AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

7. juuli 2009

Kohtuasi F‑39/08

Giorgio Lebedef

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Põhipuhkus – Töötajate esindaja ülesanded – Osalise ajaga lähetus ametiühingualase esindamise eesmärgil – Personalieeskirjade järgne esindamine – Loata puudumine – Mahaarvamine iga‑aastasest põhipuhkusest – Personalieeskirjade artikkel 60

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega G. Lebedef palub tühistada 29. mai, 20. juuni, 28. juuni ja 6. juuli 2007. aasta otsused ning kaks 26. juuli 2007. aasta otsust ja 2. augusti 2007. aasta otsus, mis kõik käsitlevad kokku 32 päeva mahaarvamist tema 2007. aasta puhkusest.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Mõista kõik kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Esindamine – Personalikomitee – Selliste ametnike ja töötajate osalemine, kes ei ole lähetuses

2.      Ametnikud – Loata puudumine – Hilisem heakskiit – Tingimused

(Personalieeskirjad, artikkel 60)

3.      Ametnikud – Esindamine – Personalikomitee – Puudumiseks eelnevalt loa saamise kohustus

(Personalieeskirjad, artikkel 60)

4.      Ametnikud – Puudumine – Pädevus kontrollida

1.      Ei ole võimalik ega soovitav, et töötajate esindamisega tegeleksid vaid lähetuses olevad ametnikud või teenistujad, sõltumata sellest, kas nad on lähetuses 50% või 100% ulatuses oma tööajast. On olemas kindel huvi, et ühe osa töötajate esindamise kohustustest täidaksid töötajad, kes ei ole lähetuses. Sellegipoolest eeldab süsteem, mis näeb spetsiaalselt ette lähetuse määramise mõnedele töötajate esindajatele, et juhul, kui ametnik või teenistuja ei ole lähetuses, osaleb ta töötajate esindamisel ajutiselt ja poolaasta või kvartali kohta arvestatuna hõlmab esindamine tööajast teatavat suhteliselt piiratud osa.

Kuigi töötajate esindamisel osalemise „ajutisuse” täpne piiritlemine ning sellele pühendatud aja osakaalu täpne piiritlemine on oma olemuselt võimatu ja seda saab teha vaid juhtumipõhiselt, tähendaks nõustumine sellega, et lähetuses mitteolev ametnik või teenistuja tegeleb töötajate esindamisega peaaegu kogu või kogu oma tööaja jooksul, nii et ta pühendab vaid vähe tööaega või üldse mitte oma teenistustalitusele, seda, et hoidutaks kõrvale süsteemist, mis on kehtestatud komisjoni ning ametiühingute ja kutseorganisatsioonide vahel sõlmitud mitme kokkuleppega ning see võiks kaasa tuua õiguste kuritarvitamise, mida tuleks ühenduste kohtul sanktsioneerida.

(vt punktid 49 ja 50)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 18. detsember 1997, kohtuasi T‑222/95: Angelini vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑491 ja II‑1277, punktid 35 ja 36); 18. detsember 1997, kohtuasi T‑57/96: Costantini vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑495 ja II‑1293, punktid 28 ja 29); 12. juuni 2001, kohtuasi T‑95/98 DEP: Gogos vs. komisjon (EKL AT 2001, lk I‑A‑123 ja II‑571, punkt 24).

2.      Puudumiseks eelnevalt luba küsimata jätmisel või vähemalt puudumisest eelnevalt teavitamata jätmisel on ex post kinnitus, mis ametniku puudumise heaks kiidab, personalieeskirjade artikli 60 kohaselt võimalik vaid haiguse või õnnetusjuhtumi puhul; igal juhul, isegi kui on esitatud ex post kinnitus, peab pädevale administratsioonile jääma teatav õigus kontrollida ja hinnata, kas loata puudumisena arvestatud puudumise hilisem heakskiit on põhjendatud.

(vt punkt 55)

3.      Kuigi teatavatel asjaoludel võivad praktilised raskused või konfidentsiaalsusest tingitud piirangud takistada töötajate esindajatel täita kohustust saada eelnevalt luba oma vahetult ülemuselt (või vähemalt teda eelnevalt teavitada), siis mis puutub eriti konfidentsiaalsuse küsimusse, siis peale asjaolu, et suur osa töötajate esindamistegevust puudutavast teabest ei ole konfidentsiaalne, eelkõige ametliku koosoleku koht, aeg ja osalejad, ja et konfidentsiaalsuse kohustus puudutab seega vaid ühte osa sellest tegevusest, on töötajate esindajal alati võimalik anda oma vahetule ülemusele üldist mittekonfidentsiaalset teavet näiteks koosoleku ligikaudse kestuse kohta.

Muu hulgas ei saa sellist üldist ja ebamäärast teavet, mis ametniku tegevuse kohta töötajate esindajana tema teenistusüksusel oli, arvestada eelneva teavitamisena ega a fortiori eelnevalt vahetu ülemuse poolt loa andmisena.

(vt punktid 57 ja 58)

4.      Kuigi ametniku puhul, kes kuulub kahte hierarhilisse struktuuri – esiteks töötajate esinduse struktuur seoses tegevusega ametiühingulise esindajana, teiseks struktuur seoses teenistusega tema talituses, on töötajate esindusel pädevus kontrollida tema puudumist ametiühingulise lähetuse raames, ei kehti see seoses puudumisega tööajal, mille ta peab pühendama oma teenistustalitusele, ning selle puudumise suhtes on pädevus vaid teenistustalitusel.

(vt punkt 59)