Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Timişoara (Rumeenia) 14. novembril 2018 – CT versus Administraţia Judeţeană a Finanţelor Publice Caraş-Severin – Serviciul Inspecţie Persoane Fizice, Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Timişoara – Serviciul Soluţionare Contestaţii 1

(kohtuasi C-716/18)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Timişoara

Põhikohtuasja pooled

Apellant: CT

Vastustajad: Administraţia Judeţeană a Finanţelor Publice Caraş-Severin – Serviciul Inspecţie Persoane Fizice, Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Timişoara – Serviciul Soluţionare Contestaţii 1

Eelotsuse küsimused

1.    Kas sellistel asjaoludel nagu käesolevas kohtuvaidluses, kus füüsiline isik tegeleb majandustegevusega, mis seisneb vabakutselisena töötamises ja kinnisasja üürileandmises, saades sellest kestvat tulu, on Euroopa Liidu Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi1 (avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT), L 347, 11.12.2006), artikli 288 [lõike 1] punkti 4 kohaselt nõutav kindla kutsealase tegevuse tuvastamine, mis on põhitegevusala, et kontrollida, kas üürileandmist võib pidada selle abitehinguks, ning kui vastus on jaatav, siis milliste kriteeriumide alusel saab kindlaks teha põhitegevusala, või tuleb [eespool viidatud sätteid] tõlgendada nii, et kogu kutsealane tegevus, mis moodustab sellise füüsilise isiku majandustegevuse, on „põhitegevusala“?

2.    Kas juhul kui kinnisasi, mille füüsiline isik on andnud üürile kolmandale isikule, ei ole kasutusel selle isiku ülejäänud majandustegevuse tarbeks ega ole selleks määratud, mistõttu ei saa tuvastada seost [üürileantud kinnisasja] ja selle isiku mitmesugustel kutsealadel töötamise vahel, võimaldavad Euroopa Liidu Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT), L 347, 11.12.2006), artikli 288 [lõike 1] punkti 4 sätted pidada üüritehingut „abitehinguks“, millest tulenevalt see tehing jääb välja selle käibe arvutamisel, millest lähtuvalt kohaldatakse väikeettevõtjatele maksuvabastuse eriskeemi?

3.    Kas teises küsimuses kirjeldatud juhul omab üüritehingu „abitehinguks“ kvalifitseerimisel tähtsust asjaolu, et see tehti juriidilise isiku staatusega kolmanda isiku kasuks, kusjuures füüsiline isik on selle juriidilise isiku osanik ja juhataja, [juriidilise isiku] asukoht on kõnealusel kinnisasjal ja tema kutsealane tegevus on sama laadi nagu kõnealuse füüsilise isiku [kutsetegevus]?

____________

1 ELT 2006, L 347, lk 1.