EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

11. juuli 2013

Kohtuasi F‑86/12

Daria Haupt‑Lizer

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Avalik konkurss EPSO/AD/60/06 – Reservnimekirja kehtivuse pikendamine tulenevalt rasedus‑ ja sünnituspuhkusest ning lapsehoolduspuhkusest – Meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõte – Sooline diskrimineerimine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, milles D. Haupt‑Lizer palub esimese võimalusena tühistada 17. oktoobri 2011. aasta otsus mitte pikendada avaliku konkursi EPSO/AD/60/06 reservnimekirja kehtivust kauemaks kui 31. detsembrini 2011.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta D. Haupt‑Lizeri kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Töölevõtmine – Konkurss – Konkursi edukalt läbinud isiku ja avaliku konkursi korraldanud institutsiooni vahelise suhte õiguslik olemus – Siseriikliku õiguse kohaldatavus – Välistamine

(Personalieeskirjad, artikkel 27)

2.      Ametnikud – Võrdne kohtlemine – Taotlus pikendada reservnimekirja kehtivust tulenevalt konkursi läbinud isiku rasedus- ja sünnituspuhkusest ning lapsehoolduspuhkusest – Rahuldamata jätmine – Sooline diskrimineerimine – Puudumine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54; nõukogu direktiivid 92/85 ja 96/34)

1.      Institutsioonide ja personalieeskirjade artikli 27 alusel korraldatud konkursi edukalt läbinud isikute vahelistele suhetele ei kohaldata siseriiklikke õigusnorme.

(vt punkt 45)

2.      Rasedus‑ ja sünnituspuhkust ning lapsehoolduspuhkust reguleerivatest liidu õigusnormidest ei tulene, et isik, kes on kasutanud oma õigust ühele neist puhkustest, saaks nõuda potentsiaalselt tööandjalt, et viimane peataks menetlused, milles ta osaleb. Seega ei saa konkursi edukalt läbinud isik väita, et nimetatud õiguste kasutamine takistas tal objektiivselt teha liidu institutsiooni teenistusse saamiseks vajalikke toiminguid.

Sellega seoses asjaolu, et naine on rasedus‑ ja sünnituspuhkusel, ei takista tema osalemist töölevõtmise menetluses, välja arvatud juhul, kui esinevad raseduse või sünnitusega seotud konkreetsed meditsiinilised põhjused. Keelates naisel töötada kokku kaks nädalat enne või pärast sünnitust, ei pidanud liidu seadusandja silmas, et asjassepuutuval isikul ei ole võimalik ülejäänud rasedus‑ ja sünnituspuhkuse jooksul teha ühtegi töötamisega seotud toimingut. Kuigi naisel on õigus rasedus‑ ja sünnituspuhkuse ajal teha otsus pühenduda üksnes oma lapsele, ei saa ta sellegipoolest tuua ettekäändeks sellist isiklikku valikut, et väita, et teda on sooliselt diskrimineeritud.

Samamoodi ei ole lapsehoolduspuhkuse korral asjaolu, et isik kasutab oma õigust sellele puhkusele, takistuseks tema osalemisele liidu töölevõtmise menetluses. Eriti kui võtta arvesse asjaolu, et lapsehoolduspuhkuse kasutamise võimalus on nii naistel kui meestel, ei põhjusta see, et isik kasutab oma õigust lapsehoolduspuhkusele, soolist diskrimineerimist.

(vt punktid 46, 49‑53 ja 55)

Viited:

Euroopa Kohus: 30. juuni 1998, kohtuasi C‑394/96: Brown (punkt 22); 27. oktoober 1998, kohtuasi C‑411/96: Boyle jt (punkt 58); 19. november 1998, kohtuasi C‑66/96: Høj Pedersen jt (punkt 33); 18. märts 2004, kohtuasi C‑342/01: Merino Gómez (punkt 32); 18. november 2004, kohtuasi C‑284/02: Sass (punkt 32).