Kohtuasi C‑38/14

Subdelegación del Gobierno en Gipuzkoa – Extranjería

versus

Samir Zaizoune

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Superior de Justicia de la Comunidad Autónoma del País Vasco)

Eelotsusetaotlus – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Direktiiv 2008/115/EÜ – Ühised nõuded ja kord liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel – Artikli 6 lõige 1 ja artikli 8 lõige 1 – Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ebaseadusliku riigis viibimise eest karistuseks ette vastavalt asjaoludele kas trahvi või väljasaatmise

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 23. aprill 2015

1.        Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Liidu õiguse asjakohaste sätete väljaselgitamine – Küsimuste ümbersõnastamine

(ELTL artikkel 267)

2.        Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Sisserändepoliitika – Riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine – Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ebaseadusliku riigis viibimise eest karistuseks ette vastavalt asjaoludele kas trahvi või väljasaatmise – Lubamatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115, artikli 6 lõige 1 ja artikli 8 lõige 1)

1.        Vt otsuse tekst.

(vt punktid 25–28)

2.        Direktiivi 2008/115Ü ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel, eelkõige selle artikli 6 lõiget 1 ja artikli 8 lõiget 1 koostoimes artikli 4 lõigetega 2 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis sätestavad, et kolmanda riigi kodaniku ebaseadusliku viibimise eest liikmesriigi territooriumil on karistuseks vastavalt asjaoludele kas rahatrahv või väljasaatmine, kusjuures need kaks meedet on vastastikku teineteist välistavad.

Direktiivi 2008/115 põhjendustest 2 ja 4 nähtuvalt on direktiivi eesmärk näha ette tõhus väljasaatmis- ja repatrieerimispoliitika. Vastavalt direktiivi artiklile 1 sätestatakse direktiivis ühised nõuded ja kord, mida tuleb kohaldada liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmanda riigi kodanike tagasisaatmisel.

Direktiivi artikli 6 lõikes 1 on esimese võimalusena sätestatud, et liikmesriigid on kohustatud tegema tagasisaatmisotsuse kõikide kolmanda riigi kodanike kohta, kes viibivad nende territooriumil ebaseaduslikult. Kui kolmanda riigi kodaniku suhtes on tehtud tagasisaatmisotsus, kuid see kodanik ei ole tagasipöördumiskohustust täitnud kas vabatahtlikuks lahkumiseks määratud tähtaja jooksul või kui tagasipöördumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ei ole määratud, paneb direktiivi 2008/115 artikli 8 lõige 1 tagasisaatmismenetluse tõhususe tagamiseks liikmesriikidele kohustuse võtta kõik väljasaatmiseks vajalikud meetmed, mis vastavalt direktiivi artikli 3 punktile 5 tähendab isiku füüsilist transporti sellest liikmesriigist välja.

Järelikult ei vasta niisugused siseriiklikud õigusnormid direktiivi 2008/115 artikli 6 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 1 sätestatud selgetele nõuetele. Seda järeldust ei kummuta liikmesriikidele direktiivi 2008/115 artikli 4 lõigetega 2 ja 3 antud õigus näha direktiivis sätestatud nõuetest ja korrast ette erandeid.

(vt punktid 30, 31, 33, 35, 36, 41 ja resolutsioon)