Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Warszawie (Poola) 15. oktoobril 2019 – Prokuratura Rejonowa w Pruszkowie versus ZY

(kohtuasi C-751/19)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Okręgowy w Warszawie

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Prokuratura Rejonowa w Pruszkowie

Kostja: ZY

Eelotsuse küsimused

1.    Kas Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes Euroopa Liidu lepingu artikliga 2 ja selles väljendatud õigusriigi põhimõttega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/3431 artikli 6 lõikeid 1-2 koostoimes selle direktiivi põhjendusega 22 tuleb tõlgendada nii, et tõhusa kohtuliku kaitse nõudeid, sh kohtunike sõltumatuse nõuet, ja süütuse presumptsioonist tulenevaid nõudeid rikutakse olukorras, kus liitkaristuse määramise taotluse esitanud süüdimõistetu suhtes toimuv kohtumenetlus nagu kriminaalmenetlus toimub järgmistel tingimustel:

–    kohtu koosseisu kuulub kohtunik (KL), kes on sinna delegeeritud hierarhias astme võrra madalamast kohtust justiitsministri ainuisikulise otsusega ja seejuures ei ole teada kriteeriumid, millest justiitsminister seda kohtunikku delegeerides lähtus, liikmesriigi õigus ei näe ette sellise otsuse kohtulikku kontrolli ja võimaldab justiitsministril kohtuniku igal hetkel tagasi kutsuda?

2.    Kas punktis 1 kirjeldatud nõudeid rikutakse olukorras, kus punktis 1 kirjeldatud kohtumenetluses tehtud otsuse saavad pooled, erakorralist õiguskaitsevahendit kasutades edasi kaevata sellisele kohtule nagu Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus), mille otsust ei saa liikmesriigi õiguse kohaselt edasi kaevata ja mille puhul on liikmesriigi õiguse kohaselt selle kohtu organisatsiooniüksuse (kolleegium), kellel on kaebuse läbivaatamise pädevus, esimehel kohustus jagada kohtuasju kolleegiumi kohtunike vahel tähestikulises järjekorras ja otsesõnu on keelatud ühegi kohtuniku vahelejätmine, ning mille puhul kohtunike hulgas, kelle vahel kohtuasju jaotatakse, on ka isik, kelle ametisse nimetamist on taotlenud kollektiivne organ nagu Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda), mille koosseis on kujundatud nii, et sellesse kuuluvad kohtunikud, kes

a)    on valitud parlamendi koja poolt, kes hääletab kollektiivselt kandidaatide nimekirja üle, mille on eelnevalt koostanud parlamendi komisjon parlamendi fraktsioonide või kõnealuse koja organi esitatud kandidaatidest ettepanekute alusel, mille on esitanud kohtunike või kodanike rühmad, millest tuleneb, et valikumenetluses saavad kandidaadid kolm korda poliitikute toetuse;

b)    moodustavad selle organi enamuse, mis on piisav, et võtta vastu otsuseid kohtunike ametisse nimetamise taotluste kohta ja muid liikmesriigi õiguses nõutavaid siduvaid otsuseid?

3.    Millised tagajärjed on Euroopa Liidu õiguse, sh punktis 1 viidatud õigusnormide seisukohalt otsusel, mis on tehtud punktis 1 kirjeldatud viisil läbi viidud kohtumenetluses, ja Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) tehtud otsusel, kui selle otsuse tegemisel osaleb punktis 2 kirjeldatud isik?

4.    Kas Euroopa Liidu õigus, sh punktis 1 viidatud õigusnormid seavad punktis 3 viidatud kohtuotsuste tagajärjed sõltuvusse sellest, kas kõnealune kohus on teinud süüdistatavale soodsa või ebasoodsa otsuse?

____________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (ELT 2016, L 65, lk 1).