EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

17. oktoober 2013

Kohtuasi F‑59/12

BF

versus

Euroopa Liidu Kontrollikoda

Avalik teenistus – Ametisse nimetamine – Direktori ametikoha täitmine – Teade vaba ametikoha kohta – Isikut kahjustav meede – Puudumine – Vastuvõetamatus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega hageja BF palub sisuliselt tühistada vaba ametikoha teade ECA/2011/67 personalidirektori vaba ametikoha täitmiseks Euroopa Liidu Kontrollikoja peasekretariaadis ning mõista välja hüvitis tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta BF‑i kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Kontrollikoja kohtukulud.

Kokkuvõte

Ametnike hagid – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Vaba ametikoha teade, mis ei mõjuta hageja õiguslikku olukorda – Väljaarvamine

(Personalieeskirjad, artikkel 90)

Isikut kahjustavad meetmed, mis võivad olla personalieeskirjade artikli 91 kohase hagi esemeks, võivad olla vaid need aktid, millel on siduvad õiguslikud tagajärjed, mis võivad vahetult ja kohe mõjutada hageja huve, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis.

Hagi raames, mis on esitatud vaba ametikoha teate peale, millega algatatakse teist korda töölevõtmise menetlus ning mille tagajärjel ei jäeta hageja kandidatuuri välja, on hageja poolt sellele teatele omistatud tagajärjed – mille all peetakse silmas, et tema nimetamine vaidlusalusele ametikohale on praktikas võimatu, kui täidetakse võimalikku Avaliku Teenistuse Kohtu otsust, millega tühistatakse esimese töölevõtmise menetluse tagajärjel vastu võetud otsused nimetada kolmas isik vaidlusalusele ametikohale ja lükata tema kandidatuur tagasi – vaba ametikoha teate avaldamise kuupäeval puhtalt hüpoteetilised ning seega ei saa tuvastada, et nimetatud teade mõjutab vahetult ja kohe tema huve.

Nimelt ei pea ametisse nimetav asutus teise töölevõtmise menetluse tagajärjel tingimata vaidlusalust ametikohta täitma. Järgmiseks ei võimalda miski asuda vaba ametikoha teate avaldamise kuupäeval seisukohale, et kui teine töölevõtmise menetlus on lõppenud, siis hagejat ei nimetata vaidlusalusele ametikohale. Mis puudutab tagajärgi, mis on kohtuotsusel, mis tehakse kohtuasjas, millega palutakse tühistada esimese töölevõtmise menetluse tagajärjel võetud otsused, siis viimati nimetatud otsuste puhul kehtib õiguspärasuse eeldus ning pelk asjaolu, et hagi esitati, ei anna hagejale mingit subjektiivset õigust olla nimetatud vaidlusalusele ametikohale ning ammugi mitte õigust halvata igasugune võimalik halduslik initsiatiiv selle ametikoha täitmiseks. Lisaks peab asjaomane institutsioon juhul, kui Avaliku Teenistuse Kohus tühistaks esimese töölevõtmise menetluse tagajärjel võetud otsused, võtma kohtuotsuse täitmiseks sobivad meetmed, mida hageja võib vajaduse korral õigeaegselt vaidlustada.

Seetõttu ei tekita vaidlustatud vaba ametikoha teade ja teine töölevõtmise menetlus iseenesest kohustuslikke õiguslikke tagajärgi, mis muudavad vahetult ja kohe hageja huve. Seega ei kahjusta vaidlustatud vaba ametikoha teade hagejat seetõttu, et see lihtsalt avaldati.

(vt punktid 20–26)

Viited:

Euroopa Kohus: 11. mai 1978, kohtuasi 25/77: De Roubaix vs. komisjon (punktid 7 ja 8):

Avaliku Teenistuse Kohus: 18. mai 2006, kohtuasi F‑13/05: Corvoisier jt vs. EKP (punkt 44); 9. juuli 2009, kohtuasi F‑91/07: Torijano Montero vs. nõukogu (punktid 24 ja 27 ning seal viidatud kohtupraktika).