17. oktoobril 2019 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Ungari

(kohtuasi C-761/19)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Cattabriga ja Zs. Teleki)

Kostja: Ungari

Hageja nõuded

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

tuvastada, et Ungari on rikkunud direktiivi 2003/109/EÜ1 artikli 11 lõike 1 punktist a tulenevaid kohustusi, kuna välistas alalise elamisloaga kolmandate riikide kodanike võtmise loomaarstide koja liikmeks, millega välistas a priori nende võimaluse töötada ja tegutseda füüsilisest ettevõtjast loomaarstina;

mõista kohtukulud välja Ungarilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjonile esitati 3. jaanuaril 2017 kaebus seoses Ungari Loomaarstide Koda ning loomaarsti teenuse osutamise tegevust käsitleva 2012. aasta CXXVII seaduse (a Magyar Állatorvosi Kamaráról valamint az állatorvosi szolgáltatói tevékenység végzéséről szóló 2012. évi CXXVII. törvény) selle nõudega, et koja liige saab olla isik, kes muudele nõuetele lisaks on Euroopa Majanduspiirkonna osalisriigi kodanik. Kaebuse esitas kolmanda riigi kodanik, kellel on alates 2007. aastast „alaline elamisluba“ ja kellele anti 2014. aastal Budapesti Állatorvostudományi Egyetemi (Budapesti loomaarstiteaduse ülikool) diplom. Tema Loomaarstide Koja liikmeks astumise avaldus jäeti rahuldamata põhjendusel, et ta ei vasta eespool viidatud õigusnormi nõudele. Ungaris võib loomaarsti ametitegevusega tegeleda kas töösuhte raames või füüsilisest isikust ettevõtjana ning selleks on vaja olla koja liige.

Komisjon alustas 20. juulil 2018 Ungari vastu liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse seoses Ungari Loomaarstide Koja seaduse eespool nimetatud sättega. Te heitis selles menetluses Ungari ette, et ta ei ole täitnud oma kohustust, mis tuleneb direktiivi 2003/109/EÜ artikli 11 lõike 1 punktist a.

Ungari valitsus väitis oma vastuses, et direktiivi 2003/109/EÜ artikli 11 lõike 1 punktis a kehtestatud erand on kohaldatav Ungaris tegutsemisele loomaarstina, sest see võib olla seotud avaliku võimu ülesannete teostamisega mitte ainult ajutiselt erandjuhtudel.

Kuna komisjon ei nõustunud vastuses toodud argumentidega, siis esitas ta 25. jaanuaril 2019 põhjendatud arvamuse, jäädes oma varasema seisukoha juurde.

Ungari valitsus esitas 29. märtsil 2019 komisjonile oma vastuse põhjendatud arvamuse kohta, milles ta kinnitas oma varasemat seisukohta.

Komisjon järeldas, et direktiivi 2003/109/EÜ artikli 11 lõike 1 punktis a kehtestatud erand ei ole kohaldatav Ungaris tegutsemisele loomaarstina töösuhte raames või füüsilisest isikust ettevõtjana. Loomaarstide selliste tegevustega, mida Ungaris loetakse avaliku võimu teostamiseks, ei kaasne komisjoni arvates otsest ja eriomast avaliku võimu teostamist ning need ei ole antud erialaga vältimatult ja lahutamatult seotud, kuna need on üksnes ettevalmistavat ja täiendavat laadi ning neid teostatakse ametiasutuse järelevalve all.

Eespool esitatud kaalutlusi arvestades otsustas komisjon 25. juulil 2019, et ta pöördub käesolevas asjas Euroopa Kohtusse, et kohus tuvastaks, et Ungari ei ole täitnud oma kohustust, mis tuleneb direktiivist 2003/109/EÜ.

____________

1 Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT 2004, L 16, lk 44; ELT eriväljaanne 19/06, lk 272).