AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(teine koda)
10. november 2011
Kohtuasi F‑20/09
Marc Juvyns
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – 2008. aasta edutamine – Teenete võrdlev hindamine – 2005/2006. aasta hindamisaruannetel põhinev menetlus – Võetud vastutuse määra kriteerium
Ese: EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega M. Juvyns palub sisuliselt tühistada nõukogu otsus jätta ta 2008. aasta edutamise raames palgaastmele AST 7 edutamata.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja nõukogu kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Kaebuse ja hagi vastavus – Eseme ja aluse samasus – Väited ja argumendid, mida kaebuses ei esitatud, kuid mis on viimasega vahetult seotud – Vastuvõetavus
(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)
2. Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Üksikasjalikud eeskirjad
(Personalieeskirjad, artikkel 45; XIII lisa artikkel 10)
3. Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Asjaolud, mida võib arvesse võtta
(Personalieeskirjad, artikkel 43)
4. Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Asjaolud, mida võib arvesse võtta
(Personalieeskirjad, artikkel 45)
5. Ametnikud – Edutamine – Edutamata jäetud kandidaadi kaebus – Rahuldamata jätmise otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus
(Personalieeskirjad, artiklid 25 ja 45)
1. Eelneva halduskaebuse ja hagi vastavuse nõuet saab kohaldada ainult juhul, kui hagis muudetakse kaebuses esitatud vaidluse eset või alust, kusjuures aluse mõistet tuleb tõlgendada laialt.
Administratsiooni akti peale esitatud tühistamisnõuete puhul tuleb „vaidluse aluse” all mõista vaidlustatud akti sisemise seaduslikkuse vaidlustamist, või teise võimalusena selle välise seaduslikkuse vaidlustamist.
(vt punkt 41)
Viide:
Avaliku Teenistuse Kohus: 1. juuli 2010, kohtuasi F‑45/07: Mandt vs. parlament (punkt 119).
2. AST tegevusüksuse ametnike osas näeb personalieeskirjade XIII lisa artikkel 10 ette protsendimäärad iga palgaastme vabade ametikohtade kindlaksmääramiseks, mis erinevad vastavalt erinevale teenistuskäigule. Kuna administratsioon peab neid määrasid järgima, siis ametisse nimetav asutus toimib õiguspäraselt, kui ta võrdleb ainult sama teenistuskäiguga AST tegevusüksuse ametnike teeneid.
Selles osas tuleb märkida, et kui edutamise jaoks võrreldakse AST tegevusüksuse ametnike teeneid teenistuskäigu kaupa, siis see ei riku personalieeskirjade artiklit 45, mis paneb kohustuse võrdlevalt hinnata kõiki edutatavaid ametnikke, kuna personalieeskirjade XIII lisa artikkel 10 on erinorm personalieeskirjade üldsätetest.
(vt punktid 42 ja 43)
Viide:
Euroopa Kohus: 22. detsember 2008, kohtuasi C‑443/07 P: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punkt 107), mis jättis kehtima Esimese Astme Kohtu 11. juuli 2007. aasta otsuse kohtuasjas T‑58/05: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punkt 129).
3. Kuigi hindamisaruanne on möödapääsmatu ametniku teenistuskäigu igakordsel hindamisel tema edutamise otsustamisel, kohustab personalieeskirjade artikkel 43 koostama hindamisaruande üksnes iga kahe aasta tagant. Kuna selles sättes ei ole ette nähtud, et edutamine peab toimuma sama sagedusega kui hindamine, siis personalieeskirjad ei välista, et edutamise võib otsustada ilma, et ametisse nimetaval ametnikul oleks hiljutist hindamisaruannet.
Võttes aga arvesse seda, et ei personalieeskirjad ega institutsiooni sise-eeskirjad ei kohusta hindamist ja edutamist ajaliselt vastavusse viima ning et administratsioonil on edutamismenetluse korraldamisel lai kaalutlusõigus – isegi kui on soovitatav, et administratsioon püüab selle poole, et edutamise üle otsustamisel oleks hiljutised hindamisaruanded olemas –, siis juhul, kui erandkorras neid aruandeid arvesse ei võeta, ei ole tegemist õigusvastasusega, eriti kui kõiki edutatavaid ametnikke koheldi samamoodi.
See kehtib seda enam, kui hindamisaruanne puudub hindamismenetluse tavapärase läbiviimise tõttu.
(vt punktid 45–47)
Viited:
Euroopa Kohus: 17. detsember 1992, kohtuasi C‑68/91: Moritz vs. komisjon (punkt 16).
Esimese Astme Kohus: 15. november 2001, kohtuasi T‑194/99: Sebastiani vs. komisjon (punktid 45, 46 ja 49).
4. Arvestades kasutatavate assigneeringute piiratust, võib institutsioon edutamiseks kõlblike ametnike teenete võrdleva hindamise eesmärgil edutamismenetluses võtta teise võimalusena arvesse ametniku tegeliku töötamise aega ning edutada eelisjärjekorras – kui kõik muud teened on võrdsed – teisi ametnikke, kes on objektiivselt võttes olnud oma töös järjekindlamad ja nii panustanud huvitatud isikust selgelt enam töö jätkuvusse ja seega ka teenistuse huvidesse vaatlusalusel ajavahemikul.
Mis puudutab edutamismenetluses selles osas ametniku puudumiste arvesse võtmist, siis administratsioonil ei ole kohustust võtta erinevalt arvesse puhkusepäevade arvu olenevalt puudumise põhjustest.
(vt punktid 50 ja 53)
Viide:
Esimese Astme Kohus: 13. aprill 2005, kohtuasi T‑353/03: Nielsen vs. nõukogu (punktid 76 ja 77).
5. Ehkki ametisse nimetav asutus ei pea edutamata jätmise otsuseid põhjendama, peab ta seevastu esitama põhjenduse siis, kui jäetakse rahuldamata edutamata jäetud kandidaadi kaebus.
Seoses sellega tuleb põhjendamiskohustuse ulatust esiteks hinnata, arvestades konkreetseid asjaolusid, eelkõige akti sisu, põhjenduste olemust ja huvi, mis akti adressaadil võib olla selgituste saamiseks. Seega suurt hulka üksikisikuid hõlmava menetluse nagu edutamismenetluse raames tehtud otsuse põhjenduse osas ei nõuta, et ametisse nimetav asutus põhjendab kaebuse rahuldamata jätmise otsust nii, et ta läheb kaugemale nimetatud kaebuses esitatud väidetest, selgitades eelkõige, mis põhjustel on igal edutataval ametnikul suuremad teened kui kaebuse esitajal.
(vt punktid 66 ja 70)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 26. jaanuar 1995, kohtuasi T‑60/94: Pierrat vs. Euroopa Kohus punktid 31 ja 32); 27. aprill 1999, kohtuasi T‑283/97: Thinus vs. komisjon (punkt 73); 25. oktoober 2005, kohtuasi T‑83/03: Salazar Brier vs. komisjon (punkt 78); 23. november 2006, kohtuasi T‑422/04: Lavagnoli vs. komisjon (punkt 69).
Avaliku Teenistuse Kohus: 8. oktoober 2008, kohtuasi F‑81/07: Barbin vs. parlament (punkt 27).