EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

20. juuni 2012

Kohtuasi F‑66/11

Alma Yael Cristina

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Avalik konkurss – Konkursikomisjoni otsus mitte lubada kandidaati katsetele – Õiguskaitsevahendid − Hagi esitamine halduskaebuse kohta tehtavat otsust ära ootamata – Vastuvõetavus – Konkursile lubamise eritingimused – Nõutav töökogemus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega palutakse esiteks tühistada avaliku konkursi EPSO/AST/111/10 komisjoni otsus mitte lubada hagejat selle konkursi katsetele, ning teiseks mõista komisjonilt hageja kasuks välja hüvitis selle otsuse tõttu väidetavalt tekitatud kahju eest.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Konkursikomisjoni otsus – Eelnev halduskaebus – Fakultatiivne iseloom – Esitamine – Tagajärjed – Õiguse pöörduda otse liidu kohtusse säilimine

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Konkurss – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Konkursile lubamise tingimused – Esitatud diplomid või tõendatud töökogemus – Konkursikomisjoni hinnang – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, III lisa artikli 2 teine lõik ja artikkel 5)

1.      Kui väljaarvatud kandidaat vaidlustab konkursikomisjoni otsuse, ei ole sugugi vaja, et ta esitaks vaidlustatava otsuse peale eelneva kaebuse. Kui konkursil osalev kandidaat pöördub siiski halduskaebuse vormis ametisse nimetava asutuse poole, ei saa see samm sõltumata selle õiguslikust tähendusest kaasa tuua seda, et kandidaat jääb ilma oma õigusest pöörduda otse kohtusse. Niisuguse kohtule esitatud hagi vastuvõetavus ei saa sõltuda sellest, kas personalieeskirjade artikliga 91 kehtestatud kohtueelne menetlus on lõppenud, sest seda tingimust kohaldatakse üksnes hagide suhtes, mille puhul on halduskaebuse esitamine kohustuslik.

Sellega seoses tuleb märkida, et õiguskindlusega seotud nõuete järgimine ei saa õigustada seda, kui otse kohtu poole pöördumise osas kohaldatakse vastuvõetavuse tingimust, mis ei ole sellel puhul asjakohane, vastasel juhul piiratakse väljaarvatud kandidaatide õigust esitada konkursikomisjoni otsuse peale otse kohtule hagi. Korrakohase õigusemõistmise põhimõtte järgimisega seoses on parim viis seda põhimõtet järgida, kui käsitleda kohtule esitatud otsest hagi, võtmata arvesse selle kaebuse keerdkäike, mida kohtule ei ole esitatud.

(vt punktid 38, 40, 42, 50 ja 51)

Viited:

Euroopa Kohus: 30. november 1978, liidetud kohtuasjad 4/78, 19/78 ja 28/78: Salerno jt vs. komisjon (punkt 10).

Esimese Astme Kohus: 20. juuni 1990, kohtuasi T‑133/89: Burban vs. parlament (punkt 17).

2.      Konkursikomisjonil on kohustus hinnata igal üksikul juhul eraldi, kas töökogemus, millele konkreetne kandidaat tugineb, vastab konkursiteates nõutavale kogemusele. Konkursikomisjonil on sellega seoses personalieeskirjade sätete raames, mis käsitlevad konkursimenetlusi, kaalutlusõigus ning seda hinnates nii kandidaatide varasema töökogemuse laadi ja kestust kui ka seda tihedamat või kaugemat seost, mis sellel võib olla täidetavale ametikohale esitatavate nõudmistega. Avaliku Teenistuse Kohus peab oma õiguspärasuse kontrolli puhul seega piirduma selle kontrollimisega, kas kaalutlusõiguse kasutamisel ei tehtud ilmset hindamisviga.

Konkursikomisjon võib selle kontrollimisel, kas konkursile lubamise tingimused on täidetud, arvesse võtta ainult andmeid, mille kandidaadid on oma kandideerimisvormis esitanud, ja tõendavaid dokumente, mis nad peavad selle tõendamiseks esitama, ning konkursikomisjon ei pea sugugi paluma kandidaatidel esitada täiendavaid dokumente või tegema ise uuringuid, et kontrollida, kas asjaomane isik vastab kõigile konkursiteates sätestatud tingimustele. Personalieeskirjade III lisa artikli 2 teisest lõigust nähtub, et selles on sätestatud lihtsalt konkursikomisjoni võimalus küsida kandidaatidelt lisateavet, kui tal on kahtlusi selles osas, milline on esitatud dokumendi ulatus. Ei tule kõne alla, et see, mille seadusandja nägi ette lihtsalt konkursikomisjoni võimalusena, muudetakse kohustuseks.

(vt punktid 67–69, 80 ja 81)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 21. november 2000, kohtuasi T‑214/99: Carrasco Benítez vs. komisjon (punktid 71 ja 78); 25. märts 2004, kohtuasi T‑145/02: Petrich vs. komisjon (punkt 37); 31. jaanuar 2006, kohtuasi T‑293/03: Giulietti vs. komisjon (punktid 65 ja 66).

Avaliku Teenistuse Kohus: 1. juuli 2010, kohtuasi F‑40/09: Časta vs. komisjon (punktid 58 ja 67 ja seal viidatud kohtupraktika).