AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (kolmas koda)

30. aprill 2008

Kohtuasi F‑16/07

Adriana Dragoman

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Konkurss – Konkursikomisjon – Konkursikomisjoni erapooletuse põhimõte – Personalieeskirjade artikkel 11a – Asutusesiseste ja -väliste kandidaatide võrdne kohtlemine – Kandidaadi väljajätmine – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles A. Dragoman palub tühistada avaliku konkursi EPSO/AD/34/05 rumeenia keele tõlkijate reservi moodustamiseks (konverentsitõlgid – AD 5) konkursikomisjoni 12. detsembri 2006. aasta otsus teda sellesse reservnimekirja mitte kanda.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjoni erapooletuse põhimõte

(Personalieeskirjad, artikkel 11a)

2.      Ametnikud – Konkurss – Konkursi korraldamine

(Personalieeskirjad, III lisa)

3.      Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Kandidatuuri tagasilükkamine – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Menetluse konfidentsiaalsusest kinnipidamine

(Personalieeskirjad, artikkel 25; III lisa artikkel 6)

1.      Konkursikomisjoni erapooletuse põhimõte on võrdse kohtlemise põhimõtte väljendus ja ühenduse õigusest tulenev tagatis.

Siiski ei piisa üksnes konkursikomisjoni liikme ja kandidaadi vahelisest tutvusest selle tõendamiseks, et kõnealusel liikmel on „isiklikud huvid, eelkõige perekondlikud ja finantshuvid” personalieeskirjade artikli 11a tähenduses, mis võiksid iseenesest seada tema erapooletuse kahtluse alla. Asjaolu, et konkursikomisjoni liige tunneb isiklikult ühte kandidaati, ei tähenda tingimata, et sellel liikmel oleks varem kujunenud soodne suhtumine kõnealuse kandidaadi sooritusse. Pealegi, kuna suulise katse puhul ei ole selle olemusest tulenevalt võimalik jääda anonüümseks, ei saa asjaolu, et kandidaat kandis teenistuskaarti, mitte külalise kaarti, anda konkursikomisjonile niisugust informatsiooni, mida tal ei ole lubatud omada.

(vt punktid 41, 44 ja 46)

2.      Konkursikomisjonil on suuliste katsete üksikasjalike eeskirjade ning täpse sisu osas lai kaalutluspädevus tingimusel, et komisjon järgib hoolikalt nende katsete korraldamise reegleid. Niisiis, kui üldisele suulisele katsele eelneva esimese suulise tõlke katse alguses otsustab komisjon paluda kandidaadil end tutvustada, et panna teda end mugavalt tundma, ei ületa komisjon pädevuse piire.

(vt punktid 51 ja 57)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 24. september 2002, kohtuasi T‑92/01: Girardot vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑163 ja II‑859, punkt 24) ; 5. aprill 2005, kohtuasi T‑336/02: Christensen vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑75 ja II‑341, punkt 38)

3.      Huve kahjustava otsuse põhjendamise kohustuse eesmärk on esiteks anda asjaomasele isikule teavet selle kohta, kas otsus on põhjendatud ja teiseks võimaldada teostada selle kohtulikku kontrolli. Konkursikomisjoni tehtud otsuste puhul tuleb seda kohustust siiski sobitada konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusega, mis on ette nähtud personalieeskirjade III lisa artiklis 6. Konfidentsiaalsus kehtestati eesmärgiga tagada konkursikomisjoni autonoomsus ja tema tegevuse objektiivsus, kaitstes teda igasuguse välise – ühenduse asutuste endi, asjaomaste kandidaatide või kolmandate isikute poolse – sekkumise ja surve eest. Seega on konfidentsiaalsusega vastuolus nii konkursikomisjoni üksikute liikmete kandidaate puudutavate seisukohtade avaldamine kui ka kandidaatide isikulise või võrdleva hindamisega seotud teabe avalikustamine.

Neil asjaoludel peab konkursikomisjoni otsuste põhjendamise kohustus arvesse võtma kõnealuse tegevuse olemust, mis hõlmab üldiselt vähemalt kahte eraldi staadiumi – esiteks kandidatuuri läbivaatamine, et valida välja konkursile lubatavad kandidaadid, ja teiseks vaba ametikoha kandidaatide võimete hindamine sobivate kandidaatide loetelu koostamiseks. Konkursikomisjoni menetluse teine staadium on eelkõige võrdlev ning sellest tulenevalt niisugusele menetlusele omaselt konfidentsiaalne. Parandamiskriteeriumid, mille konkursikomisjon on enne katseid kehtestanud, on selle võrdleva hindamise oluline osa, mida konkursikomisjoni kandidaatide teenete hindamisel kasutab. Konkursikomisjoni võrdlevaid hinnanguid väljendab tema poolt kandidaatidele antud hinne. Arvestades konkursikomisjoni menetluse kohustuslikku konfidentsiaalsust, on erinevatel katsetel saadud hinnete teatamine konkursikomisjoni otsuste piisav põhjendamine, sest komisjon ei ole kohustatud täpsustama, milliseid kandidaatide vastuseid hinnati ebapiisavaks, või selgitama, miks need vastused hinnati ebapiisavaks.

(vt punkt 63)

Viited:

Euroopa Kohus: 4. juuli 1996, kohtuasi C‑254/95 P: parlament vs. Innamorati (EKL 1996, lk I‑3423, punktid 23–31)

Esimese Astme Kohus: 27. märts 2003, kohtuasi T‑33/00: Martínez Páramo jt vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑105 ja II‑541, punktid 43–52)