti a, kuna siseriiklikes õigusaktides kuulub "minimaalse puhkeaja mõiste" alla üksnes iganädalane puhkeaeg, mitte aga teised puhkeperioodid nagu igapäevane puhkeaeg ja töö vaheajad.

Kolmandas ja neljandas väites tugineb komisjon EÜ artiklite 49 ja 50 rikkumisele, mis seisneb ettevõtjate, kelle töötaja teeb alaliselt või ajutiselt Luksemburgis tööd, kohustamist 1) teha inspection du travail et des mines'ile kättesaadavaks "enne tööde alustamist" "taotluse esitamisel" ja "nii kiiresti kui võimalik" kontrollimiseks vajalikud üksikasjad ja 2) nimetada ad hoc volitatud isik, kes elab Luksemburgis ja kelle ülesanne on säilitada dokumente, mis on vajalikud nendel ettevõtjatel lasuvate kohustuste kontrollimiseks.

____________

1 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1; ELT eriväljaanne 05/02, lk 431).

2 - Nõukogu 14. oktoobri 1991. aasta direktiiv 91/533/EMÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest (EÜT L 288, lk 32).