Euroopa Komisjoni 11. aprillil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 12. veebruari 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-201/17: Printeos versus komisjon

(kohtuasi C-301/19 P)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: F. Dintilhac, P. Rossi ja F. Jimeno Fernández)

Teine menetlusosaline: Printeos, S.A.

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada Üldkohtu 12. veebruari 2019. aasta otsus kohtuasjas T-201/17: Printeos S.A. vs. Euroopa Komisjon;

lahendada kohtuasi sisuliselt ja jätta seetõttu hagi tervikuna rahuldamata, kuna:

kuna ELTL artikli 266 teise lõigu, artiklite 268 ja 340 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 3 alusel esitatud hüvitisenõue ei ole põhjendatud,

kuna määruse nr 1268/20121 artikli 90 lõike 4 punkti a õigusvastasuse vastuväide on vastuvõetamatu või teise võimalusena põhjendamatu

kuna 26. jaanuari 2017. aasta jaanuari e-kirja tühistamise nõue on vastuvõetamatu või teise võimalusena põhjendamatu.

mõista mõlema kohtuastme kulud välja Printeos S.A.-lt.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Komisjon väidab, et Üldkohus on vaidlustatud kohtuotsuses õigusnormi rikkunud järgmistes küsimustes:

Esimene väide: Üldkohus on rikkunud Euroopa Komisjoni kaitseõigust ja õigust õiglasele menetlusele, rikkudes nii non ultra petita põhimõtet, kuna ta muutis nõuetevastaselt vaidluse eset ja sisu, paludes hagejal kohtuistungil muuta hagiavalduses algselt taotletud intresside õiguslikku kvalifikatsiooni.

Teine väide: Üldkohus on ekslikult tõlgendanud ELTL artiklit 266, tunnistades, et nimetatud artikkel kehtestab absoluutse ja tingimusteta kohustuse tasuda viivisintressi juhul, kui karistust või trahvi kehtestanud otsus tühistatakse, ja seda tagasiulatuvalt alates esialgse maksmise kuupäevast.

Kolmas väide: Üldkohus on õigusnormi rikkunud, tõlgendades ELTL artiklit 266 seoses kohtuotsustega IPK2 ja Corus3 ning kohtumäärusega Holcim,4 ilma et ta võtaks arvesse konkurentsi valdkonna karistustele kohaldatavat uut õiguslikku raamistikku.

Neljas väide: Üldkohus on õigusnormi rikkunud, kui ta järeldas, et siinses asjas on täidetud nõuded, mis on kohtupraktikas nõutud lepinguvälise vastutuse tekkimiseks.

Viies väide: Üldkohus on rikkunud seaduslikkuse ja õiguskindluse põhimõtteid, jättes siinses asjas kohaldamata delegeeritud määruse nr 1268/2012 artikli 90, ehkki varasem otsus, mis seda ette nägi, on omandanud seadusjõu.

____________

1 Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT 2012, L 362, lk 1).

2 12. veebruari 2015. aasta kohtuotsus IPK vs. komisjon (C-366/13 P, EU:C:2015:83).

3 10. oktoobri 2001. aasta kohtuotsus Corus vs. komisjon (T-171/99, EU:T:2001:249).

4 4. mai 2005. aasta kohtuotsus Holcim vs. komisjon (T-86/03, EU:T:2005:157).