AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

4. detsember 2008

Kohtuasi F‑6/08

Jessica Blais

versus

Euroopa Keskpank (EKP)

Avalik teenistus – EKP personal – Töötasu – Kodumaalt lahkumise toetus – EKP personali teenistustingimuste artiklis 17 sätestatud tingimused – Kohtukulude väljamõistmine hagejalt – Õigluse nõue – Kodukorra artikli 87 lõige 2

Ese:      EL lepingule lisatud protokolli Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta artikli 36.2 alusel esitatud hagi, millega J. Blais palus tühistada Euroopa Keskpanga 15. augusti 2007. aasta otsuse mitte maksta talle kodumaalt lahkumise toetust, mida kinnitati EKP presidendi 8. novembri 2007. aasta otsusega.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Mõista pool Euroopa Keskpanga kohtukuludest välja hagejalt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. Euroopa Keskpank kannab poole oma kohtukuludest.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Töötasu – Kodumaalt lahkumise toetus – Saamise tingimused – Teenistuskoha liikmesriigi kodakondsusega ametnikud

(Personalieeskirjad, VII lisa artikli 4 lõige 1; Euroopa Keskpanga personali teenistustingimused, artikli 17 esimene lõik)

2.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Töötasu – Kodumaalt lahkumise toetus – Saamise tingimused – Teenistuskoha liikmesriigi kodakondsusega ametnikud

(Personalieeskirjad, VII lisa artikli 4 lõige 1; Euroopa Keskpanga personali teenistustingimused, artikkel 17)

3.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Töötasu – Kodumaalt lahkumise toetus – Saamise tingimused – Topeltkodakondsusega isikud, kellel on teenistuskoha liikmesriigi kodakondsus

(Euroopa Keskpanga personali teenistustingimused, artikkel 17)

4.      Menetlus – Kohtukulud – Kulu – Õigluse nõude arvesse võtmine

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artiklid 87 lõige 2)

1.      Personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 eeskujul kehtestab Euroopa Keskpanga personali teenistustingimuste artikkel 17 kodumaalt lahkumise toetuse saamiseks negatiivse alalise elukoha tingimuse, st teenistuskoha liikmesriigis alalise elukoha puudumine kindla perioodi jooksul enne seda, kui huvitatud isik tööle asub. Seda perioodi määratletakse erinevalt, sõltuvalt sellest, kas kõnealusel personali liikmel on teenistuskoha liikmesriigi kodakondsus või mitte, või kas tal on see kunagi olnud või mitte. Teenistustingimuste artikli 17 esimese lõigu punkti i alusel on personali liikmetel, kellel ei ole ega ole kunagi olnud teenistuskoha liikmesriigi kodakondsust, õigus kodumaalt lahkumise toetusele, välja arvatud siis, kui nende alaline elukoht või põhilise tegevusalaga tegelemise koht asus selles liikmesriigis kuus kuud enne teenistusse asumist lõppenud viie aasta jooksul. Seevastu teenistustingimuste artikli 17 esimese lõigu punkti ii kohaselt on personali liikmetel, kellel on või on olnud selle riigi kodakondsus, mille territooriumil asub nende teenistuskoht, õigus kodumaalt lahkumise toetusele üksnes siis, kui nende alaline elukoht oli väljaspool seda riiki enne teenistusse asumise kuupäeva lõppenud kümne aasta jooksul.

Personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 sätetes ette nähtud kodumaalt lahkumise toetuse mõte on kompenseerida erakorralised kulud ja takistused, mis tulenevad teenistuskohustuste püsivast täitmisest riigis, millega ametnikul ei ole või ei ole enam enne ametisse astumist kestvat sidet. Sama kehtib analoogia alusel ka Euroopa Keskpanga personali kohta. Seetõttu on personali teenistustingimuste artikli 17 mis tahes tõlgendus, millega kodumaalt lahkumise toetusest jäetakse ilma sellises olukorras olevad personali liikmed, vastuolus kodumaalt lahkumise toetuse mõttega. Olukord on selline siis, kui teenistustingimuste artikli 17 esimese lõigu punktis ii käsitletud teenistusse asumist tõlgendatakse nii, et see võib tähendada üksnes personali liikmena teenistusse asumist. Nimelt, kuna see säte eeldab, et huvitatud isiku alaline elukoht on väljaspool teenistuskoha liikmesriiki terve võrdlusperioodi jooksul, siis piisaks sellest, kui selle sätte punkti ii alla kuuluva personali liikme, st isiku, kellel on või kellel on olnud teenistuskoha liikmesriigi kodakondsus, teenistusse võtmisele eelnes lühema kui aastase kestusega tähtajaline leping, et nimetatud personali liikmelt – kes pidi oma alalise elukoha üle viima teenistuskoha liikmesriiki enne teenistusse asumist – võetakse automaatselt võimalus saada kodumaalt lahkumise toetust, isegi kui ta ei elanud alaliselt teenistuskoha liikmesriigis kümne aasta jooksul, mis eelnesid tema töölevõtmisele lühiajalise lepingulise töötajana.

Järelikult tuleb teenistustingimuste artikli 17 esimese lõigu punkti ii tähenduses teenistusse asumist tõlgendada nii, et see tähendab esimest korda tööle asumist Euroopa Keskpangas, sõltumata sellest, mis liiki töölepingu huvitatud isik EKP‑ga sõlmis.

(vt punktid 54, 55, 72 ja 75)

Viited:

Euroopa Kohus: 13. november 1986, kohtuasi 330/85: Richter vs. komisjon (EKL 1986, lk 3439, punkt 6).

Üldkohus: 30. märts 1993, kohtuasi T‑4/92: Vardakas vs. komisjon (EKL 1993, lk II‑357, punkt 39); 14. detsember 1995, kohtusi T‑72/94: Diamantaras vs. komisjon (EKL AT 1995, lk I‑A‑285 ja II‑865, punkt 48).

2.      Määrates kindlaks kodumaalt lahkumise toetuse saamise õiguse olemasolu, vastab Euroopa Keskpanga personali teenistustingimuste artiklis 17 viidatud alaline elukoht analoogselt personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõikes 1 mainituga kohale, kuhu asjaomane isik on püsivalt või peamiselt oma huvid koondanud ja mille ta on valinud kavatsusega anda sellele püsiv tähendus. Alalise elukoha tingimust tuleb hinnata kõiki käesolevas asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvestades. Nimelt sõltub kodumaalt lahkumise mõiste huvitatud isiku konkreetsest olukorrast, eelkõige asjaolust, kas vaatamata sellele, et tal on teenistuskoha liikmesriigi kodakondsus, on ta tegelikult katkestanud sotsiaalsed ja tööalased suhted selle riigiga, viies oma alalise elukoha täielikult ja pikaajaliselt sellest riigist välja.

Tegelik elukoht, tööalane tegevus ja isiklikud suhted on elukoha peamised tingimused.

Vaid ülikooliõpingute lõpetamiseks ja kutsealase praktika läbimiseks riigis elamine ei võimalda eeldada kavatsust koondada oma huvid püsivalt sellesse riiki. Seevastu riiki kolimine, et elada seal koos oma elukaaslasega, üürida eluase, et elukaaslasega selles elada, ja seal töötamine tähtajalise töölepingu raames võimaldavad eeldada huvide koondamist kõnealusesse riiki.

(vt punktid 87, 88, 90 ja 91)

Viited:

Euroopa Kohus: eespool viidatud kohtuasi Richter vs. komisjon, punkt 6.

Üldkohus: 28. september 1993, kohtuasi T‑90/92: Magdalena Fernández vs. komisjon (EKL 1993, lk II‑971, punktid 27–30); 25. oktoober 2005, kohtuasi T‑299/02: Dedeu i Fontcuberta vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑303 ja II‑1377, punkt 77); 27. september 2006, kohtuasi T‑259/04: Koistinen vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑177 ja II‑A‑2‑879); 19. juuni 2007, kohtuasi T‑473/04: Asturias Cuerno vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑2‑0000 ja II‑A‑2‑0000, punkt 74).

Avaliku Teenistuse Kohus: 20. november 2007, kohtuasi F‑120/05: Kyriazis vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 50).

3.      Arvestades kodumaalt lahkumise toetuse eesmärki – kompenseerida erakorralised kulud ja takistused, mis tulenevad teenistuskohustuste püsivast täitmisest riigis, millega ametnikul ei ole või ei ole enam enne ametisse astumist kestvat sidet –, on Euroopa Keskpanga personali teenistustingimuste artiklis 17 sätestatud erinevat kohtlemist, mis paneb ebasoodsasse olukorda teenistuskoha liikmesriigi kodanikust personali liikme, võimalik õigustada vaid eeldusega, et isiku kodakondsus on tõsiseks näitajaks suure hulga tihedate sidemete kohta selle isiku ja selle riigi vahel, mille kodanik ta on. Euroopa Keskpanga nõukogul on talle selles valdkonnas antud kaalutlusõiguse raames õigus eelnevast järeldada, et teenistuskoha liikmesriigi kodakondsusega personali liikmetel, isegi nendel, kes pidid oma elukohta teenistusse asumise tõttu muutma, ei ole neid kulusid ega takistusi, mida kodumaalt lahkumise toetus peab kompenseerima, ja igal juhul ei ole neil see samal tasemel kui personali liikmetel, kellel see kodakondsus puudub, ning seetõttu ei pea neile üldiselt seda toetust maksma. Lisaks on põhjust sellest välistamisreeglist tehtud eranditele kehtestada ranged tingimused, eelkõige teenistuskoha liikmesriigis mis tahes alalise elukoha puudumine kümne aasta jooksul enne teenistusse asumist.

EKP nõukogu peab talle selles valdkonnas antud avarat kaalutlusõigust kasutades kindlaks määrama, millistel tingimustel võib teenistuskoha liikmesriigi kodanikke lugeda selles riigis väljaspool kodumaad asuvateks. Teenistustingimuste artiklis 17 esitatud kriteerium, et ta ei ole teenistuskoha liikmesriigis elanud kümne aasta jooksul enne teenistusse asumist, näib olevat piisav ja mõistlik. Ühenduse seadusandja kehtestas sama kriteeriumi personalieeskirjade VII lisa artiklis 4 ühenduse ametnikele kodumaalt lahkumise toetuse määramiseks.

Lisaks on Euroopa Keskpanga avarat kaalutlusõigust arvestades tal õigus kohaldada topeltkodakondsusega isikutele üldisi eeskirju ning maksta teenistustingimuste artikli 17 esimese lõigu punkti ii järgset kodumaalt lahkumise toetust üksnes isikutele, kes asuvad teenistuskoha riigis objektiivselt väljaspool kodumaad. Nii võib panga personalile kohaldatavate eeskirjade artikkel 3.7.4 teenistustingimuste artikli 17 esimese lõigu punkti ii kohaldamise eesmärgil õiguspäraselt samastada topeltkodakondsusega isiku, kelle üks kodakondsus on selle riigi oma, mille territooriumil asub tema töökoht, personali sellise liikmega, kellel on üksnes nimetatud riigi kodakondsus.

(vt punktid 102, 106 ja 107)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. juuli 2007, kohtuasi F‑7/06: B vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 39, ja seal viidatud kohtupraktika).

4.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 87 lõikes 2 on sätestatud, et kui õiglus seda nõuab, võib Avaliku Teenistuse Kohus otsustada, et kaotaja pool kannab vaid osa kohtukuludest või et ta ei kanna neid üldse.

Sellega seoses on nimetatud sätte kohaldamist õigustavad asjaolud institutsiooni käitumine, vaidluse keskmes oleva rahasumma suurus, hageja argumentide tõsiseltvõetavus, hageja tehtud kulude suurus, võrreldes tema vahenditega, ja tema tööalane olukord.

(vt punktid 111–116)