Language of document : ECLI:EU:F:2007:117

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

28. juuni 2007

Kohtuasi F-38/06

Irène Bianchi

versus

Euroopa Koolitusfond (ETF)

Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Tähtajaline leping – Pikendamata jätmine – Ebapädevus – Põhjendamiskohustus – Ilmne hindamisviga

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles I. Bianchi nõuab muu hulgas, et tühistataks ETF‑i 24. oktoobri 2005. aasta otsus, millega keelduti tema tähtajalise ajutise teenistuja lepingu pikendamisest ja mõistetaks välja talle vaidlustatud otsusega tekitatud kahju.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Ametniku halduslikku seisundit mõjutav otsus

(Personalieeskirjad, artikkel 26)

2.      Ametnikud – Institutsiooni sisejuhis

3.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Tähtajalise lepingu pikendamine

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 47 punkt b)

1.      Personalieeskirjade artikli 26 esimese lõigu eesmärk on tagada ametniku kaitseõigused, vältides seda, et ametisse nimetava asutuse otsused, mis mõjutavad ametniku halduslikku seisundit ja teenistuskäiku, põhineksid ametniku pädevust, tulemuslikkust või käitumist puudutavatel asjaoludel, mida ei ole tema isikutoimikus mainitud. Sellest tuleneb, et niisugustel faktilistel asjaoludel põhinev otsus on vastuolus personalieeskirjades ette nähtud tagatistega ning tuleb tühistada, sest on vastu võetud õigusvastase menetluse tulemina.

Ehkki personalieeskirjade artiklis 26 osutatud dokumentide isikutoimikusse lisamata jätmine on kahetsusväärne, ei saa selle asjaoluga õigustada otsuse tühistamist, kui huvitatud isikul oli võimalik enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist esitada tõhusalt oma märkused neis dokumentides kajastunud asjaolude kohta ja kui ta tutvus reaalselt nende sisuga enne kaebuse esitamise tähtaja möödumist, nii et tingimused, millel ta oma kaitseõigust kasutada sai, ei oleks oluliselt erinenud, kui vaidlusalused dokumendid oleksid olnud tema isikutoimikusse lisatud.

(vt punktid 45, 46 ja 48)

Viited:

Euroopa Kohus: 3. veebruar 1971, kohtuasi 21/70: Rittweger vs. komisjon (EKL 1971, lk 7, punktid 29–41).

Esimese Astme Kohus: 30. november 1993, kohtuasi T‑78/92: Perakis vs. parlament (EKL 1993, lk II‑1299, punkt 27); 9. veebruar 1994, kohtuasi T‑109/92: Lacruz Bassols vs. Euroopa Kohus (EKL AT 1994, lk I‑A‑31 ja II‑105, punkt 68); 6. veebruar 2003, kohtuasi T‑7/01: Pyres vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑37 ja II‑239, punkt 70).

2.      Institutsiooni töötajatele mõeldud suuniste eelnõu, mida administratsioon ei ole kinnitanud ega ametlikult vastu võtnud ja mille sisu on pelgalt soovituslik, ei ole otsus, mis looks selle adressaatideks olevatele isikutele õigusi ja kohustusi. Tõsiasi, et see eelnõu on administratsiooni Intranetis avaldatud ning et administratsioon on praktikas kohaldanud etteteatamistähtaega, mille eelnõu teenistussuhte lõpetamise või ajutise teenistuja lepingu pikendamata jätmise puhuks välja pakub, ei võimalda järeldada, et tegemist on administratsioonile siduva aktiga, mis loob töötajatele subjektiivseid õigusi.

(vt punktid 80 ja 81)

3.      Pädeval ametiasutusel on ajutiste teenistujate tähtajaliste lepingute pikendamata jätmise üle otsustamisel ulatuslik kaalutlusõigus ning ühenduse kohtu vastav kontroll peab piirduma selle tuvastamisega, et ei oleks tehtud ilmselget viga teenistuse huvide hindamisel või esinenud võimu kuritarvitamist.

Sellega seoses on pädev asutus tal lasuvast hoolitsemiskohustusest tulenevalt kohustatud võtma teenistuja olukorda puudutavat otsust tehes arvesse kõiki otsuse seisukohast määravat tähtsust omavaid asjaolusid, sh eelkõige asjaomase teenistuja huve. Nii on see juhul, kui huvitatud isikul on võimalus tuua oma huvid esile vastutava ametiasutusega toimunud vestluse käigus enne lepingu pikendamata jätmise otsuse vastuvõtmist ja kui see otsus võetakse vastu pärast seda, kui on ära kuulatud nii need teenistused, milles huvitatud isik töötas, kui ka need, millesse ta oleks lepingu pikendamise korral määratud. Ajutisel teenistujal ei ole mingit õigust lepingu pikendamisele; pikendamine on pelk võimalus, mille eeltingimus on kooskõla teenistuse huvidega.

(vt punktid 92–94 ja 96–98)

Viited:

Euroopa Kohus: 29. juuni 1993, kohtuasi C‑298/93 P: Klinke vs. Euroopa Kohus (EKL 1993, lk I‑3009, punkt 38).

Esimese Astme Kohus: 18 aprill 1996, kohtuasi T‑13/95: Kyrpitsis vs. Euroopa Majandus‑ ja Sotsiaalkomitee (EKL AT 1996, lk I‑A‑167 ja II‑503, punkt 52); 12. detsember 2000, kohtuasi T‑223/99: Dejaiffe vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL AT 2000, lk. I‑A‑277 ja II‑1267, punktid 51 ja 53); 6. veebruar 2003, kohtuasi T‑7/01: Pyres vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑37 ja II‑239, punktid 51 ja 64); 1. märts 2005, kohtuasi T‑258/03: Mausolf vs. Europol (EKL AT 2005, lk I‑A‑45 ja II‑189, punkt 49).