AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)

4. september 2008

Kohtuasi F‑103/07

Radu Duta

versus

Euroopa Ühenduste Kohus

Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Õigusnõunik – Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkt c – Isikut kahjustav meede – Usaldussuhe

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega R. Duta palub tühistada 24. jaanuari 2007. aasta märgukirja, milles teavitati hagejat, et talle ei pakuta õigusnõuniku kohta, ning niivõrd, kuivõrd see on vajalik, kaebuste lahendamiseks pädeva Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu komisjoni 4. juuni 2007. aasta otsuse, millega jäeti hageja kaebus rahuldamata, ning niivõrd, kuivõrd see on vajalik, saata hageja kandidatuur otsuste kontrollimiseks pädevale asutusele tagasi, ning mõista Euroopa Kohtult kahjuhüvitisena välja 1 100 000 eurot.

Otsus: Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91; Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt c)

Isikut saavad kahjustada üksnes meetmed, millel on siduvad õiguslikud tagajärjed, mis mõjutavad otseselt ja individuaalselt asjaomase isiku huve, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis. Personalieeskirjades või muude teenistujate teenistustingimustes nimetatud formaalse ametikohale nimetamise või töölevõtmise menetluse käigus võetakse meede, mis toob selle isiku õiguslikus seisundis, kes pärast asjaomase menetluse algatamist esitas oma kandidatuuri, kaasa selge muutuse, olgu tegemist otsusega nimetada isik ametisse või võtta ta tööle, mille on teinud ametisse nimetav asutus või ajutiste teenistujate teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus, või otsusega lükata isiku kandidatuur tagasi, mille on teinud töölevõtmise menetluses ette nähtud üks eelnimetatud asutus või nimetatud asutuste üks organ.

Õigusnõunike töölevõtmisel ühenduste kohtutes ei ole juhul, kui töölevõtmise menetlust ei ole formaalselt algatatud, muud kandidatuuri õigusnõuniku kohale kui Euroopa Kohtu asjaomase liikme esitatud kandidatuur. Sellele töökohale omal algatusel esitatud kandidatuur on paratamatult informaalne, mille suhtes ei saa teha õiguslikku keelduvat otsust. Selline kandidatuuri tagasilükkamine ei ole seega isikut kahjustav meede. Reeglina ei algatata õigusnõuniku töölevõtmiseks ametlikku töölevõtmise menetlust, vaid see toimub nii, et Euroopa Kohtu asjaomane liige teeb ettepaneku ühe isiku kohta ning Euroopa Kohus nõustub selle isiku kandidatuuriga või lükkab selle tagasi. Kuna ükski õigusnorm ei reguleeri seda ettepaneku tegemise õigust, võib asjaomane Euroopa Kohtu liige isiku, kelle suhtes ta teeb ettepaneku, vabalt välja valida tema eelistatava meetodi kohaselt. Selle ühenduste kohtu ajutiste töötajate liigi osas puudub töölevõtmise ametlikul menetlusel süsteemne korraldus, kuna asjaomaste isikute ja nende kohtute liikmete vahel, kuhu asjaomased isikud määratakse, on usaldussuhe. Õigusnõunike töölevõtmine toimub intuitu personae, asjaomased isikud valitakse välja nii nende ametialase võimekuse, moraalsete omaduste kui ka asjaomase Euroopa Kohtu liikme enda ja tema kogu kabineti töömeetoditega kohandumise võime põhjal.

(vt punktid 25, 26 ja 29–31)

Viited:

Euroopa Kohus: 3. detsember 1992, kohtuasi C‑32/92 P: Moat vs. komisjon (EKL 1992, lk I‑6379, punkt 9); 10. jaanuar 2006, kohtuasi C‑373/04 P: komisjon vs. Alvarez Moreno (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 42); 11. juuli 2006, kohtuasi C‑432/04: komisjon vs. Cresson (EKL 2006, lk I‑6387, punkt 130).

Esimese Astme Kohus: 17. oktoober 2006, kohtuasi T‑406/04: Bonnet vs. Euroopa Kohus (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑213 ja II‑A‑2‑1097, punktid 31–33).