Edison SpA 15. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 7. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-471/17: Edison versus EUIPO (EDISON)

(kohtuasi C-121/19 P)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Edison SpA (esindajad: advokaadid D. Martucci ja F. Boscariol de Roberto)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Apellandi nõuded

Esimese võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus, teha lõplik otsus kohtuvaidluses ja rahuldada hagi leides, et „elektrienergia“ kuulub Nizza klassifikatsiooni 8. redaktsiooni klassi 4, ning tuvastada sellest tulenevalt, et Edison S.p.A-le kuuluv kaubamärk nr 003315991 hõlmab muu hulgas ka „elektrienergiat“;

teise võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja saata asi tagasi Üldkohtule;

igal juhul mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited ja peamised argumendid

1.    Üldkohus eksis, kui ta kinnitas, et elektrienergia hõlmamatus Nizza klassifikatsiooni 8. redaktsiooni klassi 4 päises kasutatud mõistetega tavatähenduses tuleneb sellest, et toodet elektrienergia on nimetatud EUIPO poolt kaubamärgimääruse artikli 28 lõike 8 alusel taotluste esitamiseks koostatud hallis nimekirjas (punktid 41, 46 ja 54). Esiteks tuleneb õigusnormide rikkumine asjaolust, et apellant esitas piiramise taotluse 15. juunil 2015, samas kui dokument, millele EUIPO viitab, töötati välja teatisega nr 1/2016 8. veebruaril 2016. Samuti kujutab endast õigusnormide rikkumist asjaolu, et mõiste hallist nimekirjas väljajätmist käsitati tõendina, samas kui selle nimekirja näol on tegemist vaid mittesiduvate tõlgenduste kogumiga.

2.    Üldkohus asus ekslikult seisukohale, et „valgusallikana“ saab käsitada vaid käegakatsutavaid tooteid, mis ise spontaanselt valgust toodavad. Õigusnormide rikkumine seisneb selles, et pädevad ametiasutused ja ettevõtjad ise klassifitseerivad tooted nende valgustamise funktsioonist lähtuvalt, klassifitseerides selle valgust ja kasumit tekitavaks kaubaks, ilma et mingit tähtsust omaks toote materiaalsus kitsalt füüsilises tähenduses.

3.    Üldkohus on rikkunud õigusnorme, sest kui on märgitud, et „kütus“ hõlmab ka mootorkütuseid, on selge, et mõistet „kütus“ tuleb tõlgendada niivõrd laialt, et see hõlmab ka tooteid – nagu just nimelt elekter –, mis ei tingi mootori töölehakkamist ise põledes.

4.    Üldkohus on teinud tõlgendamisvea, sest ta asus seisukohale, et elektrienergia ei ole hõlmatud „mootorkütusega“, jättes täielikult tähelepanuta funktsionaalsed omadused.

5.    Üldkohus on rikkunud ilmselgelt õigusnorme, sest ta asus seisukohale, et apellandi esitatud tõenditest ei piisa tõendamaks, et elektrienergia kuulub klassi 4.

6.    Lisaks selle tugines Üldkohus oma otsuses ka EUIPO esitatud dokumendile nr 1, mille kohta ta väitis, et see pärines 2003. aasta augustist, samas kui see pärineb ilmselgelt 2003. aasta juunist.

7.    Üldkohus piirdus õigusliku olukorra ja põhjendamata otsuste kinnitamisega, ehkki ta luges apellandi ja EUIPO esitatud tõendid vastuvõetavaks. On täiesti loogikavastane väita, et turul pakutakse liikluseks elektriautosid, ja seejärel keelata ettevõtjatel (see tähendab nende autode tootjatel) käsitada elektrienergiat – küll alternatiivse – kütusena, mistõttu on EUIPO ja Üldkohtu otsused põhjendamata.

____________