EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)
18. detsember 2008(*)
EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping – Assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/80 artikli 7 esimene lõik – Türgi päritolu töötaja lapse õigus riigis elada – Töötaja tegutsemine seaduslikul tööturul – Sunnitud töötus – Nimetatud lepingu kohaldatavus Türgi päritolu pagulastele – Omandatud õiguste kaotamise tingimused
Kohtuasjas C‑337/07,
mille ese on EÜ artikli 234 alusel Verwaltungsgericht Stuttgarti (Saksamaa) 29. juuni 2007. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 20. juulil 2007, menetluses
Ibrahim Altun
versus
Stadt Böblingen,
EUROOPA KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja esimees A. Rosas, kohtunikud A. Ó Caoimh, J. N. Cunha Rodrigues (ettekandja), U. Lõhmus ja P. Lindh,
kohtujurist: Y. Bot,
kohtusekretär: R. Grass,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:
– I. Altun, esindaja: Rechtsanwalt P. Horrig,
– Saksamaa valitsus, esindajad: M. Lumma ja J. Möller,
– Kreeka valitsus, esindajad: G. Karipsiadis ja T. Papadopoulou,
– Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: V. Kreuschitz ja G. Rozet,
olles 11. septembri 2008. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsuse nr 1/80 assotsiatsiooni arengu kohta (edaspidi „otsus nr 1/80”) artikli 7 esimese lõigu tõlgendamist. Assotsiatsiooninõukogu asutati lepinguga, millega loodi assotsiatsioon Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel ning millele kirjutasid 12. septembril 1963 Ankaras alla ühelt poolt Türgi Vabariik ning teiselt poolt EMÜ liikmesriigid ja ühendus ning mis sõlmiti, kiideti heaks ja kinnitati ühenduse nimel nõukogu 23. detsembri 1963. aasta otsusega 64/732/EMÜ (EÜT 1964, 217, lk 3685; ELT eriväljaanne 11/11, lk 10).
2 Nimetatud taotlus esitati kohtuvaidluses Türgi kodaniku I. Altuni ja Stadt Böblingeni (Böblingeni linn) vahel seoses nimetatud isiku Saksamaa territooriumilt väljasaatmise menetlusega.
Õiguslik raamistik
Otsus nr 1/80
3 Otsuse nr 1/80 artikli 6 lõiked 1 ja 2 on sõnastatud järgmiselt:
„1. Arvestades artiklist 7, mis käsitleb perekonnaliikmete vaba juurdepääsu tööle, tulenevaid erisusi, on liikmesriigi seaduslikul tööturul tegutseval Türgi päritolu töötajal:
– õigus pärast üht aastat seaduslikku töötamist selles liikmesriigis uuendada tööluba sama tööandja juures töötamiseks, kui tööandjal on talle tööd pakkuda;
– õigus pärast kolme aastat seaduslikku töötamist selles liikmesriigis ning ühenduse liikmesriikide töötajate eesõigusi arvestades võtta vastu samal kutsealal sama või mõne teise tööandja mõni teine tavapärastel tingimustel tehtud tööpakkumine, mis on registreeritud selle liikmesriigi tööhõivetalitustes;
– õigus pärast nelja aastat seaduslikku töötamist selles liikmesriigis omandada vaba juurdepääs kõigile palgalistele töökohtadele omal valikul.
2. Iga-aastased puhkused, rasedus‑ ja sünnituspuhkus ning puudumised tööõnnetuste või lühiajaliste haiguste tõttu arvestatakse seaduslike tööperioodide hulka. Sunnitud töötuse perioode, mis on pädevate asutuste poolt nõuetekohaselt registreeritud, ja puudumisi pikaajaliste haiguste tõttu ei loeta küll seaduslike tööperioodide hulka, kuid nad ei kahjusta siiski eelneva tööperioodi alusel saadud õigusi.” [Siin ja edaspidi on nimetatud otsust tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.]
4 Otsuse nr 1/80 artikli 7 kohaselt:
„Liikmesriigi seaduslikul tööturul tegutseva Türgi päritolu töötaja perekonnaliikmetel, kellel on lubatud temaga kaasa tulla, on:
– õigus võtta vastu kõiki tööpakkumisi pärast seda, kui nad on selles liikmesriigis vähemalt kolm aastat seaduslikult elanud, arvestades ühenduse liikmesriikide töötajate eesõigusi;
– õigus omandada vaba juurdepääs kõigile palgalistele töökohtadele omal valikul pärast seda, kui nad on selles liikmesriigis vähemalt viis aastat seaduslikult elanud.
Türgi päritolu töötajate lastel on pärast vastuvõtvas riigis kutsehariduse omandamist õigus selles liikmesriigis vastu võtta kõik tööpakkumised, sõltumata selles liikmesriigis elamise kestusest, tingimusel et üks vanematest on selles liikmesriigis seaduslikult töötanud vähemalt kolm aastat.”
5 Sama otsuse artikli 14 lõige 1 sätestab:
„Käesoleva jao sätete kohaldamisel arvestatakse avaliku korra, julgeoleku ja rahvatervise seisukohalt õigustatud piiranguid.”
Genfi konventsioon
6 Genfis 28. juulil 1951 allkirjastatud pagulasseisundi konventsioon (United Nations Treaty Series, kd 189, lk 150, nr 2545 (1954)) jõustus 22. aprillil 1954. Põhikohtuasja vaidluse suhtes on kohaldatav selle redaktsioon, mis põhineb 31. jaanuaril 1967 New Yorgis vastu võetud ja 4. oktoobril 1967 jõustunud pagulasseisundi protokollil (edaspidi „Genfi konventsioon”).
7 Genfi konventsiooni artikli 1 jaotise A lõike 2 kohaselt kohaldatakse mõistet „pagulane” isiku suhtes, kes „põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda”.
8 Vastavalt Genfi konventsiooni artiklile 5 võib „[o]salisriik […] pagulasele anda ka konventsioonis käsitlemata õigusi ja soodustusi”.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
9 Põhikohtuasja hageja Ali Altuni poeg Ibrahim Altun on sündinud 1. jaanuaril 1985. Ali Altun, kes on samuti Türgi kodanik, saabus Saksamaale 27. märtsil 1996 varjupaigataotlejana. Bundesamt für die Anerkennung ausländischer Flüchtlinge (liitvabariigi välispagulaste tunnustamise amet) tunnustas tema pagulasseisundit 19. aprillil 1996. Sellest tulenevalt sai Ali Altun 23. mail 1996 Saksamaal pikaajalise elaniku elamisloa.
10 Pärast mitmeid elukohavahetusi asus Ali Altun alates 1. jaanuarist 2000 elama Böblingeni.
11 1999. aasta juulis asus Ali Altun tööle Stuttgardis asuvas ajutist tööd pakkuvas äriühingus. Alates 1. aprillist 2000 töötas ta ühes toiduaineid tootvas äriühingus, kuni viimane end 1. juunil 2002 maksejõuetuks kuulutas. Ali Altunil paluti registreerida end Arbeitsamtis (tööhõiveamet) töötuna ning tema tööleping lõppes ametlikult 31. juulil 2002. Ajavahemikul 1. juunist 2002 kuni 26. maini 2003 maksti talle töötutoetust.
12 1999. aasta juunis algatas Ali Altun oma naise, poja ja tütarde jaoks perekonna taasühinemise menetluse. Ibrahim Altun saabus Saksamaale 30. novembril 1999 viisa alusel, mille oli väljastanud Saksamaa Liitvabariigi pädev välisesindus, ning asus elama oma isa juurde. 9. detsembril 1999 sai ta 31. detsembrini 2000 kehtiva elamisloa. Seda luba pikendati kuni 31. detsembrini 2002 ning hiljem kuni 8. detsembrini 2003.
13 26. septembril 2002 registreeris Ibrahim Altun end Arbeitsamtis töötuna. 1. septembril 2003 alustas ta noortele töötutele mõeldud koolitust, mille jättis 2. aprillil 2004 pooleli.
14 28. aprillil 2003 vahistati Ibrahim Altun 16-aastase tütarlapse vägistamiskatse eest ning jäeti eelvangistusse kuni 27. maini 2003. Amtsgericht Böblingeni 16. septembri 2003. aasta otsusega mõisteti talle ühe aasta ja kolme kuu pikkune tingimisi vabadusekaotus.
15 20. novembril 2003 taotles ta veel kord oma elamisloa pikendamist, kuid Stadt Böblingen jättis taotluse 20. aprilli 2004. aasta otsusega rahuldamata. Samuti kohustas Stadt Böblingen Ibrahim Altuni Saksamaa Liitvabariigi territooriumilt lahkuma kolme kuu jooksul alates selle otsuse teatavaks tegemisest, mille täitmata jätmise korral pidi ta Türki tagasi saadetama.
16 Stadt Böblingen tugines oma otsuses asjaolule, et Ibrahim Altun oli toime pannud raske kuriteo, mis siseriikliku õiguse kohaselt on elamisloa pikendamise taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks. Samuti täpsustas ta, et Ibrahim Altun ei saa tugineda otsuse nr 1/80 artikli 7 esimeses lõigus sätestatud õigustele.
17 Kuna põhikohtuasja hageja vastulause taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale jäeti samuti rahuldamata, esitas ta selle peale Verwaltungsgericht Stuttgartile kaebuse, milles ta väitis, et tema riigis elamise õigust ei tuleks hinnata üksnes siseriikliku õiguse alusel, vaid seda tuleks teha ka lähtuvalt otsuse nr 1/80 artikli 7 esimesest lõigust.
18 Leides, et neil tingimustel on vaidluse lahendamiseks tarvis ühenduse õiguse tõlgendamist, otsustas Verwaltungsgericht Stuttgart menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas […] otsuse nr 1/80 artikli 7 [esimeses lõigus] sätestatud õiguste omandamiseks on vajalik, et „perekonna taasühinemist taotlenud isik”, kelle juures perekonnaliige on kolm aastat seaduslikult elanud, täidab kogu nimetatud perioodi jooksul otsuse nr 1/80 lõike 7 esimeses lauses sätestatud tingimused?
2. Kas selleks, et perekonnaliige omandaks […] otsuse nr 1/80 artikli 7 [esimeses lõigus] sätestatud õigused, piisab, kui „perekonna taasühinemist taotlenud isik” töötas selle aja jooksul kaks aastat ja kuus kuud erinevate tööandjate juures ja oli seejärel sunnitult kuus kuud töötu ja jäi töötuks ka veel pikemaks perioodiks?
3. Kas […] otsuse nr 1/80 artikli 7 [esimesele lõigule] saab tugineda ka isik, kes on saanud sellise Türgi kodaniku perekonnaliikmena elamisloa, kelle riigis elamise õiguse ja seega liikmesriigi seaduslikule tööturule pääsu aluseks on üksnes poliitilise varjupaiga andmine poliitilise tagakiusamise tõttu Türgis?
4. Kui vastus kolmandale küsimusele on jaatav, siis kas perekonnaliige saab […] otsuse nr 1/80 artikli 7 [esimesele lõigule] tugineda ka siis, kui „perekonna taasühinemist taotlenud isikule” (antud juhul isale) poliitilise varjupaiga andmise ja sellega seotud elamisloa väljastamise ning tööturule juurdepääsu aluseks olid ebaõiged andmed?
5. Kui vastus neljandale küsimusele on eitav, siis kas sellisel juhul on vaja, et enne perekonnaliikmetele […] otsuse nr 1/80 artikli 7 [esimeses lõigus] sätestatud õiguste andmisest keeldumist oleks „perekonna taasühinemist taotlenud isiku” (antud juhul isa) õigused ametlikult kehtetuks tunnistatud või tühistatud?”
Eelotsuse küsimused
Esimene ja teine küsimus
19 Esimese ja teise küsimusega, mida tuleb käsitleda koos, tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas Türgi päritolu töötaja lapsele laienevad otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõigu esimeses taandes sätestatud õigused, kui nende kolme aasta jooksul, mil ta nimetatud töötajaga koos elas, on see töötaja teinud kaks ja pool aastat palgalist tööd ning olnud siis ülejäänud kuus kuud töötu.
20 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on otsuse nr 1/80 artikli 7 esimesel lõigul liikmesriikides vahetu õigusmõju, nii et need Türgi kodanikud, kes ettenähtud tingimustele vastavad, võivad selle sättega antud õigustele vahetult tugineda (17. aprilli 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑351/95: Kadiman, EKL 1997, lk I‑2133, punkt 28, ja 18. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑325/05: Derin, EKL 2007, lk I‑6495, punkt 47).
21 Veel on Euroopa Kohus otsustanud, et otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõigu alusel Türgi päritolu töötaja lapsele antud õigused eeldavad tingimata seda, et asjaomasel isikul oleks vastav riigis elamise õigus, ilma milleta kaotaks tööturule vaba juurdepääsu ja seal tegelikult töötamise õigus oma mõju (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus Derin, punkt 47).
22 Nagu otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõigu esimesest taandest tuleneb, on Türgi päritolu töötaja lapsele antud õigusele võtta vastuvõtvas liikmesriigis vastu kõiki tööpakkumisi seatud kaks tingimust, mille kohaselt peab nimetatud töötaja selle riigi seaduslikul tööturul tegutsema ja laps peab olema seal elanud vähemalt kolm aastat. Tuleb täpsustada, et esimene tingimus ei viita otsuse nr 1/80 artikli 6 lõikes 1 sätestatud mõistele „seaduslik töötamine”, vaid seondub ainuüksi mõistega „seaduslikul tööturul tegutsemine”.
23 Mis puutub Türgi päritolu töötaja seaduslikul tööturul tegutsemisse, siis Euroopa Kohus on leidnud, et otsuse nr 1/80 artikli 6 lõike 1 tähenduses hõlmab see mõiste kõiki töötajaid, kelle puhul on täidetud vastuvõtva liikmesriigi õigus- ja haldusnormidest tulenevad nõuded ning kel on seega õigus selle riigi territooriumil oma kutsealal tegutseda (26. novembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑1/97: Birden, EKL 1998, lk I‑7747, punkt 51, ja 24. jaanuari 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑294/06: Payir jt, EKL 2008, lk I-203, punkt 29).
24 Otsuse nr 1/80 artikli 6 lõike 1 tähenduses on Türgi päritolu töötaja vaatamata oma töösuhte ajutisele katkemisele jätkuvalt vastuvõtva liikmesriigi seaduslikul tööturul ka sel perioodil, mis on talle uue palgalise töö leidmiseks mõistlikult vajalik ning hoolimata põhjusest, miks asjaomane isik tööturult puudub, tingimusel et nimetatud puudumine on ajutine (7. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas C-383/03: Dogan, EKL 2005, lk I‑6237, punktid 19 ja 20).
25 Türgi päritolu töötaja on seaduslikult tööturult välja arvatud vaid juhul, kui tal objektiivselt puudub mis tahes võimalus tööturule naasta või ta on ületanud pärast ajutist töötust uue palgalise töö otsimiseks mõistliku tähtaja (vt selle kohta 10. veebruari 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑340/97: Nazli, EKL 2000, lk I‑957, punkt 44, ja eespool viidatud kohtuotsus Dogan, punkt 23).
26 Sunnitud töötuse olukord, millesse Ali Altun sattus pärast seda, kui äriühing, kus ta töötas, oli end maksejõuetuks tunnistanud, ei saa iseenesest olla takistuseks tema tegutsemisele vastuvõtva liikmesriigi seaduslikul tööturul.
27 Käesoleva kohtuotsuse punktides 23–25 seoses otsuse nr 1/80 artikli 6 lõike 1 tähenduses seaduslikul tööturul tegutsemise mõistega toodud kaalutlused võib üle võtta ka nimetatud otsuse artikli 7 esimese lõigu tõlgendamisel.
28 Nimetatud mõiste erinev tõlgendus sellest, millisena see on ette nähtud otsuse nr 1/80 artiklite 6 või 7 raames, hävitaks selle süsteemi kooskõla, mille assotsiatsiooninõukogu on loonud selleks, et Türgi päritolu töötajate olukorda vastuvõtvas liikmesriigis järk-järgult parandada.
29 Tuleb meenutada, et otsuse nr 1/80 eesmärk on soodustada nende Türgi kodanike järkjärgulist integreerimist vastuvõtvasse liikmesriiki, kes täidavad selle otsuse sätetest ühes ette nähtud tingimused ning kes on seega omandanud neile selle sättega antud õigused (eespool viidatud kohtuotsus Derin, punkt 53).
30 Mis puutub elukohatingimusse, siis otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõigu esimene taane kohustab Türgi päritolu töötaja perekonnaliiget tema juures vähemalt kolm aastat pidevalt elama.
31 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab perekonna taasühinemine, mis on olnud Türgi töötaja perekonnaliikme vastuvõtvasse liikmesriiki saabumise aluseks, väljenduma selles, et vähemalt mõnda aega elatakse selle töötajaga tegelikult koos, ja et nii peab see olema juhul, mil huvitatud isik ise veel ei vasta vastuvõtva liikmesriigi tööturule juurdepääsuks nõutavatele tingimustele (vt 16. märtsi 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑329/97: Ergat, EKL 2000, lk I‑1487, punkt 36, ja eespool viidatud kohtuotsus Derin, punkt 51).
32 Sellest tuleneb, et selle aja jooksul, mis perekonnaliikmel on vastuvõtva liikmesriigi tööturule juurdepääsu õiguse omandamiseks vajalik, peab töötaja, kellega ta koos elab, tegutsema selle riigi seaduslikul tööturul.
33 Käesoleva kohtuotsuse punktis 22 meenutatud kaks tingimust peavad mõlemad olema täidetud.
34 Niisugune on otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõigu tõlgendus, mis tuleneb nimetatud sätte sõnastusest ja eesmärgist ning samuti Euroopa Kohtu praktikast.
35 Euroopa Kohtu praktika on täpsustanud, et perekonnaliige võib otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõiguga antud õigusi pärast vastuvõtva liikmesriigi seaduslikul tööturul tegutseva Türgi päritolu töötaja juures elamise perioodi kasutada isegi siis, kui nimetatud töötaja pärast seda perioodi enam selle liikmesriigi tööturul ei tegutse (11. novembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑467/02: Cetinkaya, EKL 2004, lk I‑10895, punkt 32).
36 Seega asjaolu, et vastuvõtva liikmesriigi tööturule pääsu õiguse omandamise eeldus töötaja puhul lõpeb pärast seda, kui perekonnaliige ise on nimetatud õiguse omandanud, ei sea seda õigust kahtluse alla.
37 Järelikult selleks, et Türgi päritolu töötaja perekonnaliige omandaks otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõigu alusel õiguse juurdepääsuks vastuvõtva liikmesriigi tööturule, peab kõnealuse töötaja puhul vähemalt nende kolme aasta jooksul, mil nad elavad koos, olema täidetud tema seaduslikul tööturul tegutsemise tingimus.
38 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul elas põhikohtuasja hageja oma isaga koos üle kolme aasta, nimelt 30. novembrist 1999, mil ta Saksamaale saabus, kuni 20. aprillini 2004, mil võeti vastu otsus, millega keelduti tema elamisluba pikendamast. Siseriiklik kohus märgib veel, et kuni 20. aprillini 2004 töötas Ali Altun kaks ja pool aastat ning oli seejärel alates 2002. aasta juunist sunnitult töötu.
39 Seega on otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõigu esimeses taandes ette nähtud tingimused, mis seonduvad Türgi päritolu töötaja tegutsemisega vastuvõtva liikmesriigi seaduslikul tööturul ja tema perekonnaliikme seadusliku elamisega selles liikmesriigis, käesolevas asjas täidetud.
40 Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb esimesele ja teisele küsimusele vastata, et otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõigu esimest taanet tuleb tõlgendada nii, et nimetatud sättega antud õigused laienevad Türgi päritolu töötaja lapsele ka juhul, kui nende kolme aasta jooksul, mil ta nimetatud töötajaga koos elas, on see töötaja teinud kaks ja pool aastat palgalist tööd ning olnud siis ülejäänud kuus kuud töötu.
Kolmas küsimus
41 Selle küsimusega tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus teada sisuliselt seda, kas asjaolu, et Türgi päritolu töötaja on liikmesriigis elamise õiguse ja sellest tulenevalt õiguse juurdepääsuks selle riigi tööturule saanud pagulasena, on takistuseks sellele, et tema perekonnaliikmele võiksid laieneda otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõiguga antud õigused.
42 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei sõltu otsusega nr 1/80 Türgi kodanikele antud õiguste kasutamine ühestki tingimustest, mis oleks seotud põhjustega, millest lähtudes neile algselt anti õigus vastuvõtvasse riiki siseneda ja seal elada (vt selle kohta seoses otsuse nr 1/80 artikliga 6 16. detsembri 1992. aasta otsus kohtuasjas C‑237/91: Kus, EKL 1992, lk I‑6781, punktid 21 ja 22, ja eespool viidatud kohtuotsus Payir jt, punkt 40; seoses nimetatud otsuse artikliga 7 5. oktoobri 1994. aasta otsus kohtuasjas C‑355/93: Eroglu, EKL 1994, lk I‑5113, punkt 22).
43 Samuti ei sõltu otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõigu kohaselt Türgi töötaja perekonnaliikmete õigus juurdepääsuks vastuvõtva liikmesriigi tööturule ja sellega seonduv õigus selles riigis elada sellest, millistel asjaoludel see töötaja riiki sisenes ja seal elamise õiguse omandas.
44 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et pagulasi kaitseb juba piisavalt Genfi konventsioon ning nende päritoluriigiga sõlmitud assotsiatsioonilepingu kohaldamisala ei ole vaja neile laiendada. Niisugune „topelteelis” ei näi eriti asjakohane.
45 Sellega seoses tuleb rõhutada, et Genfi konventsiooni artikkel 5 sätestab, et konventsiooni sätted ei takista osalisriigil anda pagulasele ka konventsioonis käsitlemata õigusi ja soodustusi.
46 Otsus nr 1/80 aga annab Türgi päritolu töötaja perekonnaliikmetele õigused, millele nad Genfi konventsiooni alusel tugineda ei saa.
47 Kui otsuse nr 1/80 artikkel 7 näeb ette Türgi töötaja perekonnaliikmete õiguse võtta vastuvõtvas liikmesriigis vastu tööpakkumisi, kui on täidetud teatavad, eelkõige riigis elamise kestusega seonduvad tingimused, siis Genfi konventsioon ei anna pagulase perekonnaliikmetele ühtegi niisugust õigust.
48 Otsus nr 1/80 ei vähenda siiski liikmesriikide õigust reguleerida nii Türgi kodanike sisenemist oma territooriumile kui ka nende esimese tööleasumise tingimusi (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus Payir jt, punkt 36).
49 Siiski seaks keeldumine kohaldada otsust nr 1/80 pagulasseisundi tõttu, mis Ali Altunil oli siis, kui talle Saksamaale sisenemise ja seal elamise luba anti, kahtluse alla nii tema enese kui ka tema perekonnaliikmete õigused, mis neil nimetatud otsuse alusel on.
50 Seega tuleb kolmandale küsimusele vastata, et asjaolu, et Türgi päritolu töötaja on liikmesriigis elamise õiguse ja sellest tulenevalt õiguse juurdepääsuks selle riigi tööturule saanud pagulasena, ei ole takistuseks sellele, et tema perekonnaliikmele võiksid laieneda otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõiguga antud õigused.
Neljas ja viies küsimus
51 Neljanda ja viienda küsimusega, mida tuleb käsitleda koos, tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ja millistel tingimustel saab seada otsuse nr 1/80 artikli 7 esimesest lõigust tulenevad Türgi päritolu töötaja perekonnaliikme õigused kahtluse alla juhul, kui see töötaja sai pagulasseisundi valeandmete alusel.
52 Eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitab, et tema kahtlus selles küsimuses tuleneb sellest, et terve rida asjaolusid viitavad sellele, et andmed, mis Ali Altun varjupaiga taotlemisel andis, ei saanud tõele vastata.
53 Euroopa Kohtu praktika kohaselt eeldab Türgi kodaniku seaduslik töötamine vastuvõtvas liikmesriigis seda, et tema olukord liikmesriigi tööturul ei ole mitte ebakindel, vaid stabiilne, millega seondub vaidlustamatu riigis elamise õigus (20. septembri 1990. aasta otsus kohtuasjas C‑192/89: Sevince, EKL 1990, lk I‑3461, punkt 30, ja 26. oktoobri 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑4/05: Güzeli, EKL 2006, lk I‑10279, punkt 38).
54 Euroopa Kohus on niisuguses kontekstis otsustanud, et perioodid, mille jooksul Türgi töötaja on töötanud, omades elamisluba, mis oli väljastatud selle töötaja pettuse tulemusel, mille eest ta on ka süüdi mõistetud, ei põhine stabiilsel olukorral ja neid tuleb käsitada kui ebakindlaid, kuna asjaomasel isikul ei olnud kõnealustel perioodidel riigis elamise õigust (vt eelkõige 5. juuni 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑285/95: Kol, EKL 1997, lk I‑3069, punkt 27, ja 11. mai 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑37/98: Savas, EKL 2000, lk I‑2927, punkt 61).
55 Sellest, et Türgi kodanik töötas omades elamisluba, mis oli väljastatud pettuse tulemusena, mille eest ta on süüdi mõistetud, ei saa tuleneda viimasele õigusi ning see ei saa olla aluseks tema õiguspärasele ootusele (eespool viidatud kohtuotsus Kol, punkt 28).
56 Võttes arvesse põhjuslikku seost otsusel nr 1/80 põhinevate Türgi päritolu töötaja õiguste ja nende õiguste vahel, millele võivad nimetatud otsuse artikli 7 alusel tugineda tema perekonnaliikmed, kellele on antud luba temaga kaasa tulla, võib selle töötaja niisugune pettus kaasa tuua õiguslikke tagajärgi ka tema perekonnaliikmetele.
57 Neid tagajärgi tuleb siiski hinnata seda kuupäeva arvestades, mil vastuvõtva liikmesriigi ametiasutused võtsid vastu otsuse tunnistada nimetatud töötaja elamisluba kehtetuks.
58 Kui kuupäeval, mil Türgi päritolu töötaja elamisluba tunnistatakse kehtetuks, ei ole tema perekonnaliikmed veel oma õigusi omandanud, sest otsuse nr 1/80 artikli 7 esimeses lõigus sätestatud töötajaga kooselamise aja tingimus ei ole veel täidetud, on liikmesriikidel õigus töötaja perekonnaliikmete suhtes selle töötaja pettuse tagajärgi kohaldada.
59 Seevastu juhul, kui perekonnaliikmed on juba omandanud õiguse juurdepääsuks vastuvõtva liimesriigi tööturule ja sellest tulenevalt riigis elamise õiguse, ei saa neid õigusi nimetatud töötaja elamise õigust mõjutanud varasemate õigusrikkumiste tõttu enam kahtluse alla seada.
60 Mis tahes muu lahendus oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega, mis väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldab eelkõige seda, et õiguslik regulatsioon oleks selge ja täpne ning selle kohaldamine tema subjektidele ettenähtav eriti juhtudel, kui see võib üksikisikutele kaasa tuua soovimatuid tagajärgi (vt selle kohta 13. veebruari 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑143/93: Van Es Douane Agenten, EKL 1996, lk I‑431, punkt 27, ja 18. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑158/07: Föster, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 67).
61 Otsuse nr 1/80 artikli 7 esimesest lõigust tulenev Türgi töötaja perekonnaliikme õigus juurdepääsuks tööturule kaotaks igasuguse tähenduse, kui liikmesriigi pädevatel asutustel oleks võimalik muuta tingimuslikuks või mingilgi viisil piirata selliste konkreetsete õiguste kohaldamist, mis on Türgi immigrantidele nimetatud otsusega antud (vt eespool viidatud kohtuotsus Ergat, punkt 41, ja 25. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑453/07: Er, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 27).
62 Õigusi, mis on otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõiguga antud selles sättes nimetatud tingimustele vastavatele Türgi päritolu töötaja perekonnaliikmetele, võib piirata ainult kahel juhul: kui Türgi päritolu immigrandi viibimine vastuvõtva liikmesriigi territooriumil kujutab endast nimetatud otsuse artikli 14 lõike 1 kohaselt tema isikliku käitumise tõttu reaalset ja tõsist ohtu avalikule korrale, julgeolekule või rahvatervisele, või kui asjaomane isik on lahkunud selle liikmesriigi territooriumilt märkimisväärselt pikaks ajaks ilma õiguspäraste põhjusteta (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus Cetinkaya, punktid 36 ja 38, ning eespool viidatud kohtuotsus Er, punkt 30).
63 Eelmises punktis loetletud piirangute ammendatuse seaks kahtluse alla see, kui liikmesriikide ametiasutustel oleks võimalik neid õigusi, mille immigrandist töötaja perekonnaliikmed on omandanud, selle tõttu tingimuslikuks muuta, piirata või kehtetuks tunnistada, et immigrandile riiki sisenemise ja seal elamise õiguse andmise asjaolusid uuritakse uuesti või hinnatakse ümber.
64 Seega tuleb neljandale ja viiendale küsimusele vastata, et otsuse nr 1/80 artikli 7 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et kui Türgi päritolu töötaja sai pagulasseisundi valeandmete alusel, ei saa nimetatud sättest tulenevaid perekonnaliikme õigusi kahtluse alla seada juhul, kui see perekonnaliige töötajale antud elamisloa kehtetuks tunnistamise kuupäeval vastab nimetatud otsuses sätestatud tingimustele.
Kohtukulud
65 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:
1. Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelise assotsiatsioonilepinguga asutatud assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsuse nr 1/80 assotsiatsiooni arengu kohta artikli 7 esimese lõigu esimest taanet tuleb tõlgendada nii, et nimetatud sättega antud õigused laienevad Türgi päritolu töötaja lapsele ka juhul, kui nende kolme aasta jooksul, mil ta nimetatud töötajaga koos elas, on see töötaja teinud kaks ja pool aastat palgalist tööd ning olnud siis ülejäänud kuus kuud töötu.
2. Asjaolu, et Türgi päritolu töötaja on liikmesriigis elamise õiguse ja sellest tulenevalt õiguse juurdepääsuks selle riigi tööturule saanud pagulasena, ei ole takistuseks sellele, et tema perekonnaliikmele võiksid laieneda otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõiguga antud õigused.
3. Otsuse nr 1/80 artikli 7 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et kui Türgi päritolu töötaja sai pagulasseisundi valeandmete alusel, ei saa nimetatud sättest tulenevaid perekonnaliikme õigusi kahtluse alla seada juhul, kui see perekonnaliige töötajale antud elamisloa kehtetuks tunnistamise kuupäeval vastab nimetatud otsuses sätestatud tingimustele.
Allkirjad