AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

29. september 2011

Kohtuasi F‑9/07

Pilar Angé Serrano

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ametnikud – Ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud sisekonkursi läbimine endiste personalieeskirjade kehtivusajal – Palgaastme määramise üleminekueeskirjad 1. mail 2004 – Euroopa Parlamendi juhatuse 13. veebruari 2006. aasta otsus – Uue palgaastme ja ‑järgu määramine hüvitist saavate ametnike palga alusel – Kohaldatav korrutustegur – Edutamispunktide kaotamine – Kahju hüvitamise nõue

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega P. Angé Serrano palub tühistada parlamendi 20. märtsi 2006. aasta otsus, millega ta määrati alates 1. maist 2004 palgaastme B*6 järku 8, ning teiseks mõista parlamendilt välja hüvitis varalise ja mittevaralise kahju eest.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. Jätta menetlusse astuja nõukogu kohtukulud tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Kohtuotsuse seadusjõud – Ulatus

2.      Ametnikud – Karjäär – Uue karjäärisüsteemi kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine

(ELTL artikkel 336; personalieeskirjad, XIII lisa artiklid 2 ja 10; nõukogu määrus nr 723/2004)

3.      Ametnikud – Administratsiooni hoolitsemiskohustus – Ulatus – Piirid

1.      Selleks et tagada nii õiguse ja õigussuhete stabiilsus kui ka korrakohane õigusemõistmine, on oluline, et kohtulahendeid, mis on muutunud lõplikeks peale olemasolevate edasikaebevõimaluste ammendamist või selleks sätestatud tähtaegade möödumist, ei oleks enam võimalik vaidlustada.

Kohtuotsuse seadusjõud võib takistada hagi vastuvõetavust vaid juhul, kui hagi, mille alusel kõnealune kohtuotsus tehti, vastandas samu pooli, selle ese oli sama ja see põhines samadel alustel. Seadusjõud puudutab siiski vaid asjaomase kohtulahendiga tegelikult või vältimatult ära otsustatud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

(vt punktid 41–43)

Viited:

Euroopa Kohus: 19. veebruar 1991, kohtuasi C‑281/89: Itaalia vs. komisjon (punkt 14); 30. september 2003, kohtuasi C‑224/01: Köbler (punkt 38); 28. november 1996, kohtuasi C‑277/95 P: Lenz vs. komisjon (punkt 50); 16. märts 2006, kohtuasi C‑234/04: Kapferer (punkt 20).

Euroopa Liidu Üldkohus: 25. juuni 2010, kohtuasi T‑66/01: Imperial Chemical Industries vs. komisjon (punktid 196 ja 197 ning seal viidatud kohtupraktika).

2.      Ametnikud, kes läbisid ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud sisekonkursi endiste personalieeskirjade kehtivusajal, ei ole samas õiguslikus ja faktilises olukorras kui ametnikud, kes sellist konkurssi ei läbinud. Esimestel olid vastavalt personalieeskirjade normidele paremad karjääriperspektiivid võrreldes teistega, ning seda arvestati uute personalieeskirjade XIII lisas sisalduvates üleminekusätetes.

Kuna uusi personalieeskirju vastu võttes muutis seadusandja kogu siiani kehtivat karjäärisüsteemi, ei saa ta kohustuseks olla endiste personalieeskirjade palgaastmete hierarhia identsel viisil taasesitamine, ilma et ta kahjustaks oma võimalusi teha personalieeskirjadesse muudatusi. Niisuguses kontekstis ei ole personalieeskirjade reformi eelsete ja sellele järgnevate hierarhiaastmete võrdlemine iseenesest määrav selle hindamisel, kas uued personalieeskirjad vastavad võrdse kohtlemise põhimõttele.

Uued personalieeskirjad eristavad nende ametnike karjääre, kes endiste personalieeskirjade kehtivusajal olid hierarhia erinevatel palgaastmetel ning tagab nendele, kes läbisid ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud konkursi, erinevad karjääriperspektiivid võrreldes ametnikega, kes sama konkurssi ei läbinud. Konkreetselt tagavad üleminekukord ja eelkõige personalieeskirjade XIII lisa artikli 10 lõiked 1 ja 2 karjääri edenemise blokeerimise reegli abil ning erinevate palgaastmete edutamismäärade kindlaksmääramise kaudu paremad karjääriperspektiivid ametnikele, kes olid endiste personalieeskirjade alusel kõrgemal palgaastmel ning seetõttu ka nendele, kes tõusid kõrgematele palgaastmetele pärast ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud konkursi edukalt läbimist.

(vt punktid 64, 66 ja 67)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 18. september 2008, kohtuasi T‑47/05: Angé Serrano (punktid 145–147).

3.      Hoolitsemiskohustus ja hea halduse põhimõte tähendavad peamiselt seda, et kui pädev asutus teeb otsuse ametniku olukorra kohta, peab ta arvestama kõikide asjaoludega, mis võivad mõjutada seda otsust, ja seda tehes ei arvesta ta mitte üksnes teenistuse, vaid ka ametniku huvidega.

Hoolitsemiskohustus ei saa panna administratsioonile kohustust tegutseda vastuolus kohaldatava sätetega. Täpsemalt ei saa see sundida administratsiooni andma liidu õiguse sättele tagajärge, mis on vastuolus selle sätte selge ja täpse sõnastusega. Seega ei saa hageja tugineda hoolitsemiskohustusele, et saada eeliseid, mida personalieeskirjadega ei ole talle võimalik anda.

(vt punktid 88 ja 89)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 2. märts 2004, kohtuasi T‑14/03: Di Marzio vs. komisjon (punktid 99 ja 100 ning seal viidatud kohtupraktika).