AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (kolmas koda)

1. juuli 2010

Kohtuasi F‑40/09

Radek Časta

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Avalik konkurss – Suulisele katsele mittelubamine – Uuesti läbivaatamise taotlus – Põhjendamiskohustus – Nõutud töökogemus – Tõendi hilinenult esitamine – Võrdse kohtlemise põhimõte – Tühistamishagi – Kahju hüvitamise nõue

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles R. Časta palub esiteks tühistada ametisse nimetava asutuse 22. detsembri 2008. aasta otsus, millega jäeti muutmata õiguse valdkonnas korraldatud konkursi EPSO/AD/107/07 komisjoni 9. juuni 2008. aasta otsus mitte lubada hagejat suulisele katsele, ja teiseks hüvitada selle otsusega väidetavalt tekitatud varaline ja mittevaraline kahju.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Mõista kõik kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Varasema otsuse läbivaatamise järel tehtud otsus

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja artikli 91 lõige 1)

2.      Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Katsetele lubamisest keeldumine – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik)

3.      Ametnikud – Konkurss – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Konkursiteade – Ese

(Personalieeskirjad, III lisa artikli 1 lõige 1)

4.      Ametnikud – Konkurss – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Konkursile lubamise tingimused – Konkursiteates kindlaksmääramine – Kandidaatide töökogemuse hindamine konkursikomisjoni poolt – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, III lisa artiklid 2 ja 5)

5.      Ametnikud – Konkurss – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Valikukriteeriumid – Kandidaatide töökogemus

(Personalieeskirjad, III lisa artikkel 5)

6.      Ametnikud – Konkurss – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Konkursile lubamise tingimused – Katsetele lubamiseks tõendavate dokumentide esitamine

(Personalieeskirjad, III lisa artiklid 2 ja 5)

7.      Ametnikud – Võrdne kohtlemine – Piirid – Alusetult saadud soodustus

8.      Ametnikud – Hagi – Tühistamisnõudega seotud kahju hüvitamise nõue – Tühistamisnõude rahuldamata jätmine, mis toob kaasa kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

1.      Kui menetluspool, kelle taotlus osaleda liidu institutsioonide korraldatud konkursil on tagasi lükatud, taotleb selle otsuse uuesti läbivaatamist administratsioonile siduva konkreetse sätte alusel, siis on personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 või vajaduse korral artikli 91 lõike 1 tähenduses isikut kahjustavaks meetmeks konkursikomisjoni poolt uuesti läbivaatamise järel langetatud otsus. Samuti hakkab pärast uuesti läbivaatamist tehtud otsuse tegemist kulgema vaidlustamise ja hagi esitamise tähtaeg, ilma et oleks vaja kontrollida, kas antud juhul on võimalik nimetatud otsust käsitleda puhtalt kinnitava aktina.

(vt punkt 27)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 23. jaanuar 2002, kohtuasi T‑386/00: Gonçalves vs. parlament (EKL AT 2002, lk I‑A‑13 ja II‑55, punkt 39); 7. juuni 2005, kohtuasi T‑375/02: Cavallaro vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑151 ja II‑673, punkt 58); 31. jaanuar 2006, kohtuasi T‑293/03: Giulietti vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑5 ja II‑A‑2‑19, punkt 29).

2.      Personalieeskirjade artikli 25 teisest lõigust tuleneb, et igas personalieeskirjade kohaselt tehtud konkreetses ja ametniku huve kahjustavas otsuses peab sisalduma põhjendus. Ametniku huve kahjustava otsuse põhjendamise kohustuse eesmärk on ühelt poolt pakkuda huvitatud isikule vajalik selgitus võimaldamaks isikul hinnata otsuse põhjendatust ning teiselt poolt teha võimalikuks otsuse kohtulik kontroll. Sellise kohustuse eesmärk on eelkõige võimaldada huvitatud isikul teada saada tema suhtes tehtud otsused põhjendused, et ta saaks vajaduse korral kasutada oma õiguste ja huvide kaitseks vajalikke õiguskaitsevahendeid.

Konkreetsemalt konkursile mittelubamise otsuste puhul peab konkursikomisjon täpselt ära näitama need konkursiteate tingimused, millele ei peetud kandidaati vastavaks.

(vt punkt 42)

Viited:

Euroopa Kohus: 26. november 1981, kohtuasi 195/80: Michel vs. parlament (EKL 1981, lk 2861, punkt 22); 4. juuli 1996, kohtuasi C‑254/95 P: parlament vs. Innamorati (EKL 1996, lk I‑3423, punkt 23).

Esimese Astme Kohus: 20. juuni 1990, kohtuasi T‑133/89: Burban vs. parlament (EKL 1990, lk II‑245, punkt 43); 21. november 2000, kohtuasi T‑214/99: Carrasco Benítez vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑257 ja II‑1169, punkt 173); eespool viidatud kohtuotsus Gonçalves vs. parlament (punkt 62); 23. jaanuar 2003, kohtuasi T‑53/00: Angioli vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑13 ja II‑73, punkt 67); 27. märts 2003, kohtuasi T‑33/00: Martínez Páramo jt vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑105 ja II‑541, punkt 43); 25. märts 2004, kohtuasi T‑145/02: Petrich vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑101 ja II‑447, punkt 54).

3.      Konkursiteate tekst ja eeskätt selles toodud konkursile lubamise tingimused on konkursikomisjonile siduvad. Konkursiteate peamine eesmärk on personalieeskirjades kehtestatu kohaselt teavitada huvitatud isikuid võimalikult täpselt asjaomasele töökohale pääsemise nõuetest, et nad saaksid esiteks hinnata, kas neil on mõtet kandideerida, ning teiseks, milliseid tõendavaid dokumente konkursikomisjon oma tööks vajab ja mis peavad olema seega kandideerimistaotlusele lisatud.

(vt punkt 56)

Viited:

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuotsus Gonçalves vs. parlament (punkt 73); eespool viidatud kohtuotsus Petrich vs. komisjon (punkt 34).

4.      Konkursikomisjoni ülesanne on üksikjuhtumite kaupa hinnata, kas iga kandidaadi esitatud töökogemus vastab konkursiteates nõutud tasemele. Konkursikomisjonil on seejuures konkursimenetlusi käsitlevate personalieeskirjade sätete kohaselt kaalutlusõigus hinnata nii kandidaatide varasema töökogemuse laadi ja pikkust kui ka seda, kui otseselt või kaudselt on need täidetava ametikoha nõuetega seotud. Niisiis peab Avaliku Teenistuse Kohus seaduslikkuse kontrolli teostades piirduma selgitamisega, kas seda kaalutlusõigust pole kasutatud ilmselgelt ebaõigesti.

(vt punkt 58)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 13. detsember 1990, kohtuasi T‑115/89: González Holguera vs. parlament (EKL II‑831, avaldatud väljavõtetena, punkt 54); 28. november 1991, kohtuasi T‑158/89: Van Hecken vs. MSK (EKL 1991, lk II‑1341, punkt 22); eespool viidatud kohtuotsus Carrasco Benítez vs. komisjon (punktid 69−71); eespool viidatud kohtuotsus Petrich vs. komisjon (punkt 37).

Avaliku Teenistuse Kohus: 14. juuni 2007, kohtuasi F‑121/05: De Meerleer vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑161 ja II‑A‑1‑865, punkt 116).

5.      Kandidaadi töökogemust puudutavad dokumendid, mis kandidaat on ise koostanud, kujutavad konkursi raames kandidaadi arvamust oma töökogemuse kohta, kuivõrd nende dokumentide sisu vastab elulookirjelduses toodule. Kuna sellesisulised dokumendid ei ole põhimõtteliselt objektiivselt kontrollitavad, mis lubaksid konkursikomisjonil nõutud töökogemust põhjalikult hinnata, ei saa neid pidada töökogemuse nõuet tõendavateks dokumentideks, vaid üksnes ühe osana kandidaadi elulookirjeldusest.

(vt punkt 64)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 27. september 2006, kohtuasi T‑420/04: Blackler vs. parlament (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑185 ja II‑A‑2‑943, punkt 49).

6.      Selleks, et kontrollida, kas konkursile lubamise tingimused on täidetud, võib konkursikomisjon võtta arvesse ainult andmeid, mis kandidaadid oma kandideerimistaotluses ja selle aluseks esitatavates tõendavates dokumentides esitavad. Konkursikomisjon ei ole kohustatud ise andmeid koguma, et kontrollida, kas kandidaadid vastavad kõikidele konkursiteates toodud tingimustele. Seega juhul, kui konkursiteate selged tingimused näevad ühemõtteliselt ette kohustuse lisada kandideerimistaotlusele tõendavad dokumendid, ei anna selle kohustuse kandidaadi poolt täitmata jätmine konkursikomisjonile või ametisse nimetavale asutusele õigust tegutseda konkursiteatele vastupidiselt ega seda enam kohusta neid selleks.

(vt punktid 67 ja 71)

Viited:

Euroopa Kohus: 31. märts 1992, kohtuasi C‑255/90 P: Burban vs. parlament (EKL 1992, lk I‑2253, punkt 12).

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuotsus Carrasco Benítez vs. komisjon (punkt 77); eespool viidatud kohtuotsus Gonçalves vs. parlament (punkt 74); eespool viidatud kohtuotsus Petrich vs. komisjon (punktid 45 ja 49).

7.      Võrdse kohtlemise põhimõtte tagamisel tuleb arvestada seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt ei saa keegi enda nõude toetuseks tugineda kellegi teise huvides toime pandud õigusvastasele teole. Teise konkursil osaleva kandidaadi suhtes võimalik toimepandud õigusvastane tegu ei saa viia Avaliku Teenistuse Kohut tõdemuseni, et tegemist on diskrimineerimisega ja sellest tulenevalt kandidaadi suhtes toimepandud õigusvastase teoga. Selline lähenemine tähendaks põhimõtte „võrdne kohtlemine õigusvastasuse kaudu” kehtestamist. Võrdset kohtlemist õigusvastasuse kaudu ei saa eksisteerida, kuna diskrimineerimiskeelu põhimõtte aluseks ei saa mingil juhul olla ebaseadusliku kohtlemise mittediskrimineeriva kohaldamise õigus.

(vt punktid 88 ja 89)

Viited:

Euroopa Kohus: 4. juuli 1985, kohtuasi 134/84: Williams vs. kontrollikoda (EKL 1984, lk 2225, punkt 14).

Esimese Astme Kohus: 14. mai 1998, kohtuasi T‑327/94: SCA Holding vs. komisjon (EKL 1998, lk II‑1373, punkt 160); 20. märts 2002, kohtuasi T‑23/99: LR AF 1998 vs. komisjon (EKL 2002, lk II‑1705, punkt 367); 11. september 2002, kohtuasi T‑13/99: Pfizer Animal Health vs. nõukogu (EKL 2002, lk II‑3305, punkt 479); 16. november 2006, kohtuasi T‑120/04: Peróxidos Orgánicos vs. komisjon (EKL 2006, lk II‑4441, punkt 77).

Avaliku Teenistuse Kohus: 21. veebruar 2008, kohtuasi F‑4/07: Skoulidi vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑47 ja II‑A‑1‑229, punkt 81).

8.      Ametnike hagides esitatud kahju hüvitamise nõuded tuleb jätta rahuldamata osas, milles need on tihedalt seotud tühistamisnõuetega, mis on jäetud kas vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

(vt punkt 94)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 15. mai 1997, kohtuasi T‑273/94: N vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑97 ja II‑289, punkt 159); 30. september 2003, kohtuasi T‑214/02: Martínez Valls vs. parlament (EKL AT 2003, lk I‑A‑229 ja II‑1117, punkt 43); 13. detsember 2005, liidetud kohtuasjad T‑155/03, T‑157/03 ja T‑331/03: Cwik vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑411 ja II‑1865, punkt 207).

Avaliku Teenistuse Kohus: 29. september 2009, kohtuasi F‑114/07: Wenning vs. Europol (EKL 2009, lk I‑A‑1‑363 ja II‑A‑1‑1935, punkt 210).