AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)
8. juuli 2010
Kohtuasi F‑139/06
Christian Kurrer
versus
Euroopa Komisjon
Avalik teenistus – Ametnikud – Ametisse nimetamine – Ametnikena ametisse nimetatud ajutised teenistujad – Enne uute personalieeskirjade jõustumist reservnimekirja kantud kandidaadid – Teenistusse võtmisel palgaastme ja ‑järgu määramise üleminekueeskirjad – Palgaastmele määramine uusi ebasoodsamaid sätteid kohaldades – Personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõige 4 ja artikli 12 lõige 3
Ese: EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega C. Kurrer palub tühistada komisjoni 27. märtsi 2006. aasta otsus, millega ta nimetati katseajal olevaks ametnikuks, kuna selle otsusega määrati ta palgaastme A*6 järku 2 ega säilitatud tema edutamispunkte.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjääristruktuuri kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad, artikli 31 lõige 1; XIII lisa artikli 5 lõiked 2 ja 4, artikli 12 lõige 3 ja artikli 13 lõige 1; nõukogu määrus nr 723/2004)
2. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjääristruktuuri kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad, XIII lisa artikli 5 lõige 4; nõukogu määrus nr 723/2004)
1. Personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõige 4 käsitleb ajutisi teenistujaid, kes on kantud „ühest kategooriast teise kategooriasse üleviimiseks sobivate kandidaatide loetellu” ning „sisekonkursiks sobivate kandidaatide loetellu”. Ehkki „kategooria vahetamise” konkurss on samuti oma laadilt sisekonkurss, tuleb kõnealust sätet tõlgendada nii, et sellele antakse kasulik mõju, vältides nii palju kui võimalik mis tahes tõlgendust, mis viiks järelduseni, et see säte on üleliigne. Näib, et seadusandja pidas „sisekonkursiga” silmas nn alaliselt ametisse nimetamise konkursse, mille eesmärk on võimaldada kõiki Euroopa avalikus teenistuses töö saamist käsitlevate personalieeskirjade sätteid järgides võtta ametnikena tööle teenistujaid, kellel on juba teatud kogemus institutsioonis ja kes tõendavad oma sobivust täita vabu ametikohti. Seda tõlgendust kinnitab personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 2 sõnastus, mis käsitleb üksnes ametnikke, kes on kantud „teise kategooriasse üleviimiseks sobivate kandidaatide loetellu”, ilma et mainitaks ametnikke, kes on kantud „sisekonkursiks sobivate kandidaatide loetellu”. Selline märge oleks olnud põhjendamatu, kuna alaliselt ei saa ametisse nimetada selliseid teenistujaid, kes juba on ametnikud.
Personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 4 kohaldamiseks peab esinema „vanast kategooriast” üleminek „uude kategooriasse” kas pärast konkurssi, mille tagajärjel koostati „ühest kategooriast teise kategooriasse üleviimiseks sobivate kandidaatide loet[elu]”, või alaliselt ametisse nimetamiseks toimunud sisekonkurssi, mille tagajärjel selline uude kategooriasse üleviimine toimus. Kasutades oma ulatuslikku kaalutlusõigust nii üleminekusätete kui ka palgaastme ja ‑järgu määramise kriteeriumide valdkonnas, jättis seadusandja niisiis kõrvale äsja tööle võetud ametnike palgaastet ja -järku käsitleva üldreegli, mis on esitatud personalieeskirjade artikli 31 lõikes 1, mida täiendati nende personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikega 3 või artikli 13 lõikega 1, mis käsitles konkursi edukalt läbinud isikuid, kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu enne 1. maid 2006 ja kes on tööle võetud ajavahemikus 1. mai 2004 kuni 30. aprill 2006 ja pärast 1. maid 2006, andes õiguse olla määratud konkursiteates esitatust erinevale palgaastmele ja -järku sellistele teenistujatele, kes võeti tööle katseajal olevate ametnikena, kellel on juba teatud kogemus institutsioonis ja kes tõendavad pärast eespool märgitud konkursi lõppu oma sobivust täita vabu ametikohti kõrgemas kategoorias.
(vt punktid 49, 50, 53 ja 55)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 6. märts 1997, liidetud kohtuasjad T‑40/96 ja T‑55/96: de Kerros ja Kohn-Bergé vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑47 ja II‑135, punktid 45 ja 46); 12. november 1998, kohtuasi T‑294/97: Carrasco Benítez vs. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑601 ja II‑1819, punkt 51).
2. Kui puudub täpne selgitus selle kohta, siis ei ole mingit alust arvata, et seadusandja soovis laiendada personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõikes 4 sätestatud korda neile, kes on edukalt läbinud avaliku konkursi, mis on suunatud liidu institutsioonidest väljaspool asuvatele kandidaatidele ning ametnikele ja teenistujatele, kes võivad samuti sellisel konkursil osaleda. Personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 4 lai tõlgendus, millega hõlmatakse ka üldise konkursi edukalt läbinud isikuid, ei tulene lisaks ka soovist tagada võrdne kohtlemine ajutiste teenistujate vahel, kes on edukalt läbinud avaliku konkursi või sisekonkursi. Nimelt tuleb märkida, et ajutised teenistujad, kes on edukalt läbinud konkursi, mis korraldati eesmärgiga täita selle kategooria töökoht, millel nad juba töötasid, ei ole samas olukorras kui isikud, kes on edukalt läbinud sellise konkursi, mille eesmärk või tagajärg oli võimaldada kõrgemasse kategooriasse üleviimine ja mis kujutas seega endast otsustavat edasiminekut nende karjääris. Asjaolu, et seadusandja soovis personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõiget 4 vastu võttes seda, et ajutisi teenistujaid saaks erakorraliselt ametisse nimetada katseajal olevateks ametnikeks samale palgaastmele, mis neil oli eelmises kategoorias, ei loo seadusandja taotletud eesmärgiga seoses meelevaldset või ilmselgelt ebakohast eristamist, võrreldes ajutiste teenistujatega, kes on ametnikena tööle võetud pärast avalikku konkurssi kategoorias, kuhu nad olid kuulunud.
Personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 4 lai tõlgendus rikuks ka sama konkursi edukalt läbinud isikute võrdset kohtlemist, kes on kohtupraktika kohaselt võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras ja keda peab siis, kui puuduvad objektiivsed õigustused eristamise põhjendamiseks, kohtlema samaselt eelkõige seoses palgaastme ja -järgu määramisega. Siiski võib erinevat kohtlemist, mis toimub vastavalt sellele, kas tööle võtmine toimub enne või pärast personalieeskirjade reformi jõustumist, õigustada vajadus säilitada liidu seadusandja vabadus teha igal ajal selliseid muudatusi personalieeskirjade normidesse, mida ta peab teenistuse huvidega kooskõlas olevaks, isegi kui muudetud sätted on ametnikele varasematest ebasoodsamad.
(vt punktid 58–60)
Viited:
Euroopa Kohus: 5. detsember 1974, kohtuasi 176/73: Van Belle vs. nõukogu (EKL 1974, lk 1361, punkt 8); 22. detsember 2008, kohtuasi C‑443/07 P: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (EKL 2008, lk I‑10945, punkt 79).
Esimese Astme Kohus: 9. juuli 1997, kohtuasi T‑92/96: Monaco vs. parlament (EKL AT 1997, lk I‑A‑195 ja II‑573, punkt 55); 16. märts 2004, kohtuasi T‑11/03: Afari vs. EKP (EKL AT 2004, lk I‑A‑65 ja II‑267, punkt 65); 11. juuli 2007, kohtuasi T‑58/05: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (EKL 2007, lk II‑2523, punkt 86).