Language of document : ECLI:EU:F:2009:76

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

2. juuli 2009

Kohtuasi F‑49/08

Massimo Giannini

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Lepingulised töötajad – Teenistusest vabastamine katseaja lõpus – Eeskirjadevastastes tingimustes läbitud katseaeg – Eeskirjade eiramine hindamismenetluses – Sõidukulud – Delegatsioon kolmandas riigis

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega M. Giannini palub: tühistada komisjoni otsus ta teenistusest vabastada, millest teatati 10. juulil 2007, ja vajalikul määral tühistada tema poolt selle otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmise otsus; sellest tulenevalt kohustada komisjoni täitma kõiki tema lepingu jätkumisega seotud rahalisi kohustusi; igal juhul tühistada 27. juuli 2007. aasta ja 20. septembri 2007. aasta otsused pidada tema 2007. aasta augustikuu palgalt kinni 5218,22 eurot ning sellest tulenevalt hüvitada nimetatud summa koos viivisega; igal juhul tühistada 28. augusti 2007. aasta otsus, millega piirati sisseseadmistoetust kolmandikule 2006. aasta novembris saadud summast ja arvati ülejäänud kaks kolmandikku ehk 4278,50 eurot maha 2008. aasta veebruari palgast, ning sellest tulenevalt hüvitada nimetatud summa koos viivisega; mõista välja kahjuhüvitis esialgsel hinnangul 200 000 euro suuruse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Otsus: Tühistada komisjoni 27. juuli 2007. aasta otsus pidada kinni kolmandik hagejale 2007. aastaks määratud sõidukuludest. Mõista komisjonilt hageja kasuks välja 27. juuli 2007. aasta otsusega alusetult kinnipeetud summa, välja arvatud hageja perekonna sõidukulude osa; sellele summale lisandub alates kinnipidamise päevast kuni makse tegeliku sooritamiseni Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatava intressimäära alusel arvutatud ja kõnealusel perioodil kehtinud intress, millele on juurde arvestatud kaks protsendipunkti. Ära on langenud vajadus otsustada nõude üle tühistada 28. augusti 2007. aasta otsus, millega komisjon piiras hageja sisseseadmistoetust kolmandikule 2006. aasta novembris saadud summast. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud enda kanda ja mõista temalt välja kolm neljandikku komisjoni kohtukuludest. Jätta neljandik komisjoni kohtukuludest tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus – Rahalised vaidlused personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 tähenduses – Mõiste

(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1)

2.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töölevõtmine – Katseaeg – Eesmärk – Toimumise tingimused

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 84)

3.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Palgaastme ja –järgu määramine – Tegevusüksusse IV kuuluva lepingulise töötaja töötamine tegevusüksusesse AST kuuluva ametniku järelevalve all

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 80 lõige 2)

4.      Ametnikud – Töölevõtmine – Katseaeg – Toimumuse tingimused – Hoiatus

(Personalieeskirjad, artikkel 34)

5.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik ja I lisa artikli 7 lõige 3; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 35 lõige 1)

6.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töölevõtmine – Katseaeg – Tulemuste hindamine

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 84 lõige 3)

7.      Ametnikud – Võrdne kohtlemine – Alaliselt ametisse nimetatud ametnikud ja katseajal olevad töötajad

(Personalieeskirjad, artikkel 43; muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 84)

8.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töölevõtmine – Katseaeg – Katseaja lõpparuanne – Ulatus ja sisu

(Personalieeskirjad, artikkel 25; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 11 esimene lõik ja artikkel 81)

9.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töölevõtmine – Katseaeg – Katseaja lõpparuanne

(Personalieeskirjad, artikkel 25; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 11 esimene lõik, artikkel 81 ja artikli 84 lõige 3)

10.    Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töölevõtmine – Katseaeg – Teenistusest vabastamise otsus

(Personalieeskirjad, artikkel 25; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 11 esimene lõik ja artikkel 81)

11.    Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töölevõtmine – Katseaeg – Negatiivne hinnang asjaomase isiku võimetele – Katseaja pikendamine

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 84 lõige 3)

12.    Ametnikud – Kulude hüvitamine – Iga-aastased sõidukulud

(Personalieeskirjad, VII lisa artikkel 8)

13.    Ametnikud – Kulude hüvitamine – Iga-aastased sõidukulud

(Personalieeskirjad, VII lisa artikli 8 lõige 4)

1.      Personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 mõttes on „rahalised vaidlused” mitte ainult teenistujate poolt institutsioonide vastu esitatud kahju hüvitamise hagid, vaid ka kõik need hagid, millega taotletakse seda, et institutsioon maksaks teenistujale rahasumma, mis viimase hinnangul tuleb talle personalieeskirjade või muu teenistussuhteid reguleeriva akti alusel välja maksta. Personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 alusel on ühenduste kohtul neis vaidlustes täielik pädevus, mis annab nimetatud kohtule volitused lahendada lõplikult tema menetluses olevad vaidlused ehk teisisõnu otsustada kõigi teenistuja õiguste ja kohustuste üle, välja arvatud juhul, kui selline kohtuotsuse osa jäetakse asjaomase institutsiooni kontrolli alla täitmiseks tingimustel, mis on kohtuotsuses täpselt määratletud. Seega on ühenduste kohus pädev vajadusel mõistma institutsioonilt välja rahasumma, mida hagejal on personalieeskirjade või mõne muu õigusakti alusel õigus saada.

(vt punktid 39–42)

Viited:

Euroopa Kohus: 18. detsember 2007, kohtuasi C‑135/06 P: Weißenfels vs. parlament (EKL 2007, lk I‑12041, punktid 65, 67 ja 68).

2.      Katseaja lõpus teenistusest vabastamise otsus tuleb tühistada, kui hageja ei saanud oma katseaega läbida nõuetekohastes tingimustes.

Kuigi katseaega, mis on mõeldud katseajal oleva teenistuja võimete ja käitumise hindamiseks, ei saa samastada koolitusperioodiga, on siiski kohustuslik anda asjaomasele teenistujale selle aja jooksul võimalus üles näidata oma oskusi. See tingimus tähendab praktikas, et katseajal olevale teenistujale peavad olema tagatud sobivad juhised ja nõuanded, et tal oleks võimalik kohanduda tema töökoha konkreetsete vajadustega.

Juhiste ja nõuannete nõutavat taset ei tule hinnata abstraktselt vaid konkreetselt, võttes arvesse täidetavate ülesannete laadi. Sel puhul ei saa jätta tähelepanuta katseajal oleva teenistuja varasemat kogemust. Nimelt, kuigi see kogemus ei saa iseenesest katseaja kasulikkust kahtluse alla seada, võib see määrata, kuivõrd tuleb teenistujat juhendada, et katseaja eesmärk oleks täidetud.

(vt punkt 65)

Viited:

Euroopa Kohus: 15. mai 1985, kohtuasi 3/84: Patrinos vs. majandus- ja sotsiaalkomitee (EKL 1985, lk 1421, punktid 20–24).

Esimese Astme Kohus: 1. aprill 1992, kohtuasi T‑26/91: Kupka-Floridi vs. majandus- ja sotsiaalkomitee (EKL 1992, lk II‑1615, punkt 44); 30. november 1994, kohtuasi T‑568/93: Correia vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑271 ja II‑857, punkt 34); 5. märts 1997, kohtuasi T‑96/95: Rozand-Lambiotte vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑35 ja II‑97, punkt 95).

Avaliku Teenistuse Kohus: 18. oktoober 2007, kohtuasi F‑112/06: Krcova vs. Euroopa Kohus (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 48, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtusse (kohtuasi T‑498/07 P); 16. aprill 2008, kohtuasi F‑73/07: Doktor vs. nõukogu (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punktid 31 ja 33–36, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtusse (kohtuasi T‑248/08 P).

3.      Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 80 lõikest 2 tuleneb, et tegevusüksuse IV lepingulised töötajad täidavad oma ülesandeid ametnike järelevalve all sõltumata viimaste kategooriast. Seega ei ole nimetatud sättega keelatud see, et tegevusüksusesse IV kuuluv lepinguline töötaja täidab vajadusel oma ülesandeid tegevusüksusesse AST kuuluva ametniku järelevalve all.

(vt punkt 72)

4.      Katseajal oleva ametniku õigus läbida oma katseaeg nõuetekohastes tingimustes on piisavalt tagatud suulise hoiatusega, mis võimaldab tal kohandada ja parandada oma tulemuslikkust teenistuse vajaduste jaoks.

(vt punkt 84)

Viited:

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Rozand-Lambiotte vs. komisjon (punkt 102).

5.      Kuigi Esimese Astme Kohtule esitatud hagiavaldust saab konkreetsete punktide osas toetada ja täiendada viidetega hagiavaldusele lisatud dokumentide lõikudele, on lisadel üksnes tõenduslik ja abistav ülesanne ning neid ei saa seetõttu kasutada selleks, et neis täiendada hagiavalduses ülevaatlikult esitatud fakti- ja õigusväiteid, kajastades seal väiteid või argumente, mida hagiavalduses endas ei ole. Hageja peab hagiavalduses märkima täpselt oma väited, mille kohta ta otsust palub, ning vähemalt kokkuvõtlikult väidete aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud.

Avaliku Teenistuse Kohtus võib lisades seda vähem täiendada hagiavalduses ülevaatlikult esitatud fakti- ja õigusväiteid, kajastades seal väiteid või argumente, mida hagiavalduses endas ei ole, kuna Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 7 lõike 3 kohaselt koosneb Avaliku Teenistuse Kohtu menetluse kirjalik osa põhimõtteliselt vaid ühest kirjalike seisukohtade vahetamisest, kui Avaliku Teenistuse Kohus ei otsusta teisiti. See Avaliku Teenistuse Kohtu menetluse eripära selgitab asjaolu, miks Esimese Astme Kohtu ja Euroopa Kohtu menetlusest erinevalt ei saa Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 esimese lõigu alusel olla hagiavalduses esitatud väited ja argumendid kokkuvõtlikud. Selline paindlikkus tooks praktikas suures osas kaasa Euroopa Kohtu põhikirja I lisas nimetatud hilisema erieeskirja mõtte kadumise.

(vt punktid 86 ja 87)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 30. jaanuar 2007, kohtuasi T‑340/03: France Télécom vs. komisjon (EKL 2007, lk II‑107, punkt 167).

6.      Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 84 lõike 3 eesmärk on anda hindajale ja teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele katseajal oleva teenistuja võimete ja tulemuslikkuse teenistuse huvides hindamisel ulatuslik otsustusruum. Seega ei saa ühenduste kohus asendada oma hinnangut institutsioonide hinnanguga osas, mis puudutab katseaja hindamise asjaolude asjakohasust, vaid tema kontroll piirdub sellega, kas ei ole tehtud ilmset hindamisviga või võimu kuritarvitatud.

(vt punkt 89)

Viited:

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Rozand-Lambiotte vs. komisjon (punkt 112).

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Krcova vs. Euroopa Kohus (punkt 62).

7.      Ametnikele antud hindamisega seonduvaid menetlustagatisi ei saa laiendada katseajal olevatele teenistujatele. Alaliselt ametisse nimetatud ametniku ja katseajal oleva teenistuja õiguslike ja faktiliste olukordade vahel on aga põhimõttelisi erinevusi. Eelkõige ei ole katseajal oleva teenistuja faktiline olukord võrreldav sellise ametniku olukorraga, kes on teenistuses olnud aastaid. Lisaks ei ole ametnike hindamise reeglid ülekantavad katseajal olevate teenistujate hindamisele. Alaliselt ametisse nimetatud ametniku hindamisaruandel ja katseaja lõpparuandel on erinevad ülesanded, sest katseaja lõpparuande eesmärk on põhiliselt hinnata katseajal oleva teenistuja võimet täita tema tööülesandeid, hindamisaruanne aga on mõeldud peamiselt selleks, et anda administratsioonile regulaarset ja võimalikult täielikku teavet selle kohta, kuidas ametnik oma teenistust täidab.

(vt punktid 92 ja 95)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Doktor vs. nõukogu (punktid 85 ja 86).

8.      Lepingulise töötaja katseaja aruanne ja sellele järgnevad arvamused, nagu ülemuse või hindamiskomitee arvamus ei ole isiku kahjuks tehtud otsused personalieeskirjade artikli 25 tähenduses, millele on viidatud muude teenistujate teenistustingimuste artikli 11 esimeses lõigus ja artiklis 81. Seetõttu, kuigi katseaja aruanne ja sellele järgnevaid arvamused peavad sisaldama piisavalt argumente, et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus saaks põhjendada ja teha oma otsuse, ei tule neis siiski üksikasjalikult kirjeldada kõiki asjaolusid, millel need põhinevad. Eelkõige ei ole hindaja kohustatud kirjeldama katseajal oleva teenistuja kogu tegevust ega ammendavalt ja üksikasjalikult loetlema katseajal tekkinud raskusi. Peale selle ei saa hindajalt, teenistuja ülemuselt või hindamiskomiteelt nõuda, et nad arutaksid kõiki faktilisi või õiguslikke küsimusi, mille katseajal olev teenistuja enesehindamisel või täiendavates märkustes tõstatas.

(vt punkt 93)

Viited:

Euroopa Kohus: 25. märts 1982, kohtuasi 98/81: Munk vs. komisjon (EKL 1982, lk 1155, punkt 14).

9.      Kuigi muude teenistujate teenistustingimuste artikli 84 lõike 3 eesmärk on tagada lepingulistele töötajatele õigus esitada vajadusel teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele oma märkused ja kindlustada, et neid märkusi võetakse arvesse, ei ole samade teenistustingimuste artikli 11 esimeses lõigus ega personalieeskirjade artiklis 25, millele teenistustingimuste artiklis 81 on seoses lepinguliste töötajatega viidatud, mainitud arvamusi, mida annavad ülemused, kellega hindamismenetluses konsulteeritakse. Sellest tulenevalt ei ole ülemused kohustatud võtma põhjendamisel sõnaselget seisukohta kõigi katseajal oleva teenistuja esitatud argumentide suhtes.

(vt punktid 103 ja 105)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 21. september 1999, kohtuasi T‑98/98: Trigari-Venturin vs. tõlkekeskus (EKL AT 1999, lk I‑A‑159 ja II‑821, punkt 57).

10.    Otsus vabastada ajutine teenistuja katseaja lõpus teenistusest peab vastama põhjendamisnõuetele. Kuna muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 81 on lepinguliste töötajate osas viidatud ajutiste töötajate suhtes kohaldatavale samade teenistustingimuste artikli 11 esimesele lõigule ja kuna viimati nimetatud sättega on ette nähtud, et ajutistele töötajatele laieneb personalieeskirjade artikkel 25, mille kohaselt peab igas isiku kahjuks tehtud otsuses sisalduma põhjendus, tuleb põhjendada otsust jätta lepinguline töötaja katseaja lõpus alaliselt ametisse nimetamata.

Otsus on piisavalt põhjendatud, kui see võeti vastu asjaomasele isikule teadaolevatel asjaoludel, mis võimaldasid tal aru saada tema suhtes võetud meetme ulatusest. See on nii juhul, kui otsusele eelnesid asjaomast olukorda puudutavad vestlused ülemustega. Põhjendamisnõuetele vastab ka otsus, milles viidatakse dokumendile, mis on juba asjaomase isiku käsutuses ja mis sisaldab asjaolusid, millele institutsioon otsuse tegemisel tugines.

(vt punktid 115 ja 117)

Viited:

Euroopa Kohus: 7. märts 1990, liidetud kohtuasjad C‑116/88 ja C‑149/88: Hecq vs. komisjon (EKL 1990, lk I‑599, punktid 26 ja 27).

Esimese Astme Kohus: 15. oktoober 1997, kohtuasi T‑331/94: IPK vs. komisjon (EKL 1997, lk II‑1665, punkt 52); eespool viidatud kohtuasi Trigari-Venturin vs. tõlkekeskus (punkt 84).

11.    Administratsioonil on katseajal oleva ametniku võimete ja tulemuslikkuse teenistuse huvides hindamisel ulatuslik otsustusruum. Eelkõige näitab muude teenistujate teenistustingimuste artikli 84 lõikes 3 kasutatud väljend „erandjuhtudel” selgelt, et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusel on lai kaalutlusõigus, et vastavalt juhtumi asjaoludele ja konkreetsetele tingimustele otsustada, millisel juhul on soovitav katseaega pikendada. Järelikult saab ühenduste kohus kontrollida institutsiooni hinnangut osas, mis puudutab katseaja tulemust vaid seoses ilmse hindamisvea või võimu kuritarvitamisega.

Kuigi administratsiooni hoolitsemiskohustus oma teenistujate suhtes tähendab, et kui ametiasutus teeb otsuse teenistuja olukorra kohta, võtab ta arvesse kõiki asjaolusid, mis tema otsust võivad mõjutada, ning seda tehes ei arvesta ta mitte ainult teenistuse huve, vaid ka asjaomase teenistuja huve, ei saa see muuta normiks „erandlikku” õigust pikendada katseaega, mis on ette nähtud muude teenistujate teenistustingimuste artikli 84 lõikes 3, muutmata seda sätet, mis väljendab nende teenistustingimustega kehtestatud õiguste ja kohustuste tasakaalu administratsiooni ja katseajal olevate teenistujate vahel.

(vt punktid 126, 128 ja 129)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 27. juuni 2002, liidetud kohtuasjad T‑373/00, T‑27/01, T‑56/01 ja T‑69/01: Tralli vs. EKP (EKL AT 2002, lk I‑A‑97 ja II‑453, punkt 76).

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Krcova vs. Euroopa Kohus (punktid 62 ja 77).

12.    Personalieeskirjade VII lisa artikli 8 lõike 4 teises lauses on käsitletud nende ametnike sõidukulusid, kelle töökoht asub väljaspool liikmesriikide territooriumi. Osutatud sättes on ette nähtud asjaomase isiku ja tema perekonna õigus sõidukulude hüvitamisele igal kalendriaastal, kusjuures selle suhtes ei kehti osalise hüvitamise reegel vastavalt artikli 8 lõikele 3, mida kohaldatakse ametniku suhtes, kelle töökoht asub mõne liikmesriigi territooriumil. Nii on teenistujal, kelle töökoht on kolmandas riigis, õigus kõigi sõidukulude hüvitamisele sõltumata teenistuse tegelikust kestusest. Niisugune erinev kohtlemine ei ole diskrimineerimine, arvestades et nende ametnike olukorra, kelle töökoht asub liikmesriigi territooriumil, ja sellest väljapoole teenistusse määratud ametnike olukorra vahel on suured erinevused.

(vt punktid 155 ja 158–160)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 23. jaanuar 2007, kohtuasi F‑43/05: Chassagne vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 97).

13.    Personalieeskirjade VII lisa artikli 8 lõikes 4 ette nähtud süsteem kolmandas riigis teenistuses oleva ametniku sõidukulude hüvitamiseks, mille ühenduse seadusandja jättis 2004. aasta personalieeskirjade reformi käigus alles, eeldab, et asjaomane sõit on tegelikkuses toimunud ja selle eest on makstud. Kuigi nimetatud sättes ei ole enam mainitud kohustust esitada tõendavaid dokumente, on see kohustus tihedalt seotud tingimusega, et sõit on tegelikkuses tehtud.

(vt punktid 168 ja 169)