AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

13. aprill 2011

Kohtuasi F‑38/10

Ioannis Vakalis

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Pension – Kreekas omandatud pensioniõiguste liidu ametnike pensioniskeemi ülekandmine – Staažilisa arvutamine – Personalieeskirjade VIII lisa artiklite 11 ja 12 üldiste rakendussätete õiguspärasuse vaidlustamine – Võrdse kohtlemise põhimõte – Euro neutraalsuse põhimõte

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida Euratomi lepingu artikli 106a alusel kohaldatakse Euratomi lepingule, esitatud hagi, millega I. Vakalis palub tühistada komisjoni 19. augusti 2009. aasta otsus, millega kinnitati ühenduse pensioni staažilisa, mis tulenes enne komisjoni teenistusse asumist omandatud pensioniõiguste ülekandmisest, ning 22. veebruari 2010. aasta otsus, millega eelnev kaebus jäeti rahuldamata.

Otsus: Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu osaliselt läbi vaatamata ja põhjendamatuse tõttu osaliselt rahuldamata. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja pool hageja kohtukuludest. Hageja kannab poole oma kohtukuludest.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Seaduse kohaldamisala eiramisel põhinev väide – Tuvastamine omal algatusel

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 77)

2.      Ametnikud – Pension – Enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõigused – Ülekandmine liidu skeemi – Määruse nr 723/2004 üleminekusätted

(Personalieeskirjad, XIII lisa artikli 26 lõige 1)

3.      Ametnikud – Pension – Enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõigused – Ülekandmine liidu skeemi – Staažilisa pensioniõigusliku staaži aastate eest

(Personalieeskirjad, VIII lisa artikli 11 lõige 2)

4.      Ametnikud – Pension – Enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõigused – Ülekandmine liidu skeemi – Staažilisa pensioniõigusliku staaži aastate eest

(Personalieeskirjad, VIII lisa artikli 11 lõige 2; nõukogu määrus nr 1103/97, artikkel 3)

5.      Ametnikud – Pension – Enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõigused – Ülekandmine liidu skeemi – Staažilisa pensioniõigusliku staaži aastate eest

(Personalieeskirjad, VIII lisa artikli 11 lõige 2)

6.      Menetlus – Kohtukulud – Kandmine – Õigluse nõuetega arvestamine – Kohtukulude osaline väljamõistmine poolelt, kes on kohtuasja võitnud

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 87 lõige 2 ja artikkel 88)

1.      Liidu kohtul on õigus ja vajaduse korral ka kohustus tõstatada omal algatusel mõned väited, mis käsitlevad sisemist õiguspärasust. See on nii avalikul huvil põhineva väite puhul, mis puudutab otsusega seaduse kohaldamisala eiramist. Nimelt, kui Avaliku Teenistuse Kohus ei märgiks – isegi kui pooled ei ole seda küsimust vaidlustanud –, et selles kohtus vaidlustatud otsuse aluseks on õigusnorm, mida ei saa käesoleva juhtumi suhtes kohaldada, ning kui ta peaks seejärel ise niisugust õigusnormi kohaldades lahendama vaidluse, mille osas tema poole pöörduti, siis eiraks Avaliku Teenistuse Kohus oma õiguspärasuse üle valvava kohtu rolli.

Sisemist õiguspärasust käsitleva väite omal algatusel tõstatamine ei kahjusta kohtuvaidluse võistlevust ja kaitseõiguste järgimise põhimõtet. Nimelt näeb Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikkel 77 ette, et Avaliku Teenistuse Kohus võib avalikul huvil põhineva asja läbivaatamist takistava asjaolu tõstatada omal algatusel, tingimusel et on pooled eelnevalt ära kuulatud. Ei ole aga mingit alust arvata, et kui see tingimus kujutab piisavat tagatist, mis kindlustab võistlevuse põhimõtte ja kaitseõiguste austamise põhimõtte järgimise juhul, kui omal algatusel tõstatatakse avalikul huvil põhinev asja läbivaatamist takistav asjaolu, on see teistmoodi juhul, kui omal algatusel tõstatatakse avalikul huvil põhinev väide, ükskõik kas see käsitleb sisemist või välimist õiguspärasust.

(vt punktid 28, 29, 38 ja 39)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 15. juuli 1994, liidetud kohtuasjad T‑576/93−T‑582/93: Browet jt vs. komisjon (punkt 35).

Avaliku Teenistuse Kohus: 21. veebruar 2008, kohtuasi F‑31/07: Putterie-De-Beukelaer vs. komisjon, mida selles küsimuses kinnitas Euroopa Liidu Üldkohtu 8. juuli 2010. aasta otsus kohtuasjas T‑160/08 P: komisjon vs. Putterie-De-Beukelaer.

2.      Personalieeskirjade XIII lisa artikli 26 lõike 1 üleminekusätteid redaktsioonis, mis tuleneb määrusest nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, ning komisjoni vastuvõetud personalieeskirjade VIII lisa artiklite 11 ja 12 üldiste rakendussätete artikli 11 üleminekusätteid tuleb tõlgendada nii, et need käsitlevad ainult pensioniõiguste ülekandmise taotlusi, mille on esitanud alalised ametnikud.

Nende sätete eesmärk on vastavalt õiguskindluse põhimõttele kaitsta omandatud õigusi. Katseajal oleval ametnikul ei ole aga omandatud õigust oma pensioniõiguste ülekandmiseks. Kuigi asjaomasel institutsioonil oleks võimalik katseajal oleva ametniku taotlus registreerida, et ta ei peaks esitama uut taotlust pärast alaliselt ametisse nimetamist, oleks selline taotlus sellegipoolest enneaegne.

(vt punktid 42, 44 ja 46)

3.      Ülekantud õiguste liidu pensioniõiguslikuks staažiks ümberarvestamine kuulub liidu haldusasutuste pädevusse. Asjaolu, et pensioniõigusliku staaži kindlaksmääramisel peab asjaomane institutsioon, mitte liikmesriigi ametivõimud võtma vajadusel arvesse valuutakursside kõikumist, ei tähenda siiski tingimata, et komisjoni vastuvõetud personalieeskirjade VIII lisa artiklite 11 ja 12 üldiste rakendussätetega keskmise vahetuskursi mehhanismi kehtetuks tunnistamine oleks õigusvastane.

Kuigi institutsioon peab arvesse võtma vahetuskurssi selleks, et teha kindlaks liidu pensioniskeemis arvestatav pensioniõiguslik staaž, jääb talle siiski teatud vabadus teha kindlaks, kas vajadusel on vaja valuutakursside kõikumise mõju korrigeerida. Selles vallas institutsiooni pädevuse tulemus on ainult see, et liidu kohus teostab kontrolli selle institutsiooni võimaluse üle mitte enam säilitada keskmise vahetuskursi mehhanismi.

(vt punktid 53 ja 55–57)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 15. detsember 1998, kohtuasi T‑233/97: Bang-Hansen vs. komisjon (punkt 38); 18. märts 2004, kohtuasi T‑67/02: Radauer vs. nõukogu (punktid 28–31).

4.      Komisjoni vastuvõetud personalieeskirjade VIII lisa artiklite 11 ja 12 üldiste rakendussätetega keskmise vahetuskursi mehhanismi kehtetuks tunnistamine pensioniõigusliku staaži arvutamiseks pensioniõiguste ülekandmise raames ei ole vastuolus euro neutraalsuse põhimõttega ega määruse nr 1103/97 teatavate euro kasutuselevõtuga seotud sätete kohta artikliga 3. Nimetatud määrusega kehtestatud euro neutraalsuse põhimõte ei keela juba oma määratluse poolest institutsioonil muuta kohaldatavaid õigusnorme. Keskmise vahetuskursi mehhanismi kehtetuks tunnistamise otsus tulenes aga eelarve kaalutlustest ning poliitilisest otsusest seda mehhanismi enam mitte kohaldada, mis oli soodus ametnikele, kes olid omandanud õigusi teatud liikmesriikides, kuid see otsus ei ole euro kasutuselevõtu tagajärg. Pealegi tunnistati asjaomane mehhanism kehtetuks ka nendes liikmesriikides omandatud pensioniõiguste staažilisa osas, kes eurot kasutusele ei võtnud.

(vt punktid 64 ja 65)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. detsember 2007, kohtuasi F‑117/07: Kolountzios vs. komisjon (punktid 32–35).

5.      Liidu seadusandja võib pensioniõiguste ülekandmise vallas igal ajal teha selliseid muudatusi personalieeskirjade normidesse, mida ta peab teenistuse huvides olevaks, ja võtta vastu tulevikuks personalieeskirjade selliseid sätteid, mis on puudutatud ametnike või muude teenistujate suhtes ebasoodsamad, tingimusel, et kehtestatakse üleminekuperiood, mis on piisavalt pikk, et vältida mis tahes ootamatuid muudatusi väljateenitud pensioni maksmise korras, et ametnike või muude teenistujate õiguspäraselt saadud õigused säilitatakse ning et uute õigusnormidega konkreetselt silmas peetud isikuid koheldakse samamoodi. Sama kehtib institutsioonide vastuvõetud üldiste rakendussätete kohta, tingimusel et need ei lähe vastuollu kõrgemalseisvate sätetega.

Personalipoliitika vallas piirdub liidu kohtu kontroll võrdsuse põhimõtte ja diskrimineerimiskeelu põhimõtte osas selle uurimisega, kas asjassepuutuv institutsioon ei ole meelevaldselt või ilmselgelt mittekohaselt vahet teinud võrreldes seatud eesmärgiga. Liidul on pensioniõiguste ümberarvestamise meetodite kohaldamise vallas lai kaalutlusõigus, kui ta määratleb ülekantud õiguste ümberarvutamist liidu pensioniõiguslikuks staažiks.

(vt punktid 70 ja 71)

Viited:

Euroopa Kohus: 19. märts 1975, kohtuasi 28/74: Gillet vs. komisjon (punktid 5 ja 6); 11. september 2007, kohtuasi C‑227/04 P: Lindorfer vs. nõukogu (punkt 78).

Esimese Astme Kohus: 29. november 2006, kohtuasi T‑135/05: Campoli vs. komisjon (punkt 85); 20. november 2007, kohtuasi T‑308/04: Ianniello vs. komisjon (punkt 38).

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. detsember 2007, kohtuasi F‑60/07: Martin Bermejo vs. komisjon (punktid 55 ja 56); 24. aprill 2008, kohtuasi F‑61/05: Dalmasso vs. komisjon (punkt 78); 30. november 2009, kohtuasi F‑3/09: Ridolfi vs. komisjon (punktid 53 ja 54).

6.      Juhul kui kaks ametniku kaebuse rahuldamata jätmise otsuse põhjendust rikkusid õigusnormi ning kui ametnik võis arvata, et on põhjendatud hagi esitamine vaidlusaluse otsuse peale, siis käesoleva juhu asjaolud õigustavad Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 ja artikli 88 alusel seda, et kostjaks olev institutsioon kannab poole hageja kohtukuludest.

(vt punkt 81)