Furukawa Electric Co. Ltd 20. septembril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 12. juuli 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-444/14: Furukawa Electric versus komisjon

(kohtuasi C-589/18 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Furukawa Electric Co. Ltd (esindajad: solicitor C. Pouncey, solicitor A. Luke)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Viscas Corp.

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada otsus kohtuasjas T-444/2014: Furukawa Electric vs. komisjon osas, milles lükatakse tagasi (i) Furukawa viienda väite esimene osa, ja (ii) Furukawa kolmanda väite kolmas osa; seoses Furukawale määratud trahvi arvutamisega ja temalt välja mõistetud kohtukuludega;

tühistada komisjoni otsuse C(2014) 2139 final1 artikli 2 punkt n osas, milles Furukawale määratakse trahv summas 8 858 000 eurot;

määrata Furukawa trahviks, mis on märgitud komisjoni otsuse artikli 2 punktis n, 4 844 000 eurot;

juhul kui Euroopa Kohus tühistab Üldkohtu otsuse kohtuasjas T-422/2014: Viscas vs. komisjon ja vähendab Viscasile komisjoni otsuse C(2014) 2139 final artikli 2 punktis p määratud trahvi, vähendada samal määral Furukawa trahvisummat, mille tasumise eest ta on solidaarselt vastutav vastavalt kohtuasjas T-444/2014 tehtud Üldkohtu otsuse punktile 291; ja

jätta Furukawa kohtukulud käesolevas menetluses ja Üldkohtu menetluses komisjoni kanda.

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab, et Üldkohtu otsus tuleks tühistada järgmistel põhjustel:

Esiteks rikkus Üldkohus õigusnormi trahvi arvutamise suuniste2 punkti 18 tõlgendamisel, asudes seisukohale, et Euroopa Komisjonil oli õigus võtta apellandi asjasse puutuva müügiväärtuse kindlaksmääramisel perioodi osas 18. veebruarist 1999 kuni 30. septembrini 2001, arvesse Fujikura Ltd. müüki, kuigi sel perioodil ei olnud apellandi ja selle üksuse vahel mingeid struktuurilisi, organisatoorseid ega majanduslikke sidemeid. Apellant ja Fujikura Ltd. ei moodustanud sel ajavahemikul üht majandusüksust ja seega oli õiguslikult väär võtta seda müüki apellandi müügiväärtuse arvutamisel arvesse. Nimetatud müügi arvessevõtmisega rikuti isikliku vastutuse põhimõtet ja see viis apellandile määratud trahvi suurenemiseni üle 200 000 euro.

Teiseks rikkus Üldkohus õigusnormi sellega, et ta kohaldas vääralt võrdse kohtlemise norme, asudes seisukohale, et komisjonil oli õigus kohaldada trahvi arvutamise suuniste punkti 18 kõigile komisjoni „elektrikaablite“ otsuse adressaatidele hoolimata nende täiesti erinevast olukorrast. Euroopa tootjad osalesid nii ülemaailmse turu jagamise kartellis kui ka Euroopa kartellis, kuid Jaapani ja Korea tootjad (sealhulgas apellant) osalesid ainult ülemaailmse turu jagamise kartellis. Arvestades võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist tulenevalt sellest, et trahvi arvutamise suuniste punkti 18 kohaldati eranditult kõigile adressaatidele, mille tõttu koheldi Euroopa tootjaid leebemalt nende müügiväärtuste (ja seega ka trahvi) 44% vähenemise tõttu, ja ka Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas 580/12 P: Guardian Industries and Guardian Europe vs. komisjon, palub apellant, et Euroopa Kohus rikkumise heastaks, vähendades talle määratud trahvi 44% võrra.

____________

1 Komisjoni 2. aprilli 2014. aasta otsus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta (juhtum AT.39610 – elektrikaablid) (teatavaks tehtud numbri C(2014) 2139 final all) (ELT 2014, C 319, lk 10).

2 Suunised määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (ELT 2006, C 210, lk 2).