Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Gera (Saksamaa) 4. novembril 2019 – DS versus Volkswagen AG

(kohtuasi C-808/19)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Gera

Põhikohtuasja pooled

Hageja: DS

Kostja: Volkswagen AG

Eelotsuse küsimused

1.    Kas EG-FGV [EG-Fahrzeuggenehmigungsverordnung (EÜ-tüübikinnituse määrus)],1 § 6 lõiget 1 ja § 27 lõiget 1 ning direktiivi 2007/46/EÜ2 artikli 18 lõiget 1 ja artikli 26 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et tootja rikub kohustust esitada kehtiv tunnistus vastavalt EG-FGV § 6 lõikele 1 (või kohustust esitada vastavustunnistus vastavalt direktiivi 2007/46 artikli 18 lõikele 1), kui ta on sõidukisse paigaldanud lubamatu katkestusseadme määruse (EÜ) nr 715/20073 artikli 5 lõike 2 ja artikli 3 punkti 10 tähenduses ning sellise sõiduki turule laskmine rikub keeldu lasta turule sõiduk, millel puudub kehtiv vastavustunnistus vastavalt EG-FGV § 27 lõikele 1 (või keeldu müüa sõidukit, millel puudub vastavustunnistus vastavalt direktiivi 2007/46 artikli 26 lõikele 1)?

Juhul kui vastus sellele küsimusele on jaatav:

1a.    Kas EG-FGV §-d 6 ja 27 ning direktiivi 2007/46 artikli 18 lõige 1, artikli 26 lõige 1 ja artikkel 46 järgivad eesmärki kaitsta ka lõpptarbijat ja – juhul, kui sõiduk müüakse edasi kasutatud sõidukite turul – eelkõige järgmist ostjat ning nimelt ka tema valikuvabadust ja vara? Kas kasutatud sõiduki ostmine, mis on turule lastud ilma kehtiva vastavustunnistuseta, kuulub ohtude hulka, mille vältimiseks on kõnealused normid vastu võetud?

2.    Kas määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 5 lõige 2 järgib eesmärki kaitsta ka lõpptarbijat ja – juhul, kui sõiduk müüakse edasi kasutatud sõidukite turul – eelkõige järgmist ostjat ning nimelt ka tema valikuvabadust ja vara? Kas lubamatu katkestusseadmega varustatud kasutatud sõiduki ostmine kuulub ohtude hulka, mille vältimiseks on kõnealune normi vastu võetud?

3.    Kas EG-FGV § 6 ja 27 ning direktiivi 2007/46 artikli 18 lõiget 1, artikli 26 lõiget 1 ja artiklit 46 ning määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 5 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nende normide rikkumise korral tuleb tervikuna või osaliselt (vajaduse korral: mil viisil ja millises ulatuses) loobuda lõpptarbijale makstava hüvitise vähendamisest sõiduki tegelikust kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise võrra, kui lõpptarbija saab sellise rikkumise tõttu nõuda ja ka nõuab müügilepingu tagasitäitmist? Kas tõlgendust muudab see, kui rikkumisega kaasneb tüübikinnitusasutuste ja lõpptarbijate petmine, jättes neile mulje, et kõik tüübikinnituse andmise tingimused on täidetud ja sõiduki kasutamine liikluses on piiranguteta lubatud, ning rikkumise ja pettuse eesmärk on vähendada kulusid ja suurendada müügikäibe kasvatamise kaudu kasumit, saavutades pahaaimamatute klientide kulul samal ajal konkurentsieelis?

____________

1 3. veebruari 2011. aasta EÜ-tüübikinnituse määrus (Fahrzeuggenehmigungsverordnung) (BGBl. I, lk 126), viimati muudetud 23. märtsi 2017. aasta määruse (BGBl. I, lk 522) artikliga 7.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT 2007, L 263, lk 1).

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT 2007, L 171, lk 1).