Kohtuasi C‑681/13

Diageo Brands BV

versus

Simiramida-04 EOOD

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden)

Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Määrus (EÜ) nr 44/2001 – Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine – Keeldumispõhjused – Tunnustamise või täitmisele pööramise taotluse saanud riigi avaliku korra rikkumine – Teise liikmesriigi kohtu otsus, mis on liidu kaubamärgiõigusega vastuolus – Direktiiv 2004/48/EÜ – Intellektuaalomandi õiguste järgimine – Kohtukulud

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 16. juuli 2015

1.        Kohtumenetlus – Suuline menetlus – Menetluse taasavamine – Tingimused

(ELTL artikli 252 teine lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 23; Euroopa Kohtu kodukord, artikkel 83)

2.        Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine – Keeldumispõhjused – Selle riigi, kus kohtuotsuse täitmist taotletakse, avaliku korra rikkumine – Tingimused – Kohtuotsuse täitmisele pööramise taotluse saanud kohtu hinnang – Piirid – Euroopa Kohtu kontroll

(Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 34 punkt 1 ja artikkel 36)

3.        Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine – Keeldumispõhjused – Selle riigi, kus kohtuotsuse täitmist taotletakse, avaliku korra rikkumine – Tingimused – Puudumine

(Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 34 punkt 1; nõukogu direktiiv 89/104, artikli 5 lõige 3)

4.        Õigusaktide ühtlustamine – Intellektuaalomandi õiguste järgimine – Direktiiv 2004/48 – Kohaldamisala – Sellise kahju hüvitamise hagi, mis on tekkinud kauba arestimise ja selle hiljem tühistamise tõttu – Hõlmamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/48)

5.        Õigusaktide ühtlustamine – Intellektuaalomandi õiguste järgimine – Direktiiv 2004/48 – Asja läbivaatamise kulud– Mõiste – Teises liikmesriigis kohtuotsuse tunnustamise menetluses kantud kulud – Hõlmamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/48, artikkel 14)

1.        Vt otsuse tekst.

(vt punktid 34–37)

2.        Vt otsuse tekst.

(vt punktid 40–44)

3.        Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 34 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus on vastuolus liidu õigusega, ei õigusta seda, et asjaomast otsust ei tunnustata teises liikmesriigis põhjendusel, et sellega rikutakse viimase riigi avalikku korda, tingimusel et viidatud õigusnormi rikkumine ei kujuta endast liidu õiguskorra ja seega tunnustamise taotluse saanud riigi õiguskorra olulise tähtsusega õigusnormi rikkumist. See ei ole nii juhul, kui rikutud on sellist õigusnormi nagu esimene direktiiv 89/104 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 5 lõige 3.

Selles osas olgu märgitud, et direktiivi 89/104 artikli 5 lõige 3 kuulub niisugusesse minimaalselt ühtlustavasse direktiivi, mille eesmärk on üksteisele osaliselt lähendada liikmesriikide kaubamärke käsitlevad erinevad õigusaktid. Sellest ei saa järeldada, et selle direktiivi kohaldamisel tehtud viga kahjustaks lubamatult liidu õiguskorda, riivates mõnda selle aluspõhimõtet.

Lisaks peab tunnustamise või täitmisele pööramise taotluse saanud liikmesriigi kohus selle kontrollimisel, kas on selgelt rikutud avalikku korda, arvesse võtma asjaolu, et õigussubjekt peab selles liikmesriigis olema selle rikkumise ennetavaks vältimiseks kasutanud kõiki tema käsutuses olevaid õiguskaitsevahendeid, välja arvatud erandlike asjaolude korral, kui päritoluliikmesriigis on liiga raske või võimatu õiguskaitsevahendeid kasutada. Nimelt põhineb määrusega nr 44/2001 loodud tunnustamise ja täitmise kord vastastikusel usaldusel õigusemõistmise vastu liidus. Kõnealuse usalduse alusel, mida liikmesriigid vastastikku osutavad üksteise õigussüsteemidele ja kohtuasutustele, võib asuda seisukohale, et kui liikmesriigi või liidu õiguse kohaldamisel eksitakse, siis annab igas liikmesriigis kehtestatud õiguskaitsevahendite süsteem, mida täiendab ELTL artiklis 267 ette nähtud eelotsusemenetlus, õigussubjektidele piisava garantii.

(vt punktid 48–52, 63, 64, 68 ja resolutsiooni punkt 1)

4.        Direktiivi 2004/48 intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta sätetega ei soovita reguleerida kõiki intellektuaalomandi õigustega seotud aspekte, vaid üksnes neid, mis on lahutamatult seotud esiteks nende õiguste jõustamisega ja teiseks nende õiguste rikkumisega, nähes intellektuaalomandi õiguste rikkumiste ennetamiseks, tõkestamiseks või heastamiseks ette kohustuse kehtestada tõhusad õiguskaitsevahendid. Direktiivis 2004/48 sätestatud meetmetest, menetlustest ja õiguskaitsevahenditest nähtub, et õiguskaitsevahendeid, mille eesmärk on tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse, täiendavad kahju hüvitamise menetlused, mis on nendega tihedalt seotud. Menetlus ‑ mille ese on kahju hüvitamine, mis põhjustati kauba arestimisega, mille esialgu määrasid liikmesriigi kohtuasutused, et tõkestada intellektuaalomandi õiguste vahetu rikkumine ja mille samad asutused hiljem tühistasid, kuna selle ohu olemasolu ei olnud tõendatud ‑ on seotud menetlusega, mille algatas intellektuaalomandi õiguste omanik, et viivitamatult võetaks meetmed, mis võimaldaksid tal enne asjas sisulise otsuse tegemist takistada tema õiguste võimalikku rikkumist. Selline kahju hüvitamise menetlus on kooskõlas tagatistega, mis on nimetatud direktiiviga antud kostjale vastukaaluks tema huve mõjutavate ajutiste meetmete võtmise eest. Järelikult kuulub selline menetlus direktiivi 2004/48 kohaldamisalasse.

(vt punktid 73–76)

5.        Direktiivi 2004/48 intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta artiklit 14 tuleb tõlgendada nii, et seda kohaldatakse kohtukuludele, mis pooltel on tekkinud seoses ühes liikmesriigis algatatud kohtuasjaga, mis puudutab teises liikmesriigis kauba arestimisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuet, mille ese oli takistada intellektuaalomandi õiguste kahjustamist, ning selle kahju hüvitamise menetluse käigus kerkis otsuse tunnustamise küsimus selles teises liikmesriigis, kus tuvastati, et see arest ei olnud õigustatud.

Nimelt silmas pidades ühelt poolt selle direktiivi eesmärki tugevdada intellektuaalomandi kaitse taset, vältides seda, et kahju saanud isik loobub oma õiguste kaitseks kohtumenetluse algatamisest ja teiselt poolt direktiivi 2004/48 artikli 14 laia ja üldist sõnastust, milles on viidatud „vaidluse võitja poolele” ja „kaotaja poolele”, täpsustamata ega piiramata, missuguse direktiivis ette nähtud menetluse tüübiga on tegemist, on see säte kohaldatav kohtukuludele, mis on tekkinud kõigis selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates menetlustes.

(vt punktid 77, 78, 80 ja resolutsiooni punkt 2)