Gascogne Sack Deutschland GmbH ja Gascogne S.A. 22. märtsil 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 10. jaanuari 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-577/14: Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne versus Euroopa Liit

(kohtuasi C-146/17 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellandid: Gascogne Sack Deutschland GmbH, Gascogne S.A. (esindajad: advokaadid F. Puel ja E. Durand)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

osaliselt tühistada vaidlustatud kohtuotsus, mis tehti apellantide esindajatele teatavaks e-Curia kaudu 16. jaanuaril 2017 ja milles Üldkohus tunnistas, et kohtuasjades, milles tehti 16. novembri 2011. aasta kohtuotsused Groupe Gascogne vs. komisjon (T-72/06) ja Sachsa Verpackung vs. komisjon (T-79/06), ületati lahendi tegemise mõistlikku aega, mistõttu kandsid apellandid varalist ja mittevaralist kahju, kuid milles Üldkohus ei mõistnud liidult välja piisavat kahjuhüvitist, mis oleks katnud kogu tekkinud kahju;

teha kohtu täieliku pädevuse alusel lõplik kohtuotsus rahalise hüvitise kohta apellantide kantud varalise ja mittevaralise kahju eest vastavalt apellantide nõuetele;

mõista apellatsioonimenetluse kulud välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Esimeses väites leiab Gascogne, et Üldkohus, kes keeldus mõistmast välja hüvitist kahju eest, mida kanti enne 30. maid 2011, tuues põhjenduseks, et ta ei saa teha otsust ultra petita, tõlgendas ja kohaldas seda põhimõtet ilmselgelt valesti.

Teises väites leiab Gascogne, et kuna Üldkohus otsustas lähtuda varalise kahju arvutamisel sellest, et lahendi tegemise mõistlikku aega ületati 20 kuu võrra, mitte 30 kuu võrra, nagu leidis Gascogne, ning mõista seega välja hüvitis Gascogne’i varalise kahju eest kuue kuu ulatuses, samas kui Üldkohus sõnaselgelt otsustas, et varaline kahju seisnes pangagarantii kulude kandmises lahendi tegemise mõistlikku aega ületava ajavahemiku vältel (st 20 kuu jooksul), siis rääkis Üldkohus iseendale vastu ega lähtunud enda järeldustest.

Kolmandas väites leiab Gascogne, et Üldkohus rikkus kaitseõigusi, kui ta kohaldas varalise kahju arvutamisel teistsuguseid kriteeriume kui apellantide poolt algselt esitatud kriteeriumid, ilma et apellandid oleksid saanud väljendada oma seisukohta tagajärgede osas, mida selline arvutusviis võib kaasa tuua.

Neljandas väites leiavad apellandid, et Üldkohus, kes leidis, et ta ei saa välja mõista hüvitist Euroopa Komisjoni määratud trahviga võrreldes liiga suure mittevaralise kahju eest, põhjendusel et kohtupraktika kohaselt ei või liidu kohus panna trahvisummat mõistliku aja ületamise tõttu osaliselt või täielikult kahtluse alla, on seda kohtupraktikat valesti tõlgendanud ja kohaldanud.

Viiendas väites leiavad apellandid, et keeldudes rahuldamast mittevaralise kahju nõuet põhjendusel, et apellantide mittevaralise kahju eest nõutud hüvitise taset arvesse võttes viiks see tegelikkuses selleni, et neile määratud trahvi summa pannakse kahtluse alla, samas kui ELTL artikli 256 lõike 1 ja artikli 340 teise lõigu eesmärk on just nimelt võimaldada kõigil, kellele on Euroopa institutsioonid kahju tekitanud, saada Üldkohtu väljamõistetud hüvitist, on Üldkohus jätnud ELTL artikli 256 lõike 1 ja artikli 340 teise lõigu ilma nende kasulikust mõjust ning rikkunud neid sätteid ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile.

Kuuendas väites leiavad apellandid, et Üldkohus rääkis iseendale vastu, kui ta mõistis apellantidele välja 5000 euro suuruse hüvitise mittevaralise kahju eest, kuid leidis samas esiteks, et mittevaralise kahju hüvitamine ei või panna kasvõi osaliselt kahtluse alla komisjoni määratud trahvisummat ning teiseks tunnistas sõnaselgelt, et apellandid on kandnud mittevaralist kahju, mis tuleb hüvitada, võttes arvesse „lahendi tegemise mõistliku aja ületamise ulatust“ ja „käesoleva hagi tõhusust“.

Seitsmendas väites leiavad apellandid, et Üldkohus on rikkunud põhjendamiskohustust, kui ta ilma igasuguse põhjenduseta otsustas, et lahendi tegemise mõistliku aja ületamise tuvastamine on sellise rikkumise eset ja tõsidust arvestades piisav hüvitis maine väidetava kahjustamise eest ning et 5000 eurot on sobiv hüvitis mittevaralise kahju eest.

____________