AVALIKU TEENISTUSE KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS
30. jaanuar 2008
Kohtuasi F‑64/07 R
S
versus
Euroopa Parlament
Avalik teenistus – Ajutiste meetmete kohaldamise menetlus – Akti kohaldamise peatamise taotlus – Kiireloomulisus – Puudumine
Ese: EÜ artikli 242, EÜ artikli 243, EA artikli 157 ja EA artikli 158 alusel esitatud taotlus, millega S palub peatada parlamendi 27. juuli 2007. aasta sellise otsuse kohaldamine, millega ta viidi Brüsselisse üle teabedirektoraati direktori nõunikuks.
Otsus: Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.
Kokkuvõte
1. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju
(EÜ artiklid 242 ja 243; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 102 lõige 2)
2. Ajutiste meetmete kohaldamine – Vastuvõetavuse tingimused – Hagiavaldus – Vorminõuded
(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 102 lõige 2)
1. Ajutiste meetmete kohaldamise kiireloomulisust tuleb hinnata arvestades vajadust menetluses ajutise mõjuga määruse tegemise järele, et vältida tõsise ja korvamatu kahju tekkimist poolele, kes meetme kohaldamist taotleb. See pool peab tõendama, et ta ei saa oodata põhimenetluse lõpuni ilma, et talle selline kahju tekiks. Kuigi on tõsi, et sellise kahju kindlakstegemiseks ei ole vaja nõuda, et kahju tekkimine oleks tõendatud absoluutse kindlusega ning piisab, kui see on piisavalt tõenäolisel määral ettenähtav, peab hageja sellegipoolest tõendama faktilisi asjaolusid, mida peetakse tõsise ja korvamatu kahju aluseks.
(vt punktid 30 ja 31)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 1. juuli 1999, kohtuasi T‑111/99 R: Samper vs. parlament (EKL AT 1999, lk I‑A‑111 ja II‑609, punkt 38); 7. detsmeber 2001, kohtuasi T‑192/01 R: Lior vs. komisjon (EKL 2001, lk II‑3657, punkt 49); 6. detsember 2002, kohtuasi T‑275/02 R: D vs. EIP (EKL AT 2002, lk I‑A‑259 ja II‑1295, punktid 59 ja 60).
2. Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 102 lõike 2 kohaselt tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotlustes nimetada fakti- ja õigusväited, mis esmapilgul (fumus boni juris) õigustavad taotletavate ajutiste meetmete kohaldamist.
(vt punkt 38)