Lupin Ltd 20. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 12. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-680/14 P: Lupin versus komisjon

(kohtuasi C-144/19 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Lupin Ltd (esindajad: solicitor S. Smith, solicitor A. White, M. Hoskins QC, barrister V. Wakefield)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

tühistada Üldkohtu järeldus Lupin’i ja Krka ebavõrdse kohtlemise kohta ning,

teha Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 alusel asjas lõplik otsus, tühistades komisjoni määratud trahvi või vähendades seda.

Väited ja peamised argumendid

Esimese väite kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis, et patendivaidluse lahendamise kokkulepe, mille Lupin ja Servier sõlmisid 30. jaanuaril 2007, oli eesmärgil põhinev piirang ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses. Täpsemalt:

Üldkohus tegi vea seoses eesmärgil põhineva piirangu tuvastamisel kohaldatavate õiguslike kriteeriumidega, arvestades eelkõige kohtuasjast C-67/13 P: CB vs. komisjon tulenevaid õiguspõhimõtteid.

Üldkohus ei tuvastanud, et kompromissikokkulepetes sisalduvate turustamiskeelu ja vaidlustamiskeelu tingimuste mõju konkurentsile on sama, olenemata mis tahes stiimuli olemasolust.

Üldkohus ei analüüsinud või selgitanud erinevust põhjendatud ja põhjendamatute vastupidiste maksete vahel, rikkudes õiguskindluse põhimõtet.

Üldkohus tegi vea, kui ta leidis, et geneerilisi ravimeid tootva äriühingu jaoks „stiimuli“ esinemine põhjendab järeldust, et esineb eesmärgil põhinev piirang. Seda järeldust ei saa põhjendada ka see, et geneerilisi ravimeid tootev äriühing saab „eelise“.

Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et kokkulepetes sisalduvate piirangute ebamäärast sõnastust tuleb tõlgendada nii, et need laienevad toodetele, mis ei ole hõlmatud patendiga, mille üle pooled vaidlevad.

Tagajärgedel põhineva piirangu puudumine

Üldkohus leidis, et Lupin’i väide, milles ta heitis komisjonile ette seda, et viimane tuvastas tagajärgedel põhineva piirangu, oli tulemusetu, kuna ta kinnitas komisjoni järeldust eesmärgil põhineva piirangu kohta. Lupin leiab teises väites, et kui Euroopa Kohus ei kinnita seda järeldust eesmärgi kohta, siis peaks Euroopa Kohus tegema Lupin’i apellatsioonkaebuse suhtes lõpliku otsuse, tühistades komisjoni järelduse tagajärgedel põhineva piirangu kohta. Täpsemalt:

Komisjon rikkus õigusnormi, tuginedes vastupidistele maksetele ja/või märkimisväärsele stiimulile.

Komisjon oleks tagajärgedel põhineva piirangu küsimust pidanud analüüsima seonduvate piirangute teooriale ja/või kohtuasjas C-309/99: Wouters tunnustatud põhimõtetele ja/või ELTL artiklile 102 tuginedes.

Servier turuseisundile ELTL artikli 101 lõike 1 kohaldamiseks antud hinnangu raames võttis komisjon otseselt üle ELTL artiklis 102 osutatud turgu valitseva seisundi kohta tehtud järeldused, mis on tühistatud (kohtuasi T-691/14: Servier vs. komisjon).

Trahv

Kolmanda väite kohaselt tegi Üldkohus seoses trahviga vea, kui ta hindas väidetava rikkumise uudsust.

Neljanda väite kohaselt tegi Üldkohus vea seoses kohustusega võtta trahvi määramisel arvesse nii väidetava rikkumise raskust kui ka kestust.

Viienda väite kohaselt tegi Üldkohus vea, jättes trahvi määramisel arvesse võtmata nende patenditaotluste väärtust, mille Servier andis edasi Lupin’ile.

Kuuenda väite kohaselt, mis sõltub sellest, kas Üldkohtu otsuse peale kohtuasjas T-684/14: Krka vs. komisjon komisjoni esitatud apellatsioonkaebus on edukas, tegi Üldkohus vea, kui ta leidis, et see, kuidas komisjon kohtles Lupin’i võrreldes Krkaga, ei rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.

____________