EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)

22. mai 2008(*)

Avalik teenistus – Avalik konkurss – Konkursile lubamise tingimused – Nõutav töökogemus – Reservnimekirjas oleva kandidaadi töölevõtmisest keeldumine – Konkursikomisjoni ja ametisse nimetava asutuse kaalutlusõigus

Kohtuasjas F‑145/06,

mille ese EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi,

César Pascual García, elukoht Madrid (Hispaania), esindajad: advokaadid B. Cortese ja C. Cortese,

hageja,

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: J. Currall ja M. Velardo,

kostja,

AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (teine koda),

koosseisus: koja esimees S. Van Raepenbusch (ettekandja), kohtunikud I. Boruta ja H. Kanninen,

kohtusekretär: ametnik R. Schiano,

arvestades kirjalikus menetluses ja 6. märtsi 2008. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

1        Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 22. detsembril 2006 faksiga saadetud hagiavalduses (originaal esitati 2. jaanuaril 2007) palub avaliku konkursi EPSO/B/23/04 (ELT C 81 A, 31.3.2004, lk 17) edukalt läbinu C. Pascual García eelkõige tühistada Ispras (Itaalia) asuva Euroopa Ühenduste Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (edaspidi „teadusuuringute ühiskeskus”) direktori 7. aprilli 2006. aasta otsus mitte võtta teate vaba ametikoha kohta KOM/2005/2969 puhul arvesse tema kandidatuuri ja lisada selle konkursi reservnimekirja märkus, millega talitusi teavitatakse sellest, et hageja ei vasta kõnesolevale konkursile lubamise tingimustele (edaspidi „vaidlustatud otsus”).

 Vaidluse taust

2        Hageja omandas Madridi (Hispaania) sõltumatus ülikoolis (Universidad autonoma de Madrid, edaspidi „ülikool”) 1998. aasta augustis litsentsiaadikraadi füüsikas ja 2000. aastal litsentsiaadikraadi materjaliteadustes.

3        Ta töötas 2001. aasta 1. veebruarist kuni 2004. aasta 31. jaanuarini Pisa kõrgkoolis (Itaalia) (Scuola Normale Superiore di Pisa, edaspidi „SNS”) ja riiklikus materjalifüüsika instituudis (Istituto Nazionale per la Fisica della Materia, edaspidi „instituut”) ametikohal, mis näeb ette süvaõppe kondenseeritud aine füüsikas (posto di perfezionamento triennale in fisica della materia condensata, edaspidi „teadusdoktorantuur”). Sel ajavahemikul tegeles ta teadusuuringutega pooljuhtide ja nanoteaduse valdkonnas asutuses National Enterprise for nanoScience and nanoTechnology, mis on SNS-i ja instituudi loodud ühine teadusettevõtja (edaspidi „NEST”), läbides samal ajal 150 tundi loenguid.

4        Tuleb märkida, et pärast seda, kui Itaalias loodi Decreto del Presidente della Repubblica 11 luglio 1980, n. 382, Riordinamento della docenza universitaria, relativa fascia di formazione nonché sperimentazione organizzativa e didattica’ga (vabariigi presidendi 11. juuli 1980. aasta dekreet nr 382 akadeemilise hariduse reformi, vastava koolituse, korraldusliku ja didaktilise katsetamise kohta, GURI nr 209, 31.7.1980) teadusdoktorantuurid, kehtestati Legge 18 giugno 1986, n. 308, Equipollenza del Diploma di Perfezionamento della Scuola Normale Superiore di Pisa con il titolo di Dottore di Ricerca’ga (18. juuni 1986. aasta seadus nr 308, GURI nr 149, 30.6.1986) samaväärsus SNS-i välja antud süvaõppediplomi (diploma di perfezionamento) ja teiste Itaalia ülikoolide välja antud teadusdoktori diplomi (dottore di ricerca) vahel.

5        Hageja jätkas 2004. aasta 2. veebruarist kuni 2005. aasta 1. veebruarini töötamist SNS-is, nüüd töölepinguga, mis nägi ette kaastöö teadusuuringutes (contratto di collaborazione ad attività di ricerca, edaspidi „teadusuuringute leping”).

 Avalik konkurss EPSO/B/23/04

6        31. märtsil 2004 avaldati teadaanne sellise avaliku konkursi EPSO/B/23/04 korraldamise kohta, mille eesmärk oli moodustada tehniliste töötajate (B5/B4) reservnimekiri teadusuuringute ja tehnika valdkonnas (edaspidi „konkursiteadaanne”). See konkurss hõlmas erinevaid valdkondi ning eelkõige „füüsika[t], materjaliteadus[t], mehaanika[t] ja elektroonika[t]”, milles hageja oma kandidatuuri esitas. Viimaseks registreerimiskuupäevaks oli määratud 30. aprill 2004.

7        „Füüsika, materjaliteadus[e], mehaanika ja elektroonika” valdkonnas kirjeldati ametikohustusi konkursiteadaande jaotise A I punktis järgmises sõnastuses:

„Ametikohustused on peamiselt järgmised:

–        juhiste alusel katseseadmete kasutamine ja väljatöötamine, katsemeetmete elluviimine;

–        analüüsitehnikate väljatöötamine ja kasutamine;

–        tulemuste kontrollimine ja kinnitamine;

–        kvaliteedi tagamise meetodite elluviimine allpool nimetatud valdkondades.

[...]

Eelkõige:

–        seadmed, valvesüsteemid, mõõtmis‑ ja tuvastamissüsteemid keskkonna, tervishoiu, taastuvenergia ja heitmete valdkonnas;

–        materjalide analüüs ja töötlemine biomeditsiini tehnoloogiate jaoks;

–        katseseadmete väljatöötamine ja valmistamine;

–        hüdrauliliste, kõrgrõhu‑, madalrõhu‑ ja krüogeenikasüsteemide seadmed ja nende süsteemide hooldus;

–        metroloogia;

–        elektroonika‑ ja elektrotehnikalabori juhtimine;

–        elektroonikaseadmete eest vastutamine ja nende hooldamine;

–        andmete hankimine ja mudeldamine.” [Siin ja edaspidi on osundatud konkursiteadaannet tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.]

8        Konkursiteadaande jaotise A II punktis täpsustati kraadide või diplomite, töökogemuse ja keelteoskusega seotud konkursile lubamise tingimusi, millele kandidaadid peavad viimasel registreerimiskuupäeval vastama. Nõutavat töökogemust käsitlev punkt 2 oli sõnastatud järgmiselt:

„Kandidaadid peavad pärast keskharidust tõendava diplomi või tunnistuse saamist olema omandanud töökogemuse, mille minimaalne kestus on neli aastat täistööajaga, millest kaks aastat peab olema seotud ametikohustuste laadiga.

Töökogemusena ja maksimaalselt kahe aasta ulatuses võetakse arvesse:

–        kõiki ajavahemikke, mil sooritati erialapraktikat või läbiti süvaõpet, mis valmistavad ette jaotise A I punktis kirjeldatud ametikohustuste täitmiseks, kui nende kohta on olemas nõuetekohane tõend;

–        kõiki täiendavaid ajavahemikke, mil läbiti koolitust, pühendati õpingutele või tegeldi teadusuuringutega, mis valmistavad ette jaotise A I punktis kirjeldatud ametikohustuste täitmiseks ja mille lõpul omandati diplom, mis vastab vähemalt konkursil osalemiseks vajalikule diplomile.

Kui ajavahemik, mil sooritati erialapraktikat või läbiti süvaõpet, langeb kokku töötamisajaga, võtab konkursikomisjon arvesse üksnes töötamisaega.”

9        Jaotise C punkt 3 „Ametlik kandideerimisdokument” nägi ette, et selles dokumendis tuleb üksikasjalikult täpsustada kodakondsust, õpinguid, koolitust, praktikat, teadusuuringuid ja töökogemust, sellele dokumendile tuleb lisada tõendavad dokumendid ning konkursikomisjon kontrollib selle alusel, kas kandidaadid vastavad konkursiteadaande jaotise A II punktis märgitud tingimustele.

10      Euroopa Ühenduste Personalivaliku Amet (edaspidi „EPSO”) teatas 30. märtsi 2005. aasta kirjaga hagejale, et ta vastab kõikidele konkursiteadaandes ette nähtud tingimustele, seejärel informeeris EPSO teda 13. oktoobri 2005. aasta kirjaga, et tema nimi kanti reservnimekirja, mis aegub 31. detsembril 2007, ilma et see tagaks talle siiski, et ta võetakse tööle.

 Teade vaba ametikoha kohta KOM/2005/2969

11      Teadusuuringute ühiskeskus avaldas teate vaba ametikoha kohta KOM/2005/2969 – B*3/B*11 (edaspidi „teade vaba ametikoha kohta”). Hageja kutsuti 21. novembril 2005 töölevõtuvestlusele Ispra tervishoiu‑ ja tarbijakaitseinstituuti (edaspidi „tervishoiu‑ ja tarbijakaitseinstituut”). See vestlus toimus sama aasta 6. detsembril.

12      14. detsembril 2005 kutsuti hageja töölevõtuvestlusele ka teadusuuringute ühiskeskuse transuraanide instituuti Karlsruhes (Saksamaa). Selle vestluse kuupäevaks määrati 17. jaanuar 2006.

13      Ispras asuva teadusuuringute ühiskeskuse inimressursside osakonna juhataja teatas hagejale 16. detsembri 2005. aasta kirjaga, et ta võetakse tööle ametikohale, mille kohta avaldati vaba ametikoha teade, ning et tema töölevõtmine sõltub veel tervise‑ ja turvakontrolli tulemustest.

14      Järgmistel päevadel kinnitati mitmes telefonivestluses ja ühes e‑kirjas, et hageja on vabale ametikohale välja valitud. Nendest selgus ka, et kui hageja selle ametikoha vastu võtab, peab ta tagasi lükkama Karlsruhes asuva transuraanide instituudi kutse töölevõtuvestlusele.

15      Hageja läbis tervisekontrolli 23. jaanuaril 2006. Samal päeval kohtus ta tervishoiu‑ ja tarbijakaitseinstituudi osakonna teadusjuhatajaga, st selle osakonna teadusjuhatajaga, kus ta pidi tööle hakkama. Tema teadusuuringute ühiskeskuses tööle hakkamise kuupäevaks määrati 1. aprill 2006.

16      Hageja esitas teadusuuringute ühiskeskuse inimressursside osakonnale ka kõik oma toimiku dokumendid niisugustena, nagu ta oli edastanud need EPSO-le. Seejärel otsustas ta oma töösuhte SNS-iga lõpetada ning mitte vastata teistele tööpakkumistele.

17      Teadusuuringute ühiskeskuse inimressursside osakonna 3. märtsi 2006. aasta e‑kirjaga paluti hagejal esitada kõik täiendavad dokumendid, mis käsitlevad tema töökogemust, et teha eelkõige kindlaks aeg, mille ta pühendas oma teadusdoktorantuuri jooksul õpingutele, ja aeg, mille ta pühendas teadusuuringutele. Hageja täitis selle palve.

18      Kui hageja ei olnud 20. märtsil 2006 veel saanud ametlikku tööpakkumist, võttis ta e‑kirja teel ühendust tervishoiu‑ ja tarbijakaitseinstituudi eespool nimetatud teadusjuhatajaga, kes kinnitas talle, et ta küsib pädevalt osakonnalt teavet.

19      21. märtsil 2006, pärast telefonivestlust teadusuuringute ühiskeskuse inimressursside osakonnaga, sai hageja viimaselt e‑kirja, milles talle teatati, et pärast palutud täiendavate dokumentide edastamist on siiski veel kahtlus, kas ta vastab 30. aprilli 2004. aasta seisuga tingimustele, mis pidid olema täidetud, et osaleda konkursil EPSO/B/23/04.

20      Hageja saatis 25. märtsil 2006 teadusuuringute ühiskeskusele NEST-i direktori kirja, milles tõendati teadusuuringuid, mis ta oli ajavahemikul 2001. aasta 1. veebruarist kuni 2004. aasta 30. aprillini läbi viinud.

21      Teadusuuringute ühiskeskuse peadirektor leidis 7. aprilli 2006. aasta otsuses, et hageja kandidatuuri ei saa arvesse võtta, sest ta ei vasta kõnesolevale konkursile lubamise tingimustele. Samal ajal otsustas see direktor, et nimetatud konkursi reservnimekirja lisatakse vastav märge, et teavitada sellest komisjoni talitusi. Sellest otsusest teavitati hagejat 17. aprilli 2006. aasta kirjaga.

22      Hageja esitas 19. juunil 2006 Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) artikli 90 lõike 2 alusel vaidlustatud otsuse peale kaebuse, väites et selles otsuses hinnati valesti tema töökogemuse kestust, mis on viis aastat ja kaheksa kuud.

23      Hageja saatis 21. augustil 2006 ka selgitava dokumendi, mida komisjon nimetas laiendatud, kuid liiga hilja esitatud kaebuseks, millega ei saa tema sõnul 19. juuni 2006. aasta kaebust kehtivalt täiendada.

24      Ametisse nimetav asutus jättis 22. septembri 2006. aasta otsusega, millest hagejat teavitati 13. novembril 2006, kaebuse rahuldamata.

25      Kaebuse rahuldamata jätmise otsuses pidas ametisse nimetav asutus konkursiteadaande tähenduses töökogemuseks õpinguid, mille hageja sooritas 1993. aasta septembrist kuni 1998. aasta augustini, et saada litsentsiaadikraad füüsikas, ning seda vastavalt nimetatud teadaande jaotise A II punkti alapunkti 2 teisele lõigule, kusjuures ta võttis neid õpinguid arvesse kahe aasta ulatuses, samuti ühe aasta ja seitsme kuu pikkust ajavahemikku 1998. aasta augustist kuni 2000. aasta märtsini, mille jooksul hageja töötas palgatöötajana ülikoolis. Seevastu keeldus ta töökogemusena arvesse võtmast muid ajavahemikke, mil hageja töötas. Tegemist on eelkõige järgmiste perioodidega:

–        36 kuud alates 2001. aasta 1. veebruarist kuni 2004. aasta 30. jaanuarini, mille kestel hageja tegi kaastööd NEST-ile oma teadusdoktorantuuri raames, mida ta läbis SNS-is;

–        3 kuud 2004. aasta 2. veebruarist kuni sama aasta 30. aprillini, mis oli konkursiteadaande kohaselt kandidatuuride esitamise viimane kuupäev – periood, mille jooksul hageja oli SNS-iga seotud teadusuuringute lepinguga.

26      Järelikult tunnustas ametisse nimetav asutus hageja puhul ainult kolme aasta ja seitsme kuu pikkust töökogemust ning tegi järelduse, et selle kestus ei ulatu nelja aastani, mida on konkursiteadaandes nõutud.

 Poolte nõuded

27      Hageja palub Avaliku Teenistuse Kohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        tühistada vajalikus ulatuses ametisse nimetava asutuse 22. septembri 2006. aasta otsus tema kaebuse rahuldamata jätmise kohta;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

28      Komisjon palub Avaliku Teenistuse Kohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        teha kohtukulude osas õiglane otsus.

 Õiguslik käsitlus

29      Hageja tugineb oma hagi põhjendamiseks neljale väitele. Kolm väidet käsitlevad esiteks menetluse kuritarvitamist, teiseks konkursiteadaandega kehtestatud õigusliku raamistiku rikkumist, ilmset hindamisviga ja otsuse põhjendamata jätmist ning kolmandaks õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumist. Neljas väide, millele tuginetakse teise võimalusena, käsitleb võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist.

 Kaks esimest väidet, et esiteks menetlust kuritarvitati ning teiseks rikuti konkursiteadaandega kehtestatud õiguslikku raamistikku, tehti ilmne hindamisviga ja jäeti otsus põhjendamata

 Poolte argumendid

30      Mis puudutab esimest väidet, siis hageja meenutab kõigepealt konkursikomisjoni töö üle teostatava kohtuliku kontrolli piire, st et ühenduse kohus tohib karistada ainult ilmse hindamisvea eest, ning väidab siis, et samad piirid kehtivad kontrolli suhtes, mida teostab konkursikomisjoni otsuste üle ametisse nimetav asutus, eriti asjaomasele konkursile lubamise tingimuste osas.

31      Käesoleval juhul leidis konkursikomisjon, tegemata ilmset hindamisviga, et hageja vastab konkursile lubamise tingimustele, eelkõige nendele, mis käsitlevad töökogemuse kestust.

32      Hageja arvab, et vaidlustatud otsuse tegemisel kuritarvitati menetlust, sest ametisse nimetav asutus asendas konkursikomisjoni otsuse kõnesoleva isiku kraadide ja töökogemuse osas enda omaga, samal ajal kui konkursikomisjon ei teinud mingit ilmset hindamisviga.

33      Komisjon väidab vastu, et kuigi konkursikomisjonil on kraadide ja katsete osas ning kandidaatide esitatud diplomite ja nende töökogemuse hindamisel ulatuslik kaalutlusõigus, ei saa ametisse nimetav asutus eraldiseisva otsuse puhul, mis tal tuleb teha, siiski olla seotud konkursikomisjoni õigusvastase otsusega (vt Esimese Astme Kohtu 15. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑306/04: Luxem vs. komisjon, EKL AT 2005, lk I‑A‑263 ja II‑1209, punkt 23). Ametisse nimetav asutus ei kuritarvitanud seega vaidlustatud otsust tehes kuidagi menetlust.

34      Teise väitega kinnitab hageja esimese võimalusena, et ametisse nimetav asutus rikkus mõiste „töökogemus” osas konkursiteadaandega kehtestatud õiguslikku raamistikku ning tegi ilmse hindamisvea.

35      Hageja sõnul tuleb konkursikandidaatidelt nõutavat töökogemust kohtupraktika kohaselt tõlgendada, lähtudes eranditult asjaomase konkursi eesmärkidest niisugusena, nagu need tulenevad täidetavate kohustuste üldisest kirjeldusest (Esimese Astme Kohtu 22. mai 1990. aasta otsus kohtuasjas T‑50/89: Sparr vs. komisjon, EKL 1990, lk II‑207, punkt 18; 6. novembri 1997. aasta otsus kohtuasjas T‑101/96: Wolf vs. komisjon, EKL AT 1997, lk I‑A‑351 ja II‑949, punkt 74, ja 16. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑329/03: Ricci vs. komisjon, EKL AT 2005, lk I‑A‑69 ja II‑315, punkt 52).

36      Käesoleval juhul oli konkursi eesmärk tehniliste töötajate reservnimekirja koostamine „valdkonnas 2: füüsika, materjaliteadus, mehaanika ja elektroonika”, et nad täidaksid konkursiteadaande jaotise A I punktis täpsustatud ametikohustusi.

37      Hageja meenutab, et konkursiteadaande jaotise A II punkti alapunkt 1 „Kraadid ja diplomid” näeb ette, et „[k]kandidaadid peavad olema omandanud täieliku keskhariduse ja saanud lõpudiplomi”. Töökogemuse osas näeb sama jaotise II punkti alapunkt 2 ette, et „[k]andidaadid peavad pärast keskharidust tõendava diplomi saamist olema omandanud vähemalt nelja‑aastase töökogemuse, millest kaks aastat peab olema seotud ametikohustuste laadiga”. Konkursiteadaande sama punkti teises taandes täpsustati veel, et „töökogemusena ja maksimaalselt kahe aasta ulatuses võetakse arvesse” „kõiki täiendavaid ajavahemikke, mil läbiti koolitust, pühenduti õpingutele või tegeldi teadusuuringutega, mis valmistavad ette jaotise A I punktis kirjeldatud ametikohustuste täitmiseks [käesoleval juhul tehniliste töötajate ametikohustuste täitmiseks füüsika valdkonnas jne] ja mille lõpul omandati diplom, mis vastab vähemalt konkursil osalemiseks vajalikule diplomile”.

38      Seevastu ei ole konkursiteadaande jaotise A II punkti alapunkti 2 teises taandes silmas peetud õpinguid, teadusuuringuid, süvaõpet ja spetsialiseerumist, mille käigus valmistutakse ametikohustuste täitmiseks, mis on kõrgemad konkursiteadaandes nimetatud töökohtade ametikohustustest, näiteks ülikooli õppejõu, juhtivteadlase või reateadlase omadest, samuti ükskõik missuguseid õpinguid, teadusuuringuid, süvaõpet ja spetsialiseerumist, mille käigus valmistutakse juhtimis‑, väljatöötamis‑ ja õppeülesannete täitmiseks, mis nõuavad ülikooliharidust või töökogemust samal tasemel. Niisugused tegevused tuleb klassifitseerida eraldiseisvaks töökogemuseks, mis on „seotud ametikohustuste laadiga” konkursiteadaande tähenduses, tingimusel et tegemist on majandustegevusega EÜ asutamislepingu ja siseturu vabadusi käsitleva ühenduse kohtupraktika tähenduses.

39      Käesoleval juhul tegeles hageja aga ajavahemikul 2001. aasta 1. veebruarist kuni 2004. aasta 30. aprillini oma SNS-ile ja eriti NEST-ile tehtava kaastöö raames teadusuuringutega, kasutades pidevalt konkursiteadaandes nimetatud katsemeetodeid ja valmistudes nii muude kui tehnilise töötaja ametikohustuste ja ülesannete täitmiseks.

40      Nimelt eeldavad teadusuuringud, millega hageja SNS-is tegeles, ja süvaõppetsükkel, mille ta seal läbis, konkursiteadaandes nimetatud katsemeetodite valdamist ega kujuta endast koolitust, õpinguid või uurimistööd, mis „valmistavad ette” nende meetodite kasutamiseks. See käib hageja sõnul nii ajavahemiku kohta, mil ta õppis SNS-is ja NEST-is teadusdoktorantuuris, kui ka järgmise perioodi kohta, mil tal oli teadusuuringute leping.

41      Klassifitseerides kõnesoleva tegevuse „täiendava[ks] ajavahemik[uks], mil läbiti koolitust, pühenduti õpingutele või tegeldi teadusuuringutega”, mis valmistavad ette konkursiteadaandes määratletud ametikohustuste täitmiseks, rikkus ametisse nimetav asutus järelikult konkursiteadaandega kehtestatud õiguslikku raamistikku ja tegi ilmse hindamisvea.

42      Mis puudutab hageja tegevuse majanduslikku laadi, siis teadusdoktorantuuris maksti viimasele teadusuuringute eest tasu umbes 8000 eurot aastas (contributo didattico), st 690 eurot kuus, kusjuures tuleb täpsustada, et elamiskulud, näiteks söökla‑ ja eluasemekulud, samuti ühe konkreetse uurimistöö hüvitas SNS eraldi ning loengute kuulamine ja katseseadmete kasutamine oli tasuta. Hageja meenutab selles osas, et kohtupraktika kohaselt ei saa töösuhtele siseriiklikus õiguses antud iseseisval tähendusel, palgaks makstud vahendite päritolul või palga madalal tasemel olla tähtsust isiku määratlemisel töötajana ühenduse õiguse mõttes (vt eelkõige Euroopa Kohtu 23. märtsi 1982. aasta otsus kohtuasjas 53/81: Levin, EKL 1982, lk 1035, punkt 16, ja Euroopa Kohtu 7. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑456/02: Trojani, EKL 2004, lk I‑7573, punkt 16).

43      Lisaks nägi teadusuuringute leping ette teadusstipendiumi (assegno di ricerca), mille summaks määrati 15 493,71 eurot aastas, st 1219,15 eurot kuus, mis vastab ülikooli teadustöötaja tavalisele töötasule Itaalias. Teadustöö ja selle eest makstava tasu vahel valitseb seos, mis tähendab vastastikuseid kohustusi.

44      Hageja lisab, et Itaalia õigusaktid, millele on teadusuuringute lepingu artiklis 2 viidatud, näevad ette sotsiaalmaksu tasumise igasuguse töise tegevuse puhul, millega tegeldakse, tehes pidevalt ja kooskõlastatult kaastööd, kuid ilma alluvussuhteta nagu käesoleval juhul. Nende õigusaktide kohaselt, mida kohaldati eelkõige doktorantuuristipendiumide suhtes, tuleb isikut, kellega on sõlmitud teadusuuringute leping, pidada nagu doktorantigi mitte üliõpilaseks, vaid sõltumatuks töötajaks, kes ei allu oma tööandjale.

45      Teise võimalusena väidab hageja, et isegi kui lähtuda kohaldatavas siseriiklikus õiguses kasutatavatest kvalifikatsioonidest, peetakse teadusdoktorantuuris läbi viidud tegevust Itaalia õiguse kohaselt sõltumatuks intellektuaalseks kutsetegevuseks.

46      Hageja järeldab, et töö, mida ta tegi nii teadusdoktorantuuris kui ka teadusuuringute lepingu raames, tuleb kvalifitseerida töökogemuseks konkursiteadaande tähenduses.

47      Vastuseks argumentidele, mille hageja esitas esimese võimalusena, leiab komisjon, et hageja esitatud tõendid kinnitavad, et tegevus, millega ta tegeles nii teadusdoktorantuuris kui ka teadusuuringute lepingu raames, kujutab endast õpinguid ja teadusuuringuid ning mitte töökogemust konkursiteadaande tähenduses. Hinnates hageja töökogemust kõnesolevale konkursile lubamise eesmärgil, tegi konkursikomisjon seega ilmse hindamisvea. Vastavalt eespool punktis 23 viidatud kohtuotsusele Luxem vs. komisjon oleks ametisse nimetav asutus pidanud oma pädevuse kasutamisel konkursikomisjoni otsust mitte järgima.

48      Eelkõige ei näita ükski hageja esitatud tõend, et ta tegi ajavahemikul 2001. aasta 1. veebruarist kuni 2004. aasta 31. jaanuarini tõesti palgatööd. Lisaks on SNS-i direktori 29. jaanuari 2001. aasta kirjas, mille hageja esitas, kasutatud eriterminoloogiat („üliõpilased”, „õppestipendium”, „õpingud”, „õppekava”), mis iseloomustab kõrgkooliõpinguid.

49      „Töötasu”, mida hageja vaadeldavatel ajavahemikel sai, peab komisjon õppestipendiumiks, välistades hageja ja SNS-i suhete pidamise töösuheteks.

50      Mis puudutab konkreetselt teadusuuringute lepingut, siis väidab komisjon, et selle lepingu enda sõnastuse kohaselt ei ole sellega loodud kaastöösuhe mingil juhul alluvussuhe. Hageja piirdub sellega, et viitab lepingu artiklile 2, mis käsitleb maksukohustusi ja sotsiaalmaksu makset, jättes mainimata selle artikli 1, mis välistab sõnaselgelt töösuhte loomise selle lepinguga.

51      Vastuseks argumentidele, mille hageja esitas teise võimalusena, väidab komisjon, et konkursiteadaandes esitatud nõuded, mis käsitlevad nii töökogemuse kestust kui ka laadi, on ametisse nimetava asutuse valiku ja selles teadaandes kehtestatud raamides konkursikomisjoni kaalutlusõiguse kasutamise tulemus. Siseriiklik õigus on asjakohane üksnes siis, kui konkursiteadaandes on sellele sõnaselgelt viidatud, mida käesoleval juhul ei ole tehtud.

52      Igal juhul ei saa isegi Itaalia õigusaktide kohaselt doktoriõpinguid pidada tõeliseks töökogemuseks, sest nende õpingute eesmärk öeldakse olevat üliõpilaste teadmiste pagasi laiendamine õppetöö ja teadusuuringute abil. Nimelt ilmneb SNS-i direktori 16. juuni 2006. aasta kirjast, et „[d]uring this whole period [the applicant] has carried out experimental research work […] [d]uring his first and second year at [SNS], [the applicant] also attended about 150 hours of formal courses and successfully passed the subsequent examinations[; t]his together with his technical and scientific achievements allow him to be entitled to apply for the „Diploma di Perfezionamento” of [SNS]” („kogu selle ajavahemiku vältel tegeles [hageja] eksperimentaaluuringutega [...]. Kahel esimesel aastal [SNS-is] läbis [hageja] ka umbes 150 tundi ametlikke loenguid ja sooritas nendes eksamid. Kõik see võimaldab peale tehniliste ja teaduslike edusammude pretendeerida [SNS-i] süvaõppediplomile”).

53      Isegi kui oleks lubatud arutleda ainult Itaalia õigusest lähtudes, ei oleks hagejal sellest mingit kasu, sest Itaalia õigusaktid ei anna teadusdoktorandile sõltumatu töötaja staatust. Asjaolu, et teadusdoktorandi suhtes võib kehtida sotsiaalkindlustusskeem, ei tõenda, et asjaomane isik omandas tõesti tänu sellele tegevusele ülikoolis töökogemuse, sest tema ametikohustused olid ikka peamiselt õppe‑ ja uurimiskohustused, mis võimaldasid tal saada kolmeaastase teadusdoktorantuuri lõpul akadeemilise kraadi.

54      Mis puudutab lõpuks teadusuuringute lepingut, siis see käsitleb ainult teadusuuringuid, mitte töösuhet.

 Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang

55      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on konkursikomisjonidel põhimõtteliselt kandidaatide varasema töökogemuse kui ka konkursile lubamise tingimuste hindamisel kaalutlusõigus nii selle kogemuse laadi ja kestuse kui ka tihedama või nõrgema seose osas, mis sellel võib olla täidetaval ametikohal esitatavate nõudmistega (Esimese Astme Kohtu 21. novembri 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑214/99: Carrasco Benítez vs. komisjon, EKL AT 2000, lk I‑A‑257 ja II‑1169, punkt 70; 25. märtsi 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑145/02: Petrich vs. komisjon, EKL AT 2004, lk I‑A‑101 ja II‑447, punkt 34, ja eespool viidatud kohtuotsus Ricci vs. komisjon, punkt 45). Õiguspärasuse kontrollimise raames peab ühenduse kohus piirduma selle kontrollimisega, et nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel ei ole tehtud ilmset viga (Euroopa Kohtu 4. veebruari 1987 otsus kohtuasjas 417/85: Maurissen vs. kontrollikoda, EKL 1987, lk 551, punktid 14 ja 15; Esimese Astme Kohtu 13. detsembri 1990. aasta otsus kohtuasjas T‑115/89: González Holguera vs. parlament, EKL 1990, lk II‑831, avaldatud väljavõtetena, punkt 54; eespool viidatud kohtuotsus Wolf vs. komisjon, punkt 68; 11. veebruari 1999. aasta otsus kohtuasjas T‑244/97: Mertens vs. komisjon, EKL AT 1999, lk I‑A‑23 ja II‑91, punkt 44; eespool viidatud kohtuotsus Carrasco Benítez vs. komisjon, punkt 71; 28. novembri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑332/01: Pujals Gomis vs. komisjon, EKL AT 2002, lk I‑A‑233 ja II‑1155, punkt 41, ja eespool viidatud kohtuotsus Ricci vs. komisjon, punkt 45).

56      Samad põhimõtted reguleerivad kontrolli, mida ametisse nimetatav asutus teostab konkursikomisjoni otsuste üle konkursile lubamise tingimuste osas (eespool viidatud kohtuotsus Ricci vs. komisjon, punkt 46). Näiteks on ametisse nimetav asutus kohustatud oma pädevuse kasutamisel mitte tegutsema vastavalt konkursikomisjoni otsusele, kui viimase puhul tehti nõutavat töökogemust hinnates ilmne viga. Kui konkursikomisjon tunnistab mõne kandidaadi ekslikult sobivaks ja paigutab ta siis sobivate kandidaatide loetellu, peab ametisse nimetav asutus keelduma selle kandidaadi ametisse nimetamisest põhjendatud otsusega, mis võimaldab Esimese Astme Kohtul hinnata selle põhjendatust (eespool viidatud kohtuotsused Ricci vs. komisjon, punkt 35, ja Luxem vs. komisjon, punkt 23).

57      Seega peab Avaliku Teenistuse Kohus käesoleval juhul konkursiteadaandes kirjeldatud nõudmisi ja hageja esitatud dokumentidest ilmnevat kõrvutades kontrollima, kas konkursikomisjon tegi tema töökogemust hinnates ilmse vea. Selle kontrolli eesmärk on hinnata samal ajal, kas vaidlustatud otsus, mis läheb lahku konkursikomisjoni seisukohast, on põhjendatud.

58      Konkursiteadaande jaotise A II punkti alapunktist 2 ilmneb, et konkursile lubamiseks peavad kandidaadid pärast keskharidust tõendava diplomi või tunnistuse saamist olema omandanud töökogemuse, mille minimaalne kestus on neli aastat täistööajaga, millest kaks aastat peab olema seotud selle teadaande jaotise A I punktis täpsustatud ametikohustuste laadiga.

59      Tuleb meenutada, et käesoleval juhul luges ametisse nimetav asutus hageja töökogemuseks kolme aasta ja seitsme kuu pikkust ajavahemikku, nimelt kahte aastat ülikooliõpinguid, nagu on ette nähtud konkursiteadaande jaotise A II punkti alapunkti 2 teises lõigus, st hageja füüsikaõpinguid 1993. aasta septembrist kuni 1998. aasta augustini, ning ühte aastat ja seitset kuud, st hageja palgatööd 1998. aasta augustist kuni 2000. aasta märtsini ülikoolis.

60      Vaidlus puudutab eelkõige kahte teist hageja tegevusperioodi:

–        esiteks tegevusperioodi NEST-is teadusdoktorantuuri raames 2001. aasta 1. veebruarist kuni 2004. aasta 30. jaanuarini ja

–        teiseks ajavahemikku, mil tal oli SNS-iga sõlmitud teadusuuringute leping, st 2004. aasta 2. veebruarist kuni 2004. aasta 30. aprillini, mis oli konkursile registreerimise viimane kuupäev.

61      Enne vastamist küsimusele, kas kõnesolevad ajavahemikud kuuluvad mõiste „töökogemus” alla konkursiteadaande tähenduses, tuleb kontrollida, kas neid võib pidada „ajavahemike[ks], mil sooritati erialapraktikat või läbiti süvaõpet”, või täiendavateks ajavahemikeks, „mil läbiti koolitust, pühenduti õpingutele või tegeldi teadusuuringutega” konkursiteadaande jaotise A II punkti alapunkti 2 teise lõigu tähenduses, mida võib töökogemusega samastada maksimaalselt kahe aasta ulatuses. Käesoleval juhul aga võttis ametisse nimetav asutus juba töökogemusena ja kahe aasta ulatuses arvesse hageja füüsikaõpinguid 1993. aasta septembrist kuni 1998. aasta augustini.

62      Vaidlusalused ajavahemikud ei saa kuuluda konkursiteadaande jaotise A II punkti alapunkti 2 teises lõigus nimetatud perioodide hulka, sest nagu hageja õigesti märgib, ei saanud need kui niisugused teda ette valmistada selle jaotise I punktis määratletud ametikohustuste täitmiseks. Nimelt tuleb meenutada, et konkursi EPSO/B/23/04 eesmärk oli võtta tööle B5/B4‑kraadiga tehnilisi töötajaid (kellest oli personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 järgi saanud B*3, seejärel AST 3). Selles olukorras ei saa mingil juhul väita, et doktoriõpe või peale ülikooli lõpetamist tehtavad teadusuuringud „valmistavad ette” tegevusüksuse AST 3 ametikohustuste täitmiseks, mille hulka kuuluvad personalieeskirjade I lisa kohaselt näiteks „nooremtehniku” ametikohustused.

63      Seega tuleb analüüsida, kas tegevuse, millega hageja vaidlusalustel ajavahemikel tegeles, võib liigitada ilma ilmset viga tegemata mõiste „töökogemus” alla kitsamas mõttes ja konkursiteadaande jaotise A II punkti alapunkti 2 esimese lõigu tähenduses. Komisjoni arvates on tegemist mitte perioodidega, mil tehti palgatööd või tegutseti sõltumatu töötajana, vaid ilmselgelt õpinguperioodidega; hageja sõnul kujutavad kõnesolevad ajavahemikud endast ilmselgelt tegutsemist sõltumatu töötajana.

64      Siinkohal peab meenutama, et kohtupraktika kohaselt tuleb mõistet „nõutav töökogemus” tõlgendades lähtuda eranditult asjaomase konkursi eesmärkidest niisugustena, nagu need tulenevad täidetavate ametikohustuste üldisest kirjeldusest (eespool viidatud kohtuotsus Ricci vs. komisjon, punkt 52). Konkursiteadaande tõlgendamine, lähtudes siseriiklike õigusaktide iseärasustest, toob paratamatult kaasa erineva kodakondsusega kandidaatide erineva kohtlemise just siseriiklike lahknevuste tõttu ülikooli lõpetamisele järgnevat tegevust käsitlevates kordades (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsused Sparr vs. komisjon, punkt 18, ja Wolf vs. komisjon, punkt 74).

65      Mis puudutab esiteks 36 kuu pikkust ajavahemikku teadusdoktorantuuris, siis on selge, et isegi kui hageja läbis sel perioodil 150 tundi loenguid – nagu ilmneb kohtutoimikust – tegeles ta NEST-i huvides füüsika‑ ja materjaliteaduse litsentsiaadina kõrgetasemeliste teadusuuringutega pooljuhtide ja nanoteaduse valdkonnas – tegevused, mis on just seotud konkursiteadaande jaotise A I punktis nimetatud ametikohustuste laadiga.

66      See tegevus, mis on – nagu komisjon kohtuistungil tunnistas – võrreldav sellega, millega võidakse tegelda teadusuuringute ühiskeskuses, tuleb konkurentsiteadaande tähenduses nõutava töökogemuse hulka arvata:

–        kui see on esiteks reaalne ja tegelik, välja arvatud teadusuuringud, millega tegeldi õpingute raames ja mille ulatus on nii piiratud, et need on ainult kõrvalise tähtsusega või täiendavad, ning kui

–        teiseks seda tasustatakse, kusjuures töötasu tase ei saa isegi juhul, kui see jääb allapoole miinimumpalka, töökogemuseks kvalifitseerimisele kuidagi mõju avaldada (vt analoogia alusel reaalseks ja tegelikuks majandustegevuseks kvalifitseerimise kohta töötajate vaba liikumise kontekstis eespool viidatud kohtuotsus Trojani, punkt 16).

67      Palgatöötaja või füüsilisest isikust ettevõtja töösuhtele siseriiklikus õiguses antud iseseisval tähendusel, palgaks makstud vahendite päritolul või nimetusel ega palga madalal tasemel ei saa olla tähtsust tegevuse määratlemisel töökogemusena konkursiteadaande tähenduses.

68      Ei ole aga vaidlustatud, et hageja tegeles tõesti 36 kuu vältel ühises teadusettevõtjas kõrgetasemeliste teadusuuringutega, mille eest ta sai tasu, mis tõsi küll, oli väike, kuid reaalne, nimelt 690 eurot kuus, kusjuures SNS kandis samal ajal otseselt tema elamiskulud.

69      Isegi võttes arvesse aega, mis hagejal kulus 150 loengutunnile, võis konkursikomisjon niisugust tööperioodi ilmset hindamisviga tegemata töökogemuse arvestamisel arvesse võtta kui viiekuulist ajavahemikku, mil töötati täistööajaga, st ajavahemikku, mis hagejal jäi puudu sellest, et tal oleks nelja‑aastane töökogemus (vt analoogia alusel Esimese Astme Kohtu 31. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑293/03: Giulietti vs. komisjon, EKL AT 2006, lk II‑A‑2‑19, punkt 72).

70      Asjaolu, et kõnesolevad teadusuuringud võisid olla niisugused, mis tõstavad hageja haridustaset ja võimaldavad tal saada hiljem doktorikraadi, ei saa iseenesest takistada nende kvalifitseerimist töökogemuseks konkursiteadaande tähenduses.

71      Teiseks peaks sama järelduse veelgi enam tegema kolme kuu, st 2004. aasta veebruari kuni aprilli osas, mil hageja oli SNS-iga seotud teadusuuringute lepinguga ja sai tasu umbes 1290 eurot kuus.

72      Esitatud põhjendustest lähtudes ja võttes arvesse käesoleva juhtumi asjaolusid, tuleb asuda seisukohale, et ametisse nimetav asutus eksis, kui ta leidis, et konkursikomisjon on teinud ilmse hindamisvea nii konkursiteadaande sõnastuse kui ka kõnesoleva tegevuse seisukohast, võttes hageja töökogemuse arvutamisel arvesse hageja tegevusperioode, mil viimane õppis teadusdoktorantuuris ja töötas teadusuuringute lepingu alusel, st 2001. aasta veebruarist kuni 2004. aasta aprillini. Vaidlustatud otsus tuleb järelikult tühistada, ilma et oleks vaja analüüsida kahte ülejäänud väidet, millele hagi esitamisel tuginetakse.

 Kohtukulud

73      Kodukorra artikli 122 kohaselt kohaldatakse selle II jaotise 8. peatükki, mis käsitleb kohtukulusid, ainult nende kohtuasjade suhtes, mis algatati Avaliku Teenistuse Kohtus alates nimetatud kodukorra jõustumisest, mis toimus 1. novembril 2007. Kohtuasjade suhtes, mis olid selles kohtus pooleli enne seda kuupäeva, kohaldatakse edasi mutatis mutandis Esimese Astme Kohtu kodukorra vastavaid sätteid.

74      Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on vaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt hageja nõudele välja mõista komisjonilt.

Esitatud põhjendustest lähtudes

AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (teine koda)

otsustab:

1.      Tühistada Euroopa Ühenduste Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse direktori 7. aprilli 2006. aasta otsus mitte võtta konkursiteadaande KOM/2005/2969 puhul arvesse César Pascual García kandidatuuri ning lisada avaliku konkursi EPSO/B/23/04 reservnimekirja märkus, millega talitusi teavitatakse sellest, et hageja ei vasta kõnesolevale konkursile lubamise tingimustele.

2.      Mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

Van Raepenbusch

Boruta

Kanninen

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 22. mail 2008 Luxembourgis.

Kohtusekretär

 

      Koja esimees

W. Hakenberg

 

      S. Van Raepenbusch

Käesoleva kohtulahendi ning selles viidatud ja kohtulahendite kogumikus veel avaldamata ühenduste kohtute lahendite tekstid on kättesaadavad Euroopa Kohtu Interneti-leheküljel aadressil www.curia.europa.eu


* Kohtumenetluse keel: prantsuse.