Kohtuasjad T‑56/09 ja T‑73/09

Saint-Gobain Glass France SA jt

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Euroopa autoklaasi turg – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Turgude jagamise kokkulepped ja tundliku äriteabe vahetamine – Määrus (EÜ) nr 1/2003 – Õigusvastasuse väide – Trahvid – Trahvide arvutamise meetodit käsitlevate 2006. aasta suuniste tagasiulatuvalt kohaldamine – Müügiväärtus – Korduvus – Lisasumma – Rikkumise süükspanemine – Trahvi ülempiir – Kontserni konsolideeritud käive

Üldkohtu otsus (teine koda), 27. märts 2014  ?II – 0000

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (teine koda), 27. märts 2014

1.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Järgimise tagamine liidu kohtu poolt – Igaühe õigus õiglasele kohtumenetlusele – Kehtestamine Euroopa inimõiguste konventsioonis – Kehtestamine Euroopa Liidu põhiõiguste hartas – Haldus- ja kohtumenetlused konkurentsi valdkonnas – Kohaldatavus – Ulatus

(EÜ artiklid 81, 82 ja 230; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 5)

2.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Sätestamine Euroopa Liidu põhiõiguste hartas – Komisjoni poolt konkurentsi valdkonnas vastu võetud otsuste kohtulik kontroll – Seaduslikkuse ja täieliku pädevuse kontroll nii õiguslike kui ka faktiliste asjaolude suhtes – Rikkumine – Puudumine

(EÜ artiklid 81, 82 ja 230; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

3.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Süütuse presumptsioon – Konkurentsi valdkonna menetlus – Kohaldatavus – Ulatus – Mittelõplike karistuste rakendamine – Lubatavus

(EÜ artikli 81 lõige 1, ELL artikli 6 lõige 2; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 48 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2; komisjoni määrus nr 773/2004)

4.      Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Kohustuslikud andmed – Kaitseõiguste tagamine – Andmed kavandatava trahvi arvutamise kriteeriumide kohta – Enneaegsed andmed – Trahvisummade taseme poliitika võimalikust muutumisest teatamise kohustuse puudumine

(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 27)

5.      Konkurents – Trahvid – Trahvide määramise otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Nende hindamistegurite esitamine, mis võimaldasid komisjonil hinnata rikkumise raskust ja kestust – Piisav väljatoomine – Komisjoni kohustus esitada trahvide arvutamisviisiga seotud arvandmed – Puudumine

(EÜ artiklid 81, 82 ja 253; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

6.      Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui ta omab nende aktsia- või osakapitalis 100% osalust – Ümberlükatavus – Tõendid, mis võimaldavad selle eelduse ümber lükata – Valdusühingule kuuluv tütarettevõtja – Asjaolu, millest ei piisa kõnealuse eelduse ümberlükkamiseks

(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

7.      Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui ta omab nende aktsia- või osakapitalis 100% osalust – Ümberlükatavus – Arvesse võtmine süütuse presumptsiooni, karistuste individuaalsuse, õiguskindluse ja poolte võrdsuse põhimõtete järgimisel

(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

8.      Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui ta omab nende aktsia- või osakapitalis 100% osalust – Seda eeldust ümber lükata sooviva äriühingu tõendamiskohustus – Ümberlükatavus

(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

9.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Karistusõiguse sätete tagasiulatuva jõu puudumine – Kohaldamisala – Konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvid – Hõlmamine – Rikkumine trahvide arvutamise meetodit käsitlevate suuniste kohaldamise tõttu rikkumise suhtes, mis pandi toime enne suuniste vastuvõtmist – Puudumine

(EÜ artiklid 81 ja 82; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 49; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatised 98/C 9/03 ja 2006/C 210/02)

10.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Trahvide arvutamise meetodit käsitlevate suuniste kohaldamine – Tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtte rikkumine – Puudumine – Õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

(EÜ artiklid 81 ja 82; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 49; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatised 98/C 9/03 ja 2006/C 210/02)

11.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Raskendavad asjaolud – Korduvus – Sarnased rikkumised, mille on järjestikku toime pannud samasse majandusüksusesse kuuluvad ettevõtjad – Hõlmamine – Tingimused – Komisjoni tõendamiskoormis

(EÜ artikli 81 lõige 1 ja artikkel 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkti 28 esimene taane)

12.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Raskendavad asjaolud – Korduvus – Mõiste – Ettevõtja, keda ei ole komisjoni varasema otsusega karistatud ja kes ei ole olnud vastuväiteteatise adressaat – Välistamine

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkti 28 esimene taane)

13.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Raskendavad asjaolud – Korduvus – Mõiste – Aegumistähtaja puudumine – Komisjoni kaalutlusõigus – Proportsionaalsuse põhimõte – Varasemast rikkumisest alates kulgenud aja arvestamine

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkti 28 esimene taane)

14.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Trahvi määramine proportsionaalselt vastavalt rikkumise raskuse hindamise üksikasjadele – Kartellikokkuleppest saadud tulu ületav trahvisumma – Mõju puudumine

(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02)

15.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Komisjoni kaalutlusõigus – Rikkumise laadi alusel hindamine – Väga rasked rikkumised – Vajadus määratleda nende mõju ja geograafiline ulatus – Puudumine

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 21 ja 23)

16.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Hoiatav mõju – Üldine nõue, millest komisjon peab kogu trahvide arvutamise aja jooksul juhinduma – Eelduse puudumine, et esineks konkreetne etapp, milles hinnatakse tervikuna kõiki kohaseid asjaolusid

(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 19–26)

17.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Kohustus võtta arvesse asjaomase ettevõtja rahalist olukorda – Puudumine – Kohustus võtta arvesse erandlikku majanduskriisi – Puudumine

(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 35)

18.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvisumma vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Tingimused – Leebema kohtlemise taotluse esitamine – Komisjoni kaalutlusõigus – Asjaomase ettevõtja poolt faktide mittevaidlustamise arvesse võtmine – Piirid

(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punktid 20–25)

19.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Süüdistatud ettevõtja koostöö väljaspool leebema kohtlemise teatise kohaldamisala – Hindamiskriteeriumid – Asjaomase ettevõtja poolt faktide mittevaidlustamise arvesse võtmine – Piirid

(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 29)

20.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Ülempiir – Väljaarvutamine – Arvesse võetav käive – Ettevõtjana tegutseva majandusüksuse moodustavate kõigi äriühingute kogukäive – Mitmes sektoris tegutsevate ettevõtjate kontsern – Komisjoni otsus, mis käsitleb vaid ühte nendest sektoritest – Mõju puudumine

(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

21.    Konkurents – Trahvid – Summa – Täieliku pädevuse teostamine Üldkohtu poolt – Trahvi suurendamine korduvuse tõttu – Õigusnormi rikkumine seoses korduva rikkumise toimepanijatega – Suurendamise vähendamine

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2 ja artikkel 31)

22.    Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Õigus õiglasele kohtumenetlusele – Mõistliku aja nõude järgimine – Haldus- ja kohtumenetlus konkurentsiõiguse valdkonnas – Kohaldatavus

(EÜ artiklid 81 ja 82; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõige 1 ja artikli 47 teine lõik)

23.    Kohtumenetlus – Üldkohtu menetluse kestus – Mõistlik aeg – Õigusvaidlus konkurentsinormide rikkumise olemasolu üle – Mõistliku aja nõude mittejärgimine – Tagajärjed – Kahju hüvitamise nõue – Autonoomsus tühistamishagi suhtes

(EÜ artiklid 81 ja 82; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik)

24.    Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Järgimise tagamine liidu kohtu poolt – Euroopa inimõiguste konventsiooniga arvestamine – Igaühe õigus õiglasele kohtumenetlusele – Üldkohtu koosseis, kellel palutakse võtta seisukoht seoses põhjendamatu hilinemisega kohtu enda poolt – Erapooletuse puudumine – Väite vastuvõetamatus

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik)

1.      Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artikli 6 lõikes 1 tagatud õigus õiglasele kohtumenetlusele on liidu õiguse üldpõhimõte, mis käesoleval ajal on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teises lõigus.

Lisaks ei ole konkurentsiõiguse valdkonnas komisjon „kohus” EIÕK artikli 6 ega põhiõiguste harta artikli 47 teise lõigu tähenduses. Peale selle on määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 5 sõnaselgelt sätestatud, et otsused, milles komisjon määrab trahvi konkurentsiõiguse rikkumiste eest, ei ole oma olemuselt karistusõiguslikud.

Arvestades kõnealuste rikkumiste laadi ning nende eest määratavate karistuste laadi ja raskust, tuleb õigust õiglasele kohtumenetlusele järgida siiski eelkõige ettevõtjatele kohaldatavate konkurentsieeskirjade rikkumiste menetlustes, milles võidakse määrata trahv või karistusmakse.

Euroopa Inimõiguste Kohus on täpsustanud, et EIÕK artikli 6 lõike 1 järgimine ei välista, et „karistuse” võib määrata haldusasutus, kellele on antud pädevus määrata konkurentsiõiguse valdkonnas sanktsioone, tingimusel et viimase tehtud otsuse üle saab hiljem täieliku pädevusega kohtuorgan teostada kontrolli. Sellist kohtuorganit iseloomustab muu hulgas õigus muuta madalama astme organi tehtud otsust igas punktis, nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Nii ei saa sellistel juhtudel kohtu teostatav kontroll olla piiratud tema kontrollile allutatud otsuse välise õiguspärasuse analüüsimisega, kuna kohtul peab olema võimalik hinnata konkurentsiasutuse valikute proportsionaalsust ja kontrollida tema tehnilist laadi hinnanguid.

Tuleb tõdeda, et nendele nõuetele vastab kohtulik kontroll, mida Üldkohus teostab otsuste suhtes, millega komisjon liidu konkurentsiõigusrikkumiste korral kehtestab sanktsioonid.

(vt punktid 76–80)

2.      Kohtulik kontroll, mida Üldkohus teostab otsuste suhtes, millega komisjon liidu konkurentsiõigusrikkumiste korral kehtestab sanktsioonid, vastab tõhusa kohtuliku kontrolli nõudele Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artikli 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teise lõigu tähenduses.

Kõigepealt on liidu õigusega antud komisjonile järelevalveülesanne, mis sisaldab EÜ artikli 81 lõike 1 ja EÜ artikli 82 rikkumiste menetlemist, kusjuures komisjon peab kõnealuses haldusmenetluses järgima liidu õiguses sätestatud menetluslikke tagatisi. Lisaks antakse komisjonile määrusega nr 1/2003 pädevus otsusega määrata rahalised karistused nendele ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele, kes tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu rikkusid neid sätteid.

Lisaks kujutab kohtuliku kontrolli nõue, mida kohaldatakse igale komisjoni otsusele, milles tuvastatakse konkurentsieeskirjade rikkumine ja määratakse selle eest karistus, endast liidu õiguse üldpõhimõtet, mis tuleneb liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest. See põhimõte on käesoleval ajal sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47.

Nimetatud põhimõttega on kooskõlas asutamislepingutega loodud ja määrusega nr 1/2003 täiendatud kohtulik kontroll komisjoni niisuguste otsuste üle, mis on tehtud konkurentsiõigusrikkumiste eest karistamise eesmärgil.

Esiteks on Üldkohus sõltumatu ja erapooletu kohus, mis on asutatud selleks, et seoses keeruliste asjaolude põhjalikku uurimist nõudvate hagidega parandada üksikisiku huvide kohtulikku kaitset.

Teiseks tuleb EÜ artikli 230 alusel esitatud hagiavalduste puhul kohtulikku kontrolli sellise komisjoni otsuse õiguspärasuse suhtes, milles tuvastatakse konkurentsieeskirjade rikkumine ja määratakse selle eest asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule trahv, pidada tõhusa kohtuliku kontrolli teostamiseks selle otsuse üle. Nimelt saab Üldkohus füüsilise või juriidilise isiku tühistamishagi nõuete toetuseks esitatud väidete alusel hinnata konkurentsiõiguse valdkonnas komisjoni esitatud süüdistuse õiguslikku ja faktilist põhjendatust.

Kolmandaks on EÜ artiklis 230 ette nähtud seaduslikkuse kontrolli täiendatud määruse nr 1/2003 artikli 31 kohaselt täieliku pädevuse raames läbiviidava kontrolliga, mis lisaks sanktsiooni õiguspärasuse kontrollimisele annab kohtule pädevuse asendada komisjoni hinnang enda omaga ning selle tagajärjel tühistada määratud trahv või karistusmakse või vähendada või suurendada selle summat.

(vt punktid 80–86)

3.      Käesoleval ajal Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 48 lõikes 1 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet kohaldatakse eelkõige ettevõtjatele kohaldatavate konkurentsieeskirjade rikkumisi käsitlevates haldus- ja kohtumenetlustes, milles võidakse määrata trahv või karistusmakse.

Komisjonil lasuvast kohustusest esitada täpsed ja üksteist toetavad tõendid, mille põhjal saaks veenduda, et rikkumine on toime pandud, ning asjaolust, et kohtu kahtluse korral, kui tal palutakse kontrollida otsuseid, millega komisjon tuvastas EÜ artikli 81 rikkumise, antakse eelis ettevõtjale, kes on rikkumise tuvastanud otsuse adressaat, tuleneb, et süütuse presumptsiooni põhimõtte kohaselt ei ole välistatud, et liidu konkurentsiõiguse konkreetses rikkumises süüdistatud isiku vastutus tuvastatakse niisuguse menetluse tulemusel, mis toimus täielikult vastavalt korrale, mis on ette nähtud sätetes, mis tulenevad EÜ artiklist 81, määrusest nr 1/2003 ning komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrusest nr 773/2004, mis käsitleb EÜ artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis, ning mille raames oli võimalik seega kaitseõigusi täielikult teostada.

Igal juhul ei ole õigusega süütuse presumptsioonile üldjuhul vastuolus see, et haldusorgani määratud kriminaalõiguslikud sanktsioonid võidakse täita enne, kui need on kohtus aset leidnud hagimenetluse lõppedes jõustunud, tingimusel et selline täitmine jääb huvide vahel õiglast tasakaalu andvatesse mõistlikesse piiridesse ja sanktsiooni adressaadil on hagi rahuldamise korral võimalik taastada oma esialgne olukord.

(vt punktid 97, 100–102 ja 104)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 116–120 ja 124)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 144–151)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 206–212, 232 ja 240)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 213, 215–218 ja 243)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 213–218 ja 243)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 266–277)

10.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 280–282)

11.    Liidu konkurentsiõiguses, kui kahe tütarettevõtja 100% või ligikaudu 100% suurune osalus kuulub otseselt või kaudselt samale emaettevõtjale, võib arvesse võtta kontserni ühe tütarettevõtja varem toime pandud rikkumist, selleks et tuvastada selle kontserni mõne teise tütarettevõtja puhul korduvus raskendava asjaoluna.

Ometi saab niisuguse tütarettevõtja rikkumise, milles 100% või ligikaudu 100% suurune osalus kuulub tema emaettevõtjale, omistada viimasele ning emaettevõtjat saab lugeda oma tütarettevõtjale määratud trahvi tasumise eest solidaarselt vastutavaks üksnes siis, kui emaettevõtja ei lükka ümber ümberlükatavat eeldust, et tegelikult avaldatakse otsustavat mõju selle tütarettevõtja kaubanduspoliitika üle.

Seega ei saa komisjon EÜ artikli 81 kohaldamise menetluses piirduda konstateeringuga, et ettevõtja võis teise ettevõtja kaubanduspoliitikale otsustavat mõju avaldada, ilma et ta peaks kontrollima, kas sellist mõju tegelikult ikka avaldati. Vastupidi lasub komisjonil üldreeglina kohustus faktiliste asjaolude kogumi alusel tõendada niisugust otsustavat mõju ja eriti seda, et neist üks ettevõtja saab teist ettevõtjat juhtida.

Lisaks on EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamisel tehtud otsuste rakendamiseks ja täitmiseks vajalik kindlaks teha õigusvõimega üksus, kes on akti adressaat. Seega, kui liidu konkurentsieeskirjade rikkumise olemasolu on tuvastatud, tuleb vastutuse kohaldamiseks teha kindlaks füüsiline või juriidiline isik, kes oli rikkumise toimepanemise ajal ettevõtja käitamise eest vastutav. Kui komisjon teeb otsuse nimetatud sätte alusel, on ta kohustatud kindlaks tegema füüsilise või juriidilise isiku või isikud, kellele saab omistada vastutuse kõnealuse ettevõtja tegevuse eest ja keda saab selle eest karistada ning kellele see otsus adresseeritakse.

Pelgast asjaolust, et osalus kahes eraldiseisvas kaubandusettevõtjas kuulub samale isikule või samale perekonnale, ei piisa sellisena, et tuvastada, et need kaks äriühingut moodustavad ühe majandusüksuse, mille tulemusel saab liidu konkurentsiõiguse alusel ühe äriühingu tegevuse omistada teisele ning ühele äriühingule panna kohustuse tasuda teise eest trahv.

Järelikult ei ole võimalik möönda, et komisjon võiks ühe tütarettevõtja ja tema emaettevõtja puhul raskendava asjaoluna korduvuse tuvastamisel tõdeda, et neid võib lugeda vastutavaks varasema rikkumise eest, mille eest neid komisjoni otsusega ei karistatud ja mille tuvastamisel ei olnud nad vastuväiteteatise adressaadid, mistõttu ei olnud neil võimalik esitada oma argumente, selleks et neid puudutavas osas vastu vaielda väitele, et nad moodustasid ühe majandusüksuse ühe või teise äriühinguga, kes olid varasema otsuse adressaadid.

(vt punktid 309–314)

12.    Ei saa lubada, et komisjon võib korduvuse kui raskendava asjaolu kindlakstegemisel asuda seisukohale, et ettevõtjat tuleb pidada vastutavaks varasema rikkumise eest, mille eest komisjon ei ole talle otsusega karistust määranud ning mille kindlakstegemise raames ei olnud ta vastuväiteteatise adressaat, millest tulenevalt ei olnud niisugusele ettevõtjale menetluses, mille tulemusel võeti vastu varasema rikkumise tuvastamise otsus, võimaldatud esitada oma argumente, selleks et teda puudutavas osas vastu vaielda väitele, et ta moodustas teiste ettevõtjatega ühe majandusüksuse.

Sellest järeldusest tuleneb seda enam, et kuigi on tõsi, et proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt on nõutav, et ettevõtja kalduvuse mitte järgida konkurentsieeskirju hindamisel tuleb arvesse võtta aega, mis jääb kõnealuse rikkumise ja varasema konkurentsieeskirjade rikkumise vahele, ei ole komisjon korduvuse tuvastamisel seotud võimaliku aegumistähtajaga.

Kuigi selles osas on mõistlikult lubatud asuda seisukohale, et emaettevõtja on teadlik varasemast otsusest, mille komisjon saatis tema tütarettevõtjale, kelle kapitalis kuulub talle peaaegu 100% osalus, ei saa niisugune teadmine korvata seda, et varasemas otsuses ei ole tuvastatud, et niisugune emaettevõtja ja tema tütarettevõtja moodustavad ühe majandusüksuse, et omistada nimetatud emaettevõtjale vastutus varasema rikkumise eest ja suurendada trahvisummasid, mis talle määrati korduvuse tõttu.

(vt punktid 318–320 ja 328)

13.    Liidu konkurentsiõigust puudutavas haldusmenetluses kuulub korduvuse tuvastamine ja selle eripära hindamine trahvisumma kindlaksmääramisel arvessevõetavate asjaolude osas komisjoni hindamispädevuse hulka ning komisjon ei saa olla kõnealusel tuvastamisel seotud võimaliku aegumistähtajaga.

Nii kujutab korduvus endast olulist asjaolu, millega komisjon peab arvestama, kuna see kutsub üles ettevõtjaid, kellel on kalduvus rikkuda konkurentsieeskirju, muutma oma käitumist. Sellepärast võib komisjon igal üksikjuhul arvesse võtta sellist kalduvust kinnitavaid asjaolusid, näiteks asjaomaste rikkumiste vahelist aega.

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt on nõutav, et ettevõtja kalduvuse mitte järgida konkurentsieeskirju hindamisel tuleb arvesse võtta aega, mis jääb kõnealuse rikkumise ja varasema konkurentsieeskirjade rikkumise vahele. Konkurentsiõiguse valdkonnas komisjoni aktide üle kohtuliku kontrolli teostamise raames võidakse liidu kohtul paluda kontrollida, kas komisjon järgis nimetatud põhimõtet, kui ta suurendas määratud trahvi korduvuse alusel, ning iseäranis, kas sellisel suurendamisel võeti eelkõige arvesse aega, mis kulus asjaomase rikkumise ja varasema konkurentsieeskirjade rikkumise vahel.

Selles kontekstis, ligikaudu 13 aasta ja 8 kuu pikkuse aja möödumine, mis jäi ajahetke, mil tehti otsus konkurentsieeskirjade rikkumise kohta äriühingute kontserni poolt ja selle kontserni äriühingutele trahvi määramise kohta, ning selle aja vahele, mil algas sama kontserni äriühingute poolt toime pandud ja uue menetluse raames karistatud rikkumine, ei takista seda, et komisjon võiks proportsionaalsuse põhimõtet rikkumata tuvastada, et tema otsuse adressaatidest koosneval ettevõtjal oli kalduvus rikkuda konkurentsieeskirju, kuna tegemist on sama tegevusharuga kui see, kuhu kuuluvad komisjoni otsuse adressaatideks olevate äriühingute kontserni tütarettevõtjad ja kuna varasemas otsuses viidatud kartellikokkuleppel olid väga sarnased tunnused sellega, mille eest karistati uues otsuses.

(vt punktid 326–328, 330, 332–334 ja 485)

14.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 353, 354, 357, 358 ja 390)

15.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 368–372)

16.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 378, 380 ja 381)

17.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 385–387)

18.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 402–410)

19.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 415–417, 420, 421 ja 424)

20.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 449–454)

21.    Kui on tegemist konkurentsieeskirjade rikkumisega ja trahvisumma määramisega, kus trahvi põhisumma 60% võrra suurendamist on põhjendatud kahe varasema komisjoni otsusega konkurentsieeskirjade tuvastamise kohta, olgugi et ainult ühte neist otsustest võis korduvuse tuvastamisel arvesse võtta ja et lisaks oli see otsus korduvust tuvastavas otsuses käsitletud rikkumise algusest ajaliselt kaugem, on asjaomaste ettevõtjate poolt toime pandud rikkumise kordamise raskus väiksem kui see, millest lähtuti algselt. Seega on põhjendatud selle suurendamise protsendi vähendamine poole võrra.

(vt punktid 461, 485 ja 486)

22.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 491 ja 492)

23.    Kui liidu kohus rikub Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teisest lõigust tulenevat kohustust lahendada talle esitatud asjad mõistliku aja jooksul, siis karistatakse sellise rikkumise eest Üldkohtule kahju hüvitamise nõude esitamisega, kusjuures selline nõue on tõhus ja üldkohaldatav õiguskaitsevahend sellisele rikkumisele viitamiseks ja selle eest karistamiseks.

Hagi, milles nõutakse üksnes komisjoni konkurentsiõiguse valdkonnas tehtud otsuse tühistamist või teise võimalusena trahvisumma vähendamist, ei saa mingil juhul samastada kahju hüvitamise nõudega ja see ei kujuta endast sobivat raamistikku nõudmaks karistust liidu kohtu poolt oma kohustuse lahendada kohtuasi mõistliku aja jooksul võimaliku rikkumise eest.

(vt punktid 495 ja 496)

24.    Vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teisele lõigule on igaühel õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus kohtus. See tagatis, mis kuulub liikmesriikide ühiste põhiseaduslike tavade hulka, on samuti sätestatud Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikes 1.

Erapooletuse tagatis hõlmab kahte aspekti. Esiteks peab kohus olema subjektiivselt erapooletu, mis tähendab, et ükski selle liikmetest ei ilmuta erapoolikust ega isiklikke eelarvamusi, kusjuures isiklikku erapooletust eeldatakse kuni vastupidise tõendamiseni. Teiseks peab kohus olema objektiivselt erapooletu, mis tähendab, et ta peab pakkuma piisavaid tagatisi igasuguse õiguspärase kahtluse välistamiseks.

Olukorras, kus hageja, esitades etteheite, et kohtuasjas on kohtumenetluse kestus ülemäära pikk, palub selle kohtuasja lahendamise eest vastutaval Üldkohtu kojal hinnata, kas ta ise on kohtuasja menetlemisel põhjendamatu viivituse tekitamisega toime pannud menetlusnormi rikkumise, ei saa see koosseis mingil juhul pakkuda hagejale piisavaid tagatisi, et välistada igasugune õiguspärane kahtlus selles, et ta analüüsib kohtumenetluse ülemäära pikka kestust puudutavat etteheidet erapooletult.

(vt punktid 497–500)