EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(kolmas koda)

17. märts 2016

Kohtuasi F‑76/11 DEP

Diana Grazyte

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Menetlus – Kohtukulude kindlaksmääramine – Õigus pöörduda kohtusse – Kohtukulude kandja maksevõime

Ese:      Kohtukulude kindlaksmääramise taotlus, mille Euroopa Komisjon esitas pärast 5. detsembri 2012. aasta kohtuotsust Grazyte vs. komisjon (F‑76/11, EU:F:2012:173).

Otsus:      Määrata Euroopa Komisjonile D. Grazyte poolt kohtuasjas F‑76/11: Grazyte vs. komisjon hüvitamisele kuuluvate kulude summaks 4675,32 eurot. Punktis 1 nimetatud summale lisandub alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest kuni tegeliku tasumiseni viivitusintress, mida makstakse Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavas intressimääras, mis kehtib maksmise tähtpäevale vastava kuu esimesel kalendripäeval ja mida on suurendatud 3,5 protsendi võrra. Jätta taotlus muus osas rahuldamata.

Kokkuvõte

1.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Arvesse võetavad asjaolud – Sama advokaadi teenuste kasutamine kohtuvaidluse seisukohalt asjassepuutuvas kohtueelses menetluses – Kohtumenetluse ettevalmistamiseks vajaliku aja vähenemine – Ulatus

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord (2007), artikli 91 punkt b)

2.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Liidu institutsioonide või asutuste advokaaditasud – Avaliku teenistuse valdkonnas kohaldatav tunnitasu

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 103 lõige 5)

3.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Liidu kohtusse esitatud hagi raames institutsiooni kantud kulud – Hüvitamisele kuuluvate kulude väljamõistmine vastaspoolelt – Poole maksevõime arvessevõtmine – Lubatavus

(ELL artikli 6 lõike 1 esimene lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)

4.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Arvesse võetavad asjaolud – Tasud, mida pooled peavad maksma oma advokaatidele – Kohtukulude kandja maksevõime arvessevõtmine

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord (2007), artikli 91 punkt b, artikli 95 lõike 1 teine lõik, artikli 97 lõike 2 esimene ja kolmas lõik ning artikli 98 lõige 1)

1.      Liidu kohtule ei ole siduv kuluarvestus, mille on esitanud kohtukulude hüvitamist taotlev pool. Kohus peab arvesse võtma nende töötundide koguarvu, mis paistavad olevat selles menetluses osalemiseks objektiivselt vältimatud.

Pealegi ei või asjaomasele institutsioonile hüvitatava advokaaditasu summa hindamisel jätta tähelepanuta tööd, mida selle institutsiooni talitused tegid enne Avaliku Teenistuse Kohtusse pöördumist. Kuna hagi vastuvõetavus sõltub eelneva halduskaebuse esitamisest ja selle rahuldamata jätmisest ametisse nimetava asutuse poolt, tegelevad institutsiooni talitused vaidluse lahendamisega põhimõtteliselt juba enne selle Avaliku Teenistuse Kohtusse jõudmist.

Siiski ei kehti selles suhtes absoluutne eeldus, et institutsiooni advokaadi töö on väiksem, eriti kui nimetatud advokaat ei osalenud halduskaebusele vastuse koostamisel.

Nimelt hinnatakse otsuse õiguspärasust nende faktiliste ja õiguslike asjaolude suhtes, mis eksisteerisid selle vastuvõtmise ajal, mistõttu institutsiooni advokaadi ülesanne on kaitsta selle otsuse põhjendusi ja resolutsiooni, nii nagu need otsusest tulenevad, välja arvatud erandjuhtudel, kui administratsioon võib kaalutlusõiguseta pädevuse olukorras asendada selle põhjenduse, millele administratsioon esialgu tugines, teise põhjendusega. Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et institutsiooni advokaat tugineb üldjuhul institutsiooni talituste poolt nii vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel kui ka kohtueelses menetluses tehtud varasemale tööle.

(vt punktid 21–23 ja 25)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtumäärused, 16.10.2014, Marcuccio vs. komisjon, F‑69/10 DEP, EU:F:2014:238, punkt 21, ja 25.11.2014, Loukakis jt vs. parlament, F‑82/11 DEP, EU:F:2014:253, punkt 32.

2.      Kohtuvaidluses avaliku teenistuse asjas võib 250 euro suurust tunnitasu põhimõtteliselt pidada institutsiooni advokaadi mõistlikuks tasuks.

(vt punkt 32)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtumäärused, 25.6.2014, Buschak vs. Eurofound, F‑47/08 DEP, EU:F:2014:175, punkt 53, ja 16.10.2014, Marcuccio vs. komisjon, F‑69/10 DEP, EU:F:2014:238, punkt 28.

3.      ELL artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartal on aluslepingutega samaväärne õigusjõud. Sellest tuleneb, et hartast madalamalseisvaid siduvaid õigusnorme tuleb tõlgendada võimalikult suures ulatuses nii, et neid saaks kohaldada hartaga kooskõlas. Täpsemalt tuleb Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorda tõlgendada kooskõlas harta artikliga 47, mis tagab õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus.

Sellega seoses selgub Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, et märkimisväärse rahalise koormuse panemine isegi pärast menetluse lõppu võib endast kujutada piirangut õigusele pöörduda kohtusse, mis on üks osa õigusest õiglasele kohtumenetlusele, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 6 ja nüüd tagatud liidu õiguskorras harta artikliga 47. Konkreetselt on Euroopa Inimõiguste Kohus asunud seisukohale, et kulude summa – mida hinnatakse arvestades konkreetse kohtuasja asjaolusid, mille hulka kuuluvad hageja maksevõime ning menetluse etapp, milles kõnealune piirang on kehtestatud – on üks aspekt, mida võtta arvesse selleks, et teha kindlaks, kas asjaomane isik sai kasutada oma õigust pöörduda kohtusse.

Neil asjaoludel ei ole sellise poole maksevõime arvessevõtmine, kellelt kohtukulude kindlaksmääramise menetluses mõistetakse välja kohtukulud, võimu kuritarvitamine ega pädevuse ületamine.

(vt punktid 38, 40 ja 43)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsused, 18.12.2014, Abdida, C‑562/13, EU:C:2014:2453, punkt 47, ja 6.10.2015, Orizzonte Salute, C‑61/14, EU:C:2015:655, punkt 49.

4.      Kohtukulude kindlaksmääramise menetluses on Avaliku Teenistuse Kohtul õigus võtta arvesse selle poole maksevõimet, kes peab need kulud kandma, kuid kohus peab kindlaks määrama, millises ulatuses advokaaditasud, mida pooled peavad oma advokaatidele maksma, võib välja mõista sellelt poolelt, kelle kanda kohtukulud jäetakse.

Nimelt ei ole õigus pöörduda kohtusse sobivalt tagatud sel juhul, kui see, kas pool peab kohtuprotsessi lõppedes tasuma märkimisväärsed kulud või mitte, jäetaks tema vastaspoole otsustada. Nimelt peab see olema kohus, kes raskuste korral määrab kindlaks kohtukulud, võttes arvesse selliseid asjaolusid nagu asjaomase isiku maksevõime.

Nimelt ilmneb 25. juuli 2007. aasta kodukorra artikli 95 lõike 1 teisest lõigust, artikli 97 lõikest 3 ja artikli 98 lõikest 1, et õigusabi võib katta üksnes tasud, mis on seotud selle saaja abistamise ja esindamisega. Sama kodukorra artikli 97 lõike 2 kohaselt antud õigusabi ei saa siiski katta oletuslikku küsimust kohtukulude summast, mida hagejad, kui nad jäävad kohtuasjas kaotajaks, peaksid kostjatele nende advokaaditasudena hüvitama.

(vt punktid 46, 50 ja 53)