AVALIKU TEENISTUSE KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS
17. detsember 2008
Kohtuasi F‑80/08 R
Fritz Harald Wenig
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Avalik teenistus – Ajutiste meetmete kohaldamise menetlus – Huvitatud isiku ametist kõrvaldamise otsuse kohaldamise peatamise taotlus – Kiireloomulisus – Puudumine
Ese: Hagi, mille esitas EÜ artiklite 242 ja 243 ning EA artiklite 157 ja 158 alusel F. H. Wenig, nõudes, et peatataks komisjoni poolt 18. septembri 2008. aastal personalieeskirjade IX lisa artiklite 23 ja 24 alusel vastu võetud otsuse, millega hageja kõrvaldati tähtajatult ametist ja millega määrati, et hageja töötasust peetakse maksimaalselt kuuekuulise ajavahemiku jooksul kinni 1000 eurot kuus, täitmine.
Otsus: Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.
Kokkuvõte
1. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – „Fumus boni juris” – Kiireloomulisus – Kumulatiivne iseloom – Läbivaatamise järjekord ja kontrollimisviis
(EÜ artiklid 242 ja 243; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 102 lõige 2)
2. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine– Kohaldamise tingimused – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine
(EÜ artikkel 242; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 102 lõige 2; personalieeskirjad, IX lisa artiklid 23 ja 24)
3. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõendamiskoormis
(EÜ artikkel 242; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 102 lõige 2; personalieeskirjad, IX lisa artiklid 23 ja 24)
4. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Tagasiulatuvus – Puudumine
(EÜ artiklid 242)
1. Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 102 lõike 2 järgi tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotluses nimetada hagi ese, kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti‑ ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad taotletava ajutise meetme kohaldamist (fumus boni juris). Need tingimused on kumulatiivsed, nii et ajutiste meetmete kohaldamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kui üks neist ei ole täidetud. Lisaks peab taotletud meede olema oma iseloomult ajutine, st ta ei tohi otsust sisuliselt küsimuse alla seada.
Tervikhindamise läbiviimisel kuulub ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustavale kohtunikule ulatuslik kaalutlusõigus ja vabadus määrata kohtuasja asjaolusid arvestades kindlaks viis, kuidas ja millises järjekorras tuleb erinevate tingimuste täidetuse üle otsustada, sest ükski ühenduse õigusnorm ei kohusta teda ajutiste meetmete võtmise vajaduse hindamisel kasutama valmis analüüsiskeemi.
(vt punktid 20–23)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 21. märts 1997, kohtuasi T‑41/97 R: Antillean Rice Mills vs. nõukogu (EKL 1997, lk II‑447, punkt 19; 9. august 2001, kohtuasi T‑120/01 R: De Nicola vs. EKP (EKL AT 2001, lk I‑A‑171 ja II‑783, punktid 12 ja 13).
Avaliku Teenistuse Kohus: 31 mai 2006, kohtuasi F‑38/06 R: Bianchi vs. ETF (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑27 ja II‑A‑1‑93, punktid 20 ja 22).
2. Kui ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik, kellele on esitatud väide, et hagejat ähvardab tõsise ja korvamatu kahju oht, kaalub ajutiste meetmete kohaldamise taotluse läbivaatamise raames erinevaid huvisid, peab ta muu hulgas uurima, kas vaidlusaluse otsuse võimalik tühistamine asja sisuliselt lahendava kohtu poolt võimaldaks tagasi pöörata olukorra, mille tõi väidetavalt kaasa selle otsuse kohene täitmine ja vastupidi, kas selle otsuse kohaldamise peatamine takistaks sel otsusel saavutamast täielikku õigusmõju juhul, kui põhimenetluses jäetaks hagi rahuldamata.
Otsus kõrvaldada ametnik personalieeskirjade IX lisa artiklite 23 ja 24 alusel ametist on mõeldud kehtima kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Algselt vastab see ajavahemik uurimise toimumise ajale, pikenedes juhul, kui institutsioon leiab, et teenistuse ja mõnikord ka ametniku huvid nõuavad tema ametist kõrvaldamist, kuni ametniku väidetavate rikkumiste kohta on langetatud lõplik otsus. Otsus ametniku ametist kõrvaldamise kohta kaotaks oma põhisisu, kui ta ei saaks tuua tagajärgi kaasa ajavahemikul, mil ta pidi neid kaasa tooma.
Sellest tulenevalt toob niisuguse otsuse kohaldamise peatamine kaasa pöördumatud tagajärjed ja võib isegi ohustada Avaliku Teenistuse Kohtu põhimenetluses langetatavat otsust. Teisiti on juhul, kui kohaldamist ei peatata. Ametist kõrvaldatud ametniku mainele tekitatud kahju võib olla võimalik korvata selle otsuse tühistamisega või isegi rahalise hüvitise väljamõistmisega institutsioonilt. Asjas esil olevate huvide kaalumisel tuleb seega arvestada tagasipööramise võimatust ja peatada ametist kõrvaldamise otsuse täitmine vaid siis, kui – eelkõige – peatamise kiireloomulisus näib vaieldamatu.
(vt punktid 27–31 ja 36)
Viited:
Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Antillean Rice Mills vs. nõukogu, punkt 46; 30. aprill 2008, kohtuasi T‑65/08 R: Hispaania vs. komisjon (EKL 2008, lk II‑69*, punkt 82 ja seal viidatud kohtupraktika).
3. Ajutiste meetmete kohaldamise menetluse eesmärk ei ole tagada kahju hüvitamist, vaid seda, et asjas langetatav sisuline otsus saavutaks täieliku õigusmõju. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja, et taotletud meetmed oleksid kiireloomulised, st et hageja huvide tõsise ja pöördumatu kahjustamise vältimiseks oleks vaja, et need meetmed võetaks ja et need tooksid oma tagajärjed kaasa enne otsuse langetamist põhimenetluses. Lisaks tuleb ajutiste meetmete kohaldamist taotleval poolel tõendada, et ta ei saa oodata kuni põhimenetluse lõpuni, ilma et see põhjustaks talle niisugust kahju.
Niivõrd, kuivõrd mittevaraline kahju tekib ametniku isikule tema ametist kõrvaldamise otsuse vastukaja mõjul, on reeglina tegemist selle otsuse vältimatu ja kohese tagajärjega. Niisuguse otsuse täitmise võimaliku peatamisega ei saa sellist kahju hüvitada, nii nagu seda ei saa ka teha kõnealuse otsuse võimaliku tühistamisega edaspidi, põhimenetluse lõpus.
Pealegi, isegi kui eeldada, et ametist kõrvaldatud ametnik nõuab spetsiifilise, teenistuskäiguga seotud kahju hüvitamist, mis erineb tema mainele tekitatud kahjust, tuleneks see kahju tema vastu algatada võidavast distsiplinaarmenetlusest, mitte vaidlustatud otsusest.
(vt punktid 41, 43 ja 44)
Viited:
Euroopa Kohus: 25. märts 1999, kohtuasi C‑65/99 P(R): Willeme vs. komisjon (EKL 1999, lk I‑1857, punktid 60–62).
Esimese Astme Kohus: 10. september 1999, kohtuasi T‑173/99 R: Elkaïm Mazuel vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑155 ja II‑811, punkt 25); eespool viidatud kohtuasi De Nicola vs. EIP, punkt 43; 19. detsember 2002, kohtuasi T‑320/02 R: Esch-Leonhardt jt vs. EIP (EKL AT 2002, lk I‑A‑325 ja II‑1555, punkt 27)
4. Kohaldamise peatamise määrav kohtuotsus on tuleviku kindlustamisele suunatud ajutine meede. Nii ei saa kohaldamise peatamisel, erinevalt tühistamisest, olla tagasiulatuvat mõju.
(vt punkt 53)