Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Audiencia Provincial de Zaragoza (Hispaania) 6. augustil 2019 – MA versus Ibercaja Banco, SA

(kohtuasi C-600/19)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Audiencia Provincial de Zaragoza

Põhikohtuasja pooled

Apellant: MA

Vastustaja apellatsioonimenetluses: Ibercaja Banco, SA

Menetluses osales: PO

Eelotsuse küsimused

1.    Kas tõhususe põhimõttega, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ1 artikli 6 lõikes 1, nagu Euroopa Kohus seda direktiivi tõlgendab, on kooskõlas riigisisene õigusnorm, millest järeldub, et kui teatav ebaõiglane lepingutingimus on nõude täitmisele määramise ajal läbinud kohtu omal algatusel tehtud kontrolli [, – lepingutingimuste kehtivuse negatiivse kontrolli –], siis selle kontrolli tõttu ei saa sama kohus pärast lepingutingimust omal algatusel hinnata, kui faktilised ja õiguslikud asjaolud on tuvastatud juba algusest peale, isegi kui selle algse kontrolli käigus ei avaldatud kohtulahendi resolutsioonis ega põhjenduses lepingutingimuste kehtivuse kohta mingit seisukohta?

2.    Järgmine küsimus, mis tekib, on järgmine: kas juhul – kui faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis määravad ära lepingutingimuse ebaõigluse tarbijalepingutes, on juba tuvastatud – kui võlgnik, kelle suhtes on algatatud täitemenetlus, ei tugine vastuväiteks esitatud kaebuses, mille esitamise võimalus on talle selleks seadusega ette nähtud, lepingutingimuse ebaõiglusele, võib pärast seda, kui see kaebus on lahendatud, esitada uue menetlusküsimuse, millega selgitatakse välja, kas mõni teine või teised lepingutingimused on ebaõiglased, kui ta võis selle vastuväite esitada juba algselt seaduses ette nähtud tavamenetluses? Kokkuvõttes, kas tekib õigust lõpetav mõju, mis takistab tarbijal tõstatada uuesti mõne teise lepingutingimuse ebaõigluse küsimuse samas täitemenetluses ja ka hilisemas tuvastusmenetluses?

3.    Kolmas küsimus on: kas juhul kui leitakse, et järeldus, et menetluse pool ei saa esitada teist või edasist vastuväiteks esitatud kaebust, et väita, et lepingutingimus on ebaõiglane – mida ta võis väita varem –, kuna vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud on juba kindlaks määratud, on direktiiviga 93/13 kooskõlas, võib see olla selle aluseks, et kohus, keda hoiatatakse sellest lepingutingimuse ebaõiglusest, võiks kasutada omal algatusel tehtava kontrolli pädevust?

4.    Neljanda küsimuse keskmes on järgmine: kas juhul, kui sundtäitmise raames toimuv enampakkumine on heaks kiidetud ja kinnisasi enampakkumisel müüdud – võimalik, et võlausaldajale endale, ja kui on toimunud ka tagatiseks antud ja juba realiseeritud kinnisasja omandiõiguse üleminek, on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas […] tõlgendus, mille kohaselt siis, kui menetlus on lõpule viidud ja sellega taotletud mõju, st garantii realiseerimine, on saavutatud, on võlgnikul võimalik esitada uusi menetlusküsimusi, et tunnistataks tühiseks mõni ebaõiglane lepingutingimus, mis mõjutab täitemenetlust, või kas on võimalik siis – kui omandiõigus on üle läinud – võimalik, et võlausaldajale endale, ja see on kantud kinnistusregistrisse – kohtul omal algatusel määrata läbivaatamine, millega kaasneb kogu täitemenetluse tühistamine või mis mõjutab lõpuks hüpoteegiga kaetud summasid, nii et see võib mõjutada tingimusi, milles tehti pakkumused?

____________

1 Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).